11. mai 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-890
Tsiviilasi
K. P. kohustustest vabastamise menetlus
Menetlustoiming
Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Võlgnik / usaldusisik
K. P. (isikukood xxxx aadress xxxx, elektronpost xxxx)
Võlausaldajad
AS S (registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Kaidi Hinno (elektronpost xxxx) B AS (registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Aap Kulik (elektronpost xxxx) E Aktsiaselts (registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Kristjan Vahar (elektronpost [email protected]) B OÜ (endine ärinimi R OÜ, registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (elektronpost xxxx) A Olerex (registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Riina Rebane-Maipuu (elektronpost xxxx) Tallinna kohtutäitur E. V. (isikukood xxxx, elektronpost xxxx) Seaduslik esindaja kohtutäituri abi V. K. S AS (registrikood xxxx) Lepinguline esindaja Triin Kihuoja (elektronpost xxxx) C OÜ (registrikood xxxx, elektronpost xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige M. T. OÜ E (registrikood xxxx, elektronpost xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige A. S. Osaühing P (registrikood xxxx, elektronpost xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige A. V. Tallinna kohtutäitur A. P. (isikukood xxxx, elektronpost xxxx) Tallinna kohtutäitur R. S. (isikukood xxxx, elektronpost xxxx) Tallinna kohtutäitur K. P. (isikukood xxxx, elektronpost xxxx) Tallinna notar M. V. (isikukood xxxx, elektronpost xxxx)
Rahuldada K. P. (isikukood xxxx) taotlus kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada K. P. (isikukood xxxx) kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 15.05.2013.a. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (pankrotiseaduse § 176 lg 2).
3.Lõpetada K. P. (isikukood xxxx) kohustustest vabastamise menetlus.
4.Vabastada K. P. (isikukood xxxx) usaldusisiku kohustustest.
5.Avaldada teade kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohtu 15.05.2013 määrusega kuulutati välja K. P. (võlgnik) pankrot. 19.04.2014 lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Võlgnikku kohustati täitma usaldusisiku ülesandeid. Harju Maakohtu 04.06.2019 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud kohtule aruandeid. Võlgnik esitas 16.04.2021 kohtule lõpparuande ja taotles tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist.
2.Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel xxxx aastatel 2014 kuni 2016 xxxx, alates 2016. aastast xxxx ja alates 2020. aastast xxxx (projektipõhiselt). Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassa 06.11.2019 otsusest koopia, millest nähtuvalt võlgnikul osaline töövõime. Rahvastikuregistri andmetel ja võlgniku avaldatu kohaselt oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel kaks ülalpeetavat (last). Võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + iga ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Samuti on võlgnik saanud peretoetust ja muid toetusi, millele ei saa pöörata sissenõuet.
3.Kohus küsis 22.04.2021 võlausaldajatelt ja seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. E Aktsiaselts esitas 23.04.2021 seisukoha, milles taotleb pikendada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 2 aasta võrra või alternatiivselt jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. B AS esitas 04.05.2021 seisukoha, mille kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ning keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Tallinna kohtutäitur E. V. esitas 05.05.2021 seisukoha, mille kohaselt kohtutäitur jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. AS S esitas 06.05.2021 seisukoha, mille kohaselt juhul kui kohus leiab, et võlgnik on menetluses täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ei ole AS-il S vastu võlgniku kohustustest vabastamisega. S AS esitas 06.05.2021 seisukoha, milles taotleb lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 2 (4)
II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 04.06.2019 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Võlgnik taotles 16.04.2021 tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Võlgnik esitas menetluse kestel kohtule andmed ja tõendid (sh seisukohad enda sissetulekute, vara, kulutuste, tulutoovama tegevuse otsimise kohta) kohtule kirjalikult esitatud aruannetes ning võlgnik andis selgitusi 09.06.2017 kohtuistungil. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtub, et võlgnikule on tehtud väljamakseid isikute poolt, keda võlgnik on oma aruannetes ära märkinud sissetuleku allikana. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud vajaliku aruandluse. Võlgnik andis 09.06.2017 kohtuistungil kohtule selgitusi, sealhulgas ülalpeetavate kohta. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel xxxx aastatel 2014 kuni 2016 xxxx, alates 2016. aastast xxxx ja alates 2020. aastast xxxx (projekti põhiselt). Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassa 06.11.2019 otsusest koopia, millest nähtuvalt võlgnikul osaline töövõime. Rahvastikuregistri andmetel ja võlgniku avaldatu kohaselt oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel kaks ülalpeetavat (last). Võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + iga ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Samuti on võlgnik saanud peretoetust ja muid toetusi, millele ei saa pöörata sissenõuet. 2019. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta kahe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 540 eurot + 360 eurot kahe lapse pealt, s.o on kokku 900 eurot kuus. Võlgniku 2019. aasta sissetulekud, millele saab pöörata sissenõude, on jäänud alla 900 euro kuus. 2020. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta kahe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 584 eurot + 389,33 eurot kahe lapse pealt, s.o on kokku 973,33 eurot kuus. Võlgniku 2020. aasta sissetulekud ei ole oluliselt ületanud rahalist määra, mille võlgnik sai endale kätte jätta. 2021. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta ühe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 584 eurot + 194,67 eurot ühe lapse pealt, s.o on kokku 778,67 eurot kuus. Võlgniku kuni 2021. aasta aprill sissetulekud, millele saab pöörata sissenõude, on jäänud alla 778,67 euro kuus.
3 (4)
Riigikohus on asunud seisukohale, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane (RKTKm 30.10.2019 nr 2-11-24696 p. 19). PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosalise hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (PankrS § 175 lg 51). Kuna kohus on varasemalt tähtaega pikendanud ja vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast seitsme aasta möödumist, ei ole ka võimalik tähtaega pikendada.
5.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.
6.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.