Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.11.2020.a kohtumäärusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/3098. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
XXX OÜ (hageja) esitas Harju maakohtule hagi XXX (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise avalduse, mille kohaselt palub peatada algatatud täitemenetlus nr xxx, sh peatada täitemenetluses kinnisasja registriosa nr xxx enampakkumine ja keelata kohtutäituril täitemenetluse käigus kinnistu registriosa nr xxx võõrandamine kuni käesolevas vaidluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Harju Maakohtu 25.11.2020 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning peatati XXX OÜ osas kohtutäitur Elin Vilippuse poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr xxx, sh peatada täitemenetluses kinnisasja registriosa nr xxx enampakkumine ja keelata kohtutäituril täitemenetluse käigus kinnistu registriosa nr xxx võõrandamine kuni käesolevas vaidluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja vaidlustas hagi tagamise määruse, kuid Tallinna Ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata.
HAGEJA NÕUE
2.Hagis toodud asjaolude kohaselt 21.01.2020 sõlmis hageja kostjaga laenulepingu nr KV3510202 (laenuleping), mille alusel väljastas kostja võlgnikule laenu summas 15 000 eurot.
3.Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek summas 30 000 eurot võlgnikule kuuluva kinnisasjale asukohaga xxx, registriosa numbriga xxx. Hüpoteek on kantud kinnistusraamatusse ja tagab kõiki kostja nõudeid, mis tulenevad laenulepingust nr KV3510202 ja selle lisadest, samuti kostja hüpoteegi koormamise lepingust ning asjaõiguslepingust.
4.05.03.2020 kl 17.48 edastas kostja hagejale e-kirja „Leppetrahvi nõue“, milles teavitab kostja, et hageja on väidetavalt rikkunud laenulepingu p 1.1. ja hüpoteegilepingu p 8.1., sest hageja ei ole tasunud hüpoteegilepingu sõlmimise kulusid, sh riigilõivu. Riigilõiv hüpoteegikande eest oli 25 eurot. Kostja märkis e-kirjas, et kostja nõuab hagejalt laenulepingu p 8.6. alusel leppetrahvi 5% tagastamata põhiosalt (so 750 eurot), sest kostja on rikkunud laenulepingu p-s 11 sätestatud informeerimiskohustust. Kostja hoiatas, et kostjal on laenulepingu p 7.2.3. järgi õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui hageja on viivitanud leppetrahvi tasumisega enam kui seitse päeva. Samuti märkis kostja, juhul kui hageja ei tasu leppetrahvi ning võlga hiljemalt 13.03.2020, ütleb kostja vastava e-kirjaga laenulepingu üles 14.03.2020.
5.16.04.2020 esitas kostja kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse 21 143.68 euro (seisuga 15.04.2020) täitmiseks.
6.22.04.2020 alustas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetlust nr. xxx.
7.30.10.2020 avaldati portaalis Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise teade, mille järgi kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee hagejale kuuluvat hoonestamata kinnisasja (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, maatulundusmaa 100%, xxx; kinnisasja pindala 26,59 ha). Kinnistu alghinnaks on märgitud 72 000 eurot. Tagatisrahaks oli 5000 eurot. Enampakkumine algas 24.11.2020 kell 12.00.
8.Hageja väitel on ta kostjale tasunud laenulepingu graafikujärgseid põhiosa- ja intressimakseid.
9.Hageja leiab, et kostja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud, mistõttu on kostja algatatud täitemenetlus nr. xxx ebaõige ning hageja esitab kostja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samuti on kostja täitemenetluses nõutav summa ebaõige.
10.Hageja esitas vastuväite viivise suurusele leides, et tüüptingimus (laenulepingu p 8.1.2), millega nähakse laenusaajale ette tasuda viivist 1% päevas, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
11.Hageja esitab alternatiivselt taotluse viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 järgi.
12.Hageja on seisukohal, et võlausaldaja varalised huvid ei kaalu käesoleval juhul üles hageja huvisid ning kostja nõutav viivis on objektiivselt võttes ebamõistlikult suur, sest see on 1% päevas ehk 365% aastas. Selline viivisemäär ületab 45,6 korda seadusjärgset viivisemäära. Laenulepingu p-s 8.1.2. märgitud viivisemäära näol on tegemist erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.
13.Hageja soovib, et kohus rahuldaks hagi XXX vastu ning tunnistaks täies ulatuses lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr. xxx. Samuti leiab hageja, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
14.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
15.Kostja leiab, et võlgnikul lasus notariaalse hüpoteegiga koormamise lepingu kohaselt sõnaselge kohustus kanda lepingu sõlmimisega seotud kulud.
16.Kostjal on laenulepingu p-ga 8.6. õigus nõuda leppetrahvi 5% ulatuses rikkumise hetkeks tagastamata laenu põhisummalt, kui laenusaaja ei täida p-s 3.10 toodud kooskõlastamise kohustust või punktis 11 toodud informeerimiskohustust. Laenulepingu p 3.10. kohaselt on laenusaaja kohustatud eelnevalt kirjalikult kooskõlastama laenuandjaga tagatisega koormatud eseme suhtes sõlmitavad lepingud nagu ostumüügileping, hüpoteegi seadmise leping, vahetusvõi kinkeleping või kasutus-, rendi- või üürileping. Laenulepingu p 11.1. kohaselt kohustub tagatise omanik laenuandjat viivitamatult informeerima kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist, sh asjaoludest, mis võivad põhjustada rahaliste kohustuste õigeaegse mittetäitmise või kavatsusest rahalisi kohustusi õigeaegselt mitte täita.
17.Kostja rõhutab, et tagatise olemasolu on kokkulepitud laenulepingu põhitingimuste p-s 6 ning ei saa tekkida vaidlust, et tagatise olemasolu ei ole kostja jaoks oluline, seda kinnitab ka ainuüksi laenutoote nimetus „laen kinnisvara tagatisel (hüpoteeklaen)“. Notaribüroost oli edastatud võlgnikule info arvete kui ka riigilõivu kohta, kuid hageja jättis oma kohustuse täitmata.
18.Leppetrahvi nõude esitamine ning laenulepingu ülesütlemine on toimunud laenulepingu kehtiva tagatise puudumise tõttu.
19.Kostja 04.01.2021. a menetlusdokumendi lisa 6 kohaselt on võlgnik kinnitanud seadusliku esindaja allkirjaga nõustumist nii osamakse kui ka sisseastumistasu suurusega ning selle kinnipidamisega laenusummast.
20.Kostja leiab, et laenuleping on tulenevalt hagejapoolsetest laenulepingu rikkumistest kehtivalt üles öeldud 14.03.2020.
21.Kostja esitas täitmiseks nõude, mis koosneb mh 15.03.2020-15.04.2020 tekkinud 4812,39 eurosest viivisenõudest (vt vastus hagile). Samas oma lõplikes seisukohtades vastusena hagile andis kostja teada, et täitemenetluses nr xxx nõutavate laenulepingust tulenevate lisanduvate viiviste summa seisuga 02.04.2021. a on 9 467,35 eurot, so 53,89 eurot x 0,2 % x 407 päeva + 14 946,11 eurot x 0,2 % x 384 päeva – 2 055,13 eurot (tasutud viiviste summa). Viiviste arvestamisel on kostja lähtunud kehtivatest laenulepingu üldtingimustest, mille kohaselt on juriidilisest isikust laenusaajalt nõutava viivise määraks 0,2 % päevas.
22.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi palub kostja mõista XXX OÜ-lt XXX kasuks välja mõistetud menetluskuludelt viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Asjas ei ole vaidlust, et:
24.1.21.01.2020. a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr KV3510202 (laenuleping), mille alusel väljastas kostja võlgnikule laenu summas 15 000 eurot. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteek summas 30 000 eurot võlgnikule kuuluva kinnisasjale asukohaga xxxx, registriosa numbriga xxx. 24.2.05.03.2020 edastas kostja hagejale e-kirja „Leppetrahvi nõue“, milles teavitab kostja, et hageja on rikkunud laenulepingu p 1.1. ja hüpoteegilepingu p 8.1., sest hageja ei ole tasunud hüpoteegilepingu sõlmimise kulusid, sh riigilõivu. Riigilõiv hüpoteegikande eest oli 25 eurot. Kostja märkis e-kirjas, et kostja nõuab hagejalt laenulepingu p 8.6. alusel leppetrahvi 5% tagastamata põhiosalt (so 750 eurot), sest kostja on rikkunud laenulepingu p-s 11 sätestatud informeerimiskohustust. Kostja hoiatas, et kostjal on laenulepingu p 7.2.3. järgi õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda, kui hageja on viivitanud leppetrahvi tasumisega enam kui seitse päeva. Samuti märkis kostja, juhul kui hageja ei tasu leppetrahvi ning võlga hiljemalt 13.03.2020, ütleb kostja vastava e-kirjaga laenulepingu üles 14.03.2020. 24.3.16.04.2020 esitas kostja kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse 21 143.68 euro (seisuga 15.04.2020) täitmiseks. 24.4.22.04.2020 alustas kohtutäitur hageja suhtes täitemenetlust nr. xxx. 24.5.30.10.2020 avaldati portaalis Ametlikud Teadaanded kinnisasja enampakkumise teade, mille järgi kohtutäitur müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas https://www.oksjonikeskus.ee hagejale kuuluvat hoonestamata kinnisasja (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, maatulundusmaa 100%, xxx; kinnisasja pindala 26,59 ha). Kinnistu alghinnaks on märgitud 72 000 eurot. Tagatisrahaks oli 5000 eurot.
25.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg1 tulenevalt võib võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 11 kohaselt muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
26.TMS § 2 lg 1 punktides 18-191 lähtuvalt käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: 26.1.rahalise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on võlgnik pärast nõude sissenõutavaks muutumist andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 26.2.elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele; 26.3.notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks; 26.4.notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette ehitise või selle osa kui vallasasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ehitise või selle osa pandilepinguga tagatud nõude rahuldamiseks.
27.Hageja leiab, et kostja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud, mistõttu on kostja algatatud täitemenetlus nr. xxx ebaõige ning hageja esitab kostja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Samuti on kostja täitemenetluses nõutav nõue ebaõige.
28.Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima kas kostjal oli õiguslik alus lepingu üles ütlemiseks ja kui on, siis kas täitemenetluses nõutav summa on õige.
29.Esmalt analüüsib kohus, kas kostjal oli alus hagejaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemiseks.
30.Hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 28 lg 1 kohaselt on hoiu-laenuühistu on kohustatud laenude andmisel järgima krediteerimise häid tavasid ning kontrollima laenusaaja maksevõimelisust, usaldusväärsust ja piisava tagatise olemasolu.
31.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
32.VÕS § 103 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
33.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
34.VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
35.Seega leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe), võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud, võlgnik vastutab rikkumise eest, võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud.
36.Kohtu hinnangul oli kostjal õigus leping üles öelda.
37.Vaidlust ei ole, et poolte vahel sõlmiti laenuleping ning notariaalne hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping. Pooled vaidlevad selle üle kummal osapooltest oli kohustus riigilõiv tasuda ning kas selle mittemaksmisest lähtuvalt võis kostja nõuda hagejalt leppetrahvi 750 eurot ning leppetrahvi maksmata jätmise korral lepingu lõpetada.
38.Kohus möönab, et 21.01.2020 sõlmitud hüpoteegiga koormamise lepingus ja asjaõiguslepingus on riigilõivu tasumise kohustus sätestatud ebaselgelt ja sellest ei tulene täpselt, kes peab riigilõivu tasuma. Nimelt on lepingu punktis 8.3 kokku lepitud, et osalejad tasuvad riigilõivu kahe (2) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest rahandusministeeriumi kontole ja esitavad riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notariaalakti tõestajale. Samas laenulepingu punktis 1.4 on selgelt kokku lepitud, et „laenusaaja tasub lepingutasu lepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste muutmise korral vastavalt hinnakirjas ja lepingu põhitingimustes toodule. Hinnakirja ja lepingu põhitingimuste vastuolu korral, kohaldatakse lepingutasu vastavalt põhitingimustes kokkulepitule. Lisaks tasub laenusaaja kõik lepingu ning muude sellega seotud lepingute täitmisega seotud kulud, sh laenuandja kasuks tagatise seadmisega, ümbervormistamisega, kustutamisega ja/või loovutamisega (nt notari tasu, riigilõiv) ning tagatise kindlustamisega seotud kulud.“. Samuti esitas kostja tõendid (02.04.2021 menetlusdokumendi lisad 8-10), millest nähtub, et notaribüroo saatis riigilõivu tasumiseks andmed hagejale 21.02.2020, kuid hageja ei tasunud siiski vastavat riigilõivu.
39.Hageja pidas vajalikuks märkida, et hageja eeldas, et hagejale laekunud laenusummast 13 940 eurot on tehinguga seotud kulud juba maha arvatud. Hageja märgib ka seda, et oli alates 27.01.2020 kuni 21.04.2020 haige, mistõttu oli takistatud e-postiga tutvumine, kuid hageja kinnitab, et talle ei ole e-posti notaribüroo teavitust riigilõivu kohta saabunud.
40.Kohtupraktikas on leitud, et e-kirjaga tekib majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul üldjuhul mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-07, p 12).
41.Kohus on tuvastanud, et e-posti aadress xxx on äriregistrisse kantud võlgniku e-posti aadressina. 02.03.2020. a edastas notaribüroo hagejale e-kirja, milles teavitas, et hageja on jätnud tasumata hüpoteegi seadmise riigilõivu. Veel 05.03.2020 ei olnud kinnistule seatud laenulepingu tagatiseks olevat hüpoteeki, millest tulenevalt edastas kostja hagejale kooskõlas laenulepingu p-ga 8.6 leppetrahvi nõude, hoiatades, et leppetrahvi tasumata jätmisel ütleb kostja sõlmitud laenulepingu üles 14.03.2020.
42.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt oli võlgnikul kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik edastatud nõudega tutvuda hiljemalt 06.03.2020, kuid hageja ei tasunud jätkuvalt riigilõivu.
43.Kohus märgib, et haigus või väidetav kohustuse puudumise eeldamine, ei vabasta võlgnikku ei informeerimise ega ka rahalise kohustuse täitmisest. Poolte vahel on sõlmitud laenuleping, mille p 8.6. annab kostjale leppetrahvi nõudeõiguse võlgniku poolt informeerimisekohustuse rikkumise korral. Kooskõlas laenulepingu p-ga 11.1. on laenusaajal ja tagatise omanikul, so võlgnikul, kohustus laenuandjat, so kostjat, informeerida kõigest, mis võib takistada lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist. Hageja seda ei teinud.
44.Kostja esitas riigilõivu tasumata jätmise tõttu hagejale leppetrahvinõude. Hageja leppetrahvi ei tasunud. Hüpoteegi seadmiseks vajaliku riigilõivu tasus kostja ise, sest hoolimata korduvatest meeldetuletustest hageja seda ei teinud. Kuna hageja leppetrahvi 750 eurot kostja poolt näidatud kuupäevaks ei tasunud, ütles kostja lepingu üles 14.03.2020.
45.Hageja leiab, et 25 euro suuruse riigilõivu tasumata jätmisel on esitatud leppetrahvi nõue 750 eurot ebaproportsionaalselt suur.
46.Kohtu hinnangul oli leppetrahv, arvestades rikkumise võimalikke tagajärgi, proportsionaalne. Hageja lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu jäi seadmata laenulepingu põhitingimuseks olev tagatis, so kinnisasjale seatud hüpoteek, ning vastavast asjaolust hageja kostjat ei teavitanud. Kostja jaoks tähendab see 15 000 euro suurust tagamata laenu, mistõttu on selgelt tegemist laenulepingu põhitingimusega, mille täitmine on kostja laenulepingu sõlmimise ja täitmise huvi säilimise jaoks esmatähtis.
47.Kohus nõustub kostjaga, et riigilõivu tasumise kohustuse täitmise võimatusest oleks hageja pidanud kostjat teavitama. Kostja viitab vastuses hagile ka rendilepingu sõlmimisest teatamata jätmisele. Samas seda ei ole ülesülemise teates põhjusena nimetatud ja seega ei saa seda käsitleda kui ülesütlemise alust. Kohtu hinnangul piisab lepingu ülesütlemiseks sellest, et hageja jättis täitmata oma lepingujärgse kohustuse tasuda hüpoteegi seadmise riigilõiv ja sellest lähtuv leppetrahv.
48.Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et kostjal oli õiguslik alus laenulepingu ülesütlemiseks 14.03.2020. Viivised
49.Hageja esitas ka vastuväite, et tüüptingimus (laenulepingu p 8.1.2), millega nähakse laenusaajale ette tasuda viivist 1% päevas, on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Alternatiivselt esitas hageja taotluse viivise vähendamiseks.
50.Kohus leiab, et laenulepingu tingimus viivise kehtestamiseks ei ole tühine. Kohus jätab rahuldamata ka viivise vähendamise nõude.
51.VÕS §-i 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
52.Tulenevalt VÕS § 82 lg 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
53.VÕS § 113 lg 8 tulenevalt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
54.VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
55.Kostja esitas täiteasjas nr. xxx täitmisele nõude, mille üks osa on 15.03.2020-15.04.2020 tekkinud 4812,39-eurone viivisenõue. Poolte allkirjastatud laenulepingu punktist 8.1.2. tuleneb, et kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu põhiosa tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist juriidiliste isikutega sõlmitud lepingute puhul – viivise määr on 1% päevas.
56.Samuti kinnitas kostja vastuses hagile, et 15.04.2020 seisuga oli kostja nõue võlgniku vastu 21 143,68 eurot, sh 15 000 eurot tagastamata laenusumma, 310,06 eurot tasumata intressid, 4 812,39 eurot 15.04.2020 sissenõutavaks muutunud viivised, 70 eurot tasumata sissenõudmiskulud, 750 eurot tasumata leppetrahv, 25 eurot tasutud riigilõiv, 176,23 eurot tasutud notarikulud.
57.Hageja vaidles lepingus kokkulepitud viivisemäärale 1% vastu.
58.Kostja andis oma lõplikes seisukohtades 02.04.2021 kohtule teada, et viiviste arvestamisel on võlausaldaja lähtunud kehtivatest laenulepingu üldtingimustest, mille kohaselt on juriidilisest isikust laenusaajalt nõutava viivise määraks 0,2% päevas. Täitemenetluses nr xxx nõutavate laenulepingust tulenevate lisanduvate viiviste summa seisuga 02.04.2021 on 9 467,35 eurot, so 53,89 eurot x 0,2 % x 407 päeva + 14 946,11 eurot x 0,2 % x 384 päeva – 2 055,13 eurot (tasutud viiviste summa).
59.Kohtupraktikas on viivisemäära 0,2% peetud mõistlikuks. Riigikohus leidis oma 30. aprilli 2013. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 49, et kuigi üürilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks, isegi kui tegemist oleks tüüptingimusega. Mõlemad pooled on sõlminud üürilepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega. Viivis ei ületa põhinõuet.
60.Kohus peab võimalikuks, et viivisemäära puhul 1% põhinõudelt päevas, oleks olnud põhjust viivisnõude vähendamiseks, kuid antud juhul andis kostja teada, et ta ei nõua rohkem kui 0,2% päevas, mis tuleneb tema hetkel kehtivatest laenulepingu üldtingimustest. Kohus leiab, et võlausaldaja poolt viiviste nõudmine arvestusega 0,2% päevas, ei ole ebamõistlik ja/või võlgnikku ebaproportsionaalselt kahjustav. Viivise mõte on küll eelkõige võlausaldaja rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisest tekkida võiva kahju hüvitamine, kuid lisaks kompensatsioonilisele iseloomule, on viivistel ka karistuslik iseloom. Viivise näol ei ole tegemist kõrvalkuluga, mis igal juhul võlgnevusele lisandub. Tegemist on õiguskaitsevahendiga, mille nõudmise õigus tekib võlausaldajal juhul, kui võlgnik enda kohustust rikub. Eeltoodust tulenevalt on võimalik võlgnikul kohustuste täitmisega mõjutada viiviste nõudmist ning sellega ka nõude suurust, millest tulenevalt ei ole põhjendatud viiviste vähendamine.
61.Kohus leiab, et kuna käesolevaks hetkeks on hageja viivituse tõttu viivisnõue nagunii juba kasvanud pea poole suuremaks kui esialgselt täitemenetluses näidatud viivise summa, siis pole ka tähtsust asjaolul, et esialgselt anti kostja poolt täitmisele suurema viiviseprotsendi järgi arvutatud nõue.
62.Kohus jätab seega Osaühingu XXX hagi XXX vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine.
63.TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohtu 25.11.2020. a määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetlus täiteasjas nr xxx kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb tühistada ka kohtuotsuse jõustumisel Harju Maakohtu 25.11.2020.a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, sest see takistab täitemenetluse jätkumist käesoleval ajal. Kohus selgitab, et hagi tagamise abinõu tühistamiseks tuleb huvitatud poolel pöörduda käesoleva kohtulahendi jõustumisel kohtutäituri poole. Menetluskulud
64.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
65.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
66.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
67.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
68.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
69.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.