Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
15. märts 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17348
Kohtuasi
Osaühing X hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/3098
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. augusti 2022 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing X määruskaebused
ja
Tallinna
Hoiu-Laenuühistu
Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing X (registrikood XXXXXXXX), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Kostja Tallinna Hoiu-Laenuühistu 11961369), lepinguline esindaja MH Menetluse liik
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 2. augusti 2022 määrus osas, milles kohus jättis Tallinna Hoiu-Laenuühistult Osaühingu X kasuks välja mõistmata menetluskulud 566,48 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Tallinna Hoiu-Laenuühistult Osaühingu X kasuks välja täiendavalt menetluskulud 566,48 eurot.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 2. augusti 2022 määrus menetluskulude tasaarvestuse ja viivise väljamõistmise osas. Teha selles osas uus määrus vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule (tervikresolutsiooni punkt 5.3).
Muus osas jätta Harju Maakohtu 2. augusti 2022 määrus muutmata.
4.Määruskaebused rahuldada osaliselt.
5.Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 5.1.Mõista Tallinna Hoiu-Laenuühistult Osaühingu X kasuks välja menetluskulud summas 4183,63 eurot. 5.2.Mõista Osaühingult X Tallinna Hoiu-Laenuühistu kasuks välja menetluskulud summas 22,68 eurot (sh käibemaks). 5.3.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded. Mõista tasaarvestuse tulemusel kostjalt Tallinna Hoiu-Laenuühistult hageja Osaühingu X kasuks välja menetluskulud summas 4160,95 eurot ning väljamõistetud
menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude nõude täitmiseni.
6.Jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus asendada Osaühingu X nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada Osaühingu X registrikoodi. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Osaühing X (hageja) hagi Tallinna Hoiu-Laenuühistu (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/3098. Harju Maakohus tegi 10.05.2021 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 25.11.2020 kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise kohta märgiti, et seda tehakse pärast lõpplahendi jõustumist. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2022 otsusega tühistati Harju Maakohtu 10.05.2021 otsus osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Osas, milles kohus tühistas hagi tagamise abinõu, jäeti otsus muutmata. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldas hagi, tunnistas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/3098 lubamatuks ja jättis menetluskulud maakohtus kostja kanda. Menetluskulud apellatsiooniastmes jättis kohus 95% ulatuses kostja kanda ja 5% ulatuses hageja kanda.
2.Hageja on esitanud maakohtus kokkuvõtliku menetluskulude nimekirja 02.04.2021 ning ringkonnakohtus 02.02.2022. 02.04.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid õigusabi eest summas 2589 eurot käibemaksuga, registriväljatrükkide eest 9,60 eurot ja riigilõivu on hageja tasunud 475 eurot. Hageja menetluskulud kokku on seega 3073,60 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 14 tunni ja 25 minuti ulatuses. 02.02.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid õigusabi eest 1402,50 eurot (lisandub käibemaks) ja riigilõivu on hageja tasunud 425 eurot. Hagejale on õigusteenust osutatud 2021. a tunnihinnaga 150 eurot ning 2022. a 170 eurot (lisandub käibemaks). Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1827,50 eurot. 2 (9)
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 8 tunni ja 45 minuti ulatuses.
3.Kohus andis 06.05.2022 kostjale võimaluse esitada hageja menetluskuludele seisukoht, mille kostja esitas 20.05.2022. Kostja seisukoha kohaselt on hageja esitanud menetluskulude nimekirja koos käibemaksuga, kuid hageja on alates 30.11.2021 käibemaksukohustuslane ning saab taotleda tasutud käibemaksu tagastamist. 04.11.2020 arvel on kaks rida varjatud, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Apellatsioonkaebus on esitatud hageja seadusliku esindaja poolt, mistõttu ei nähtu, et käesolevas tsiviilasjas oleks kantud õigusabikulu apellatsioonkaebuse ulatuses. Menetluskulud on ülepaisutatud. Tunnihind saab olla 120 eurot ning lehekülje koostamis ajaks 1 tund. Registriosa väljatrükkide eest ei ole põhjendatud menetluskulusid välja mõista.
4.Kostja esitas menetluskulude nimekirja ringkonnakohtus 04.02.2022. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusteenust on kostjale osutatud maa- ja ringkonnakohtus kokku 15,70 tundi 1884 euro eest (1570 eurot + km). Lisaks on kostja tasunud riigilõivu 50 eurot. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane.
5.Hageja esitas 08.02.2022 vastuväite kostja menetluskuludele. Vastuväite kohaselt on kostjat esindanud isik kostja töötaja. Seega ei ole kostja kulude puhul tegemist lepingulise esindaja kuludega.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Harju Maakohtu 02.08.2022 määrusega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3617,15 eurot ja hagejalt kostja kasuks 22,68 eurot (sh käibemaks). Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja mõistis tasaarvestuse tulemusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 3594,47 eurot ning viivise seadusjärgses määras.
7.Esmalt hindas maakohus hageja menetluskulude põhjendatust. Maakohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 900 eurot. Kostja vastuväiteid riigilõivule esitanud ei ole. Kohus asus seisukohale, et riigilõiv 900 eurot on vajalik kulutus. Hagejale on õigusabi osutatud 2021. aastal tunnihinnaga 150 eurot ning 2022. aastal tunnihinnaga 170 eurot. Kohus asus seisukohale, et tegemist on mõnevõrra kõrgema õigusteenuse hinnaga, mis on põhjendamatu. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks. Riigikohtu lahendi 3-2-1115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta). Arvestades eeltoodut, asja olemust ja advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud lepingulise esindaja mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta).
8.Kostja esitas 20.05.2022 seisukoha hageja menetluskuludele, milles tõendas, et käibemaksukohuslaste registri kohaselt on hageja alates 30.11.2021 registreeritud käibemaksukohuslasena, mistõttu on hagejal võimalik taotleda tasutud käibemaksu tagastamist. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kuni 29.11.2021 sissenõutavaks muutunud arvetel kajastatud toimingute eest hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuga ning alates 30.11.2021 tehtud toimingute osas mõistab kohus tasu välja ilma käibemaksuta. 3 (9)
9.Kostja märkis, et hageja lepingulise esindaja 04.11.2020 arvel on kaks rida varjatud, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha, kas kõik esitatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kohus märkis, et hageja esitatud menetluskulude nimekirjadest ja arvetest nähtuvalt ei ole arvetel varjatud ridade osas käesolevas asjas hageja poolt menetluskulusid esitatud.
10.Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega seonduvatele toimingutele kokku 8h. Kohus leiab, et ajakulu on mõneti ülemäärane. Hagiavaldus ja hagi tagamise taotlus on kokku sisult 5 lk pikkune, sisaldab olulises osas nõude aluse kirjeldusi ja otsetsitaate õigusaktidest. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega seonduvalt kokku 5h, vähendades toiminguteks märgitud ajakulu 3h võrra. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 11.06.2021 apellatsioonkaebus on esitatud hageja seadusliku esindaja Anneli Oherdi poolt. Hageja lepinguline esindaja on 02.02.2022 esitatud menetluskulude nimekirjas märkinud, et apellatsioonkaebuse esitamisega seotud toimingutele on kulunud 4h 15min. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, kas kaebuse faktiliselt esitas hageja seaduslik või lepinguline esindaja, määrav. Hageja lepinguline esindaja esindas hagejat nii maakohtu-, kui ka edaspidi apellatsioonimenetluses. Kohtusse ei ole esitatud teadet hageja lepingulise esindaja esindusõiguse katkemisest ja/või lõppemisest. Eeltoodust lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvad toimingud seoses apellatsioonkaebuse esitamisega.
11.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepinguline esindaja on teinud maakohtu menetluses kinnistusraamatu väljavõtte maksumusega 3 eurot ning äriregistri väljavõtte maksumusega 2 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud kuludega.
12.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
13.Eelnevast tulenevalt luges kohus hageja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks maakohtu menetluses 11 tunni ja 25 minuti ulatuses ning ringkonnakohtus 8 tunni ja 45 minuti ulatuses, millest käibemaksuga kuulub hüvitamisele õigusabi 15h 40min ulatuses ning käibemaksuta 4h 30min ulatuses. Arvestades hageja esindaja kohtu poolt mõistlikuks loetud tunnihinda (120 eurot), vastab see kokku 2795,90 eurole (2255,90+540).
14.Lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu otsusest jäid hageja maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis maakohtus kantud menetluskulude eest summas 1644 (km-ga)+425(riigilõiv)+50(riigilõiv tagamiselt)=2119 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskuludest 95% kostja kanda. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis ringkonnakohtus kantud menetluskulude eest summas (612(km-ga)+540(km-ta)+425(riigilõiv)) * 0,95=1498,15 eurot.
15.Järgmiseks hindas kohus kostja menetluskulusid. Kostja on tasunud maakohtus riigilõivu määruskaebuselt 50 eurot, hageja ei ole kulule vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul ei 4 (9)
ole riigilõiv vajalik kulutus, kuna ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Tegemist on mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis ei ole põhjendatud. Oluline on märkida, et kostjale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end ja tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Kostjale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigusbüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud kinnituse, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu mõistab kohus menetluskulud kostja kasuks välja käibemaksuga.
16.Asjas esitatud menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja on kandnud menetluskulusid õigusabile ringkonnakohtu menetluses kokku 4h 12min ulatuses. Hageja esitas seisukoha kostja menetluskuludele 08.02.2022 tuues välja, et kostjat esindanud isik ei ole kostja lepinguline esindaja, vaid töötaja ning seetõttu ei ole kostja menetluskulude näol tegemist lepingulise esindaja kuludega. Kostja lepinguline esindaja on 20.05.2022 menetlusdokumendis esitanud töötamise registri väljavõtte, mille kohaselt ei ole lepingulise esindaja näol tegemist kostja töötajaga. Kohtu hinnangul on kostja esindaja näol tegemist lepingulise esindajaga, kuna kostja esindaja ei ole vastavalt töötamise registrile kostja töötaja. Kohus asus seisukohale, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
17.Eelnevast tulenevalt luges kohus kostja esindaja toimingud põhjendatuks ja vajalikuks ringkonnakohtus 4h 12min ulatuses, mis kohtu poolt mõistlikuks loetud tunnihinda (90 eurot + km) arvestades vastab 453,60 eurole. Menetluskulude jaotusest lähtuvalt jättis ringkonnakohus hageja kanda 5% kostja kuludest apellatsioonimenetluses. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 453,60*0,05=22,68 eurot (sh km).
18.Kohus tasaarvestas poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded. Tasaarvestuse tulemusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis summas 3594,47 eurot (2119+1498,15-22,68). Lisaks tuleb välja mõista viivis.
HAGEJA MÄÄRUSKAEBUS
19.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse hageja, kes palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt rahuldamata ning teha uus määrus, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus taielikult. Alternatiivselt palus hageja suurendada hageja menetluskulusid vastavalt ringkonnakohtu nägemusele.
20.Määruskaebuse kohaselt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on pidanud hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta) ning viidanud seejuures Riigikohtu praktikale 10 aastat vana lahendiga. Hetkel väljakujunenud praktika on erinev. Näiteks on Riigikohus pidanud 03.04.2019 lahendi nr 2-16-3785 punktis 31.4 mõistlikuks tunnihinnaks 200 eurot ilma käibemaksuta, 02.02.2022 lahendi nr 2-20-6269 punktis 19 tunnihinnaks 180 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hinnangul oleks pidanud maakohus lähtuma tunnihinnast 150 5 (9)
eurot (lisandub käibemaks) ja 170 eurot (lisandub käibemaks), mis on käesolevaks hetkeks välja kujunenud standardiks õigusmõistmisel.
21.Maakohus ei ole tegelikult õigusabile ja menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega sisuliselt analüüsinud, vaid on pidanud mõistlikuks lihtsalt põhimõtet 1h = 1lk. Hagiavalduse koostamiseks 8 tundi on igati mõistlik aeg.
KOSTJA MÄÄRUSKAEBUS
22.Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse kostja, kes palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kostjalt välja mõistmata ebavajalikud õigusabikulud toimingute osas, mille teostamist esindaja poolt käesolevas menetluses ei nähtu.
23.Esindaja kulude hüvitamiseks peab menetluses näha olema nii esindaja isik kui ka esindaja poolt tehtud toimingud. Nähtuvalt hageja esindaja poolt 02.02.2022 esitatud menetlusdokumendi suvanditest, on dokument koostatud programmis MS Word ning autoriks Grete Lind. Vaidlusalune apellatsioonkaebus aga on koostatud autori DELL poolt, mistõttu ei saa nõustuda, et käesoleval juhul on apellatsioonkaebuse koostaja olnud hageja esindaja ning vastavas osas menetluskulude väljamõistmine avaldajalt põhjendatud. Käesoleval juhul ei nähtu menetluses esitatud dokumentidest, et apellatsioonkaebuse ulatuses oleks tegemist esindaja poolt teostatud toiminguga, mistõttu ei saa vastavas osas pidada menetluskulusid põhjendatuks.
24.Lisaks asjaolule, et hageja menetluskulud on selgelt põhjendamatud ning ebavajalikud apellatsioonkaebuse osas, on hageja esitanud menetluskulude nimekirja osana ka kulud õigusliku analüüsi koostamise eest seoses täitemenetluse läbiviimise ja raha hoiustamise võimalustega. Nimetatud analüüsi ei saa pidada käesoleva menetluse osaks, mistõttu ei saa ka vastavas osas pidada esitatud kulusid põhjendatuks ega vajalikuks.
25.Kuigi kohus on enda määruses nõustunud, et 5 leheküljel oleva hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks vajaminev õigusabi ei olnud põhjendatud ega vajalik 8,5 tunni ulatuses, ei ole kohus hinnanud muus osas menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Sealjuures on hageja esitanud menetluses kolm samasisulist, kuid summadelt erinevat, menetluskulude nimekirja kokku 1,5 tunni ulatuses, mis avaldaja hinnangul on põhjendamatu. Samuti 4 lehel vastused maakohtus, millele lisandub, juba märgitud apellatsioonkaebuse kõrval, kohtukõne (3,5 lk) ning istung (1 h). Sealjuures vajab eraldi märkimist, et hageja esindaja on pidanud kohtukõne (3,5 lk) koostamisele kuluvaks ajaks 1 h, mistõttu saab käesoleval juhul pidada põhjendatud kuluks õigusabikulusid oluliselt väiksemas ulatuses, kui kohtu poolt viidatud 20 tundi ja 15 minutit, arvestades et esindaja kaudu esitatud menetlusdokumentide kogumaht on üksnes 14 lehekülge.
VASTUSED MÄÄRUSKAEBUSTELE
26.Pooled vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
27.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus §-ga 659) järgi tühistada osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude 6 (9)
kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 566,48 euro osas ning teha uus määrus, millega nimetatud osas menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude tasaarvestuse osas ja teha uus tasaarvestus. Määruskaebused rahuldatakse osaliselt.
29.Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.
30.Kõigepealt analüüsib ringkonnakohus hageja määruskaebust. Hageja lepingulise esindaja tunnihinna osas märgib kohus järgmist. Hageja on tuginenud Riigikohtu lahendile asjas nr 2-16-3785, milles leiti, et mõistlik esindaja tunnitasu on 200 eurot käibemaksuta, mistõttu on hageja hinnangul põhjendatud ka tema esindaja tunnitasu vastavalt 150 eurot ja 170 eurot (lisandub kibemaks). Kohus nõustub kostja vastuväitega hageja määruskaebusele, mille kohaselt leiti viidatud lahendis, et tunnitasu 200 eurot käibemaksuta on põhjendatud, kuna vaidlus oli keskmisest mõnevõrra mahukam ja keerukam. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastavaid asjaolusid. Maakohus leidis, et vaidlus oli keskmise keerukusega ning hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Samas ei nõustu ringkonnakohus kostjaga selles, et kuna Riigikohus asus asjas nr 2-20-12037 seisukohale, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud 120 eurot tunnis (lisandub käibemaks), siis on ka käesolevas asjas põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot. Viidatud asjas taotletigi ringkonnakohtus menetluskulude hüvitamist arvestusega, et esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesolevas asjas on hageja esindaja osutanud õigusabi kõrgema tunnitasu määraga. Riigikohtu 06.06.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-15-4981 (p 21) selgitas kolleegium, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-198-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15). Riigikohus on pidanud ka põhjendatud tunnitasu määradeks nt 190 eurot ilma käibemaksuta (13. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18). Küll aga leiti viimati nimetatud lahendis, et vaidlus oli keskmisest mõnevõrra keerukam. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, siis ei ole leidnud tuvastamist, et käesolev vaidlus oleks keskmisest keerukam. Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebusega, mille kohaselt ei ole käesoleval ajal põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määra osas tugineda kohtupraktikale aastast 2013.a. Uuema aja Riigikohtu praktika võimaldab lugeda keskmise keerukusega vaidluse puhul vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks ka suuremat tunnitasu kui 120 eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama vaidlusega, peab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuks summas 150 eurot (maakohtu kulude osas koos käibemaksuga ja ringkonnakohtu kulude osas ilma käibemaksuta). Hageja ei ole põhjendanud, miks alates 2022. a tõusis tunnitasu 150 eurolt 170 eurole. Vaidlus on olnud sama sisuga, selle maht ja keerukus on jäänud samaks. Seega ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot alates 2022. aastast. 7 (9)
Maakohus on hageja esindajakulusid maakohtus vähendanud 3 tunni võrra. Maakohus leidis, et hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisega seonduvatele toimingutele kulunud aeg on põhjendatud 5 tunni ulatuses, mitte 8 tunni ulatuses. Hageja leiab, et ajakulu vähendamine on põhjendamatu. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu seisukohta muuta. Maakohus on põhjendanud, miks ta on vaidlusalust ajakulu vähendanud. Sealhulgas ei ole maakohus tuginenud üksnes menetlusdokumendi mahule, vaid arvestanud ka sisu. Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.
31.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus kostja määruskaebust. Kostja on määruskaebuses seisukohal, et maakohus ei ole muus osas hinnanud hageja menetluskulude põhjendatust. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja määruskaebuse väited alust hageja maakohtu esindajakulude täiendavaks vähendamiseks. Arvestades hageja menetlusdokumentide- ja toimingute mahtu ja sisu on hageja esindaja ajakulu muus osas põhjendatud. Mis puudutab kostja väidet, et ajakulu täitemenetluse läbiviimise ja raha hoiustamise võimaluste analüüsile (30 min) ei ole põhjendatud, siis märgib ringkonnakohus, et tegemist on toiminguga, mis sisaldub hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisele kulunud 8 tunni hulgas. Maakohus on hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamisega seonduvate toimingute aega vähendanud 3 tunni võrra. Ringkonnakohtu hinnangul puudub täiendavaks vähendamiseks alus. Samuti ei ole alust vähendada hageja esindaja ajakulu seoses kahe menetluskulu nimekirja esitamisega maakohtule. Hageja on esitanud algse menetluskulude nimekirja 08.12.2020 ja lõpliku menetluskulude nimekirja 02.04.2021. Hageja esitas menetluskulude nimekirjad lähtuvalt maakohtu poolt määratust ning nimetatud ajakulu ei saa pidada põhjendamatuks. Kostja leiab, et apellatsioonkaebuse koostamisega seonduvad menetluskulud ei ole põhjendatud, kuna kaebust ei ole koostanud hageja lepinguline esindaja. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Hageja esindajaks nii maakohtu menetluses kui ringkonnakohtu menetluses oli vandeadvokaat G. Lind (advokaadibüroo Supremia). Hageja lepingulise esindaja poolt 02.02.2022 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluses on kinnitatud, et menetluskulude nimekirjas tehtud toimingud on teostatud advokaadibüroo Supremia poolt. Tähendust ei oma asjaolu, et apellatsioonkaebuse allkirjastas hageja juhatuse liige. Samuti ei oma tähendust kostja väide, et tekstitöötlusprogrammis on dokumendi autorina märgitud Dell. Kuna hageja lepinguline esindaja on kinnitanud, et apellatsioonkaebus on koostatud lepingulise esindaja poolt, siis tuleb apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu lugeda lepingulise esindaja ajakulu hulka. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi 15 minutit on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja esindaja toimingud kostja vastusega tutvumisele, istungiks ettevalmistamisele, kohtukõne koostamisele, istungil osalemisele ja menetluskulude nimekirja koostamisele kokku 4 tundi 30 minutit.
32.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda põhjendatuks hageja õigusabikulud maakohtus 11 tunni 25 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 2055 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Samuti on põhjendatud menetluskuluks riigilõiv 475 eurot. Lisaks on maakohus määruse põhjendavas osas pidanud vajalikuks kulusid kinnistusraamatu väljavõtte saamisele 3 eurot ja äriregistri väljavõtte saamisele 2 eurot, kuigi ei ole neid kohtumääruse resolutsioonis välja mõistnud. Ringkonnakohus märgib, et asjast ei nähtu, et hageja oleks esitanud kohtule äriregistri väljavõtte, küll aga on hageja esitanud kinnistusraamatu väljavõtte. Seega tuleb pidada 8 (9)
põhjendatuks kinnistusraamatu väljavõtte saamise kulu 3 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud maakohtus 2533 eurot, mis tuleb lähtuvalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja mõista.
33.Hageja õigusabikulud ringkonnakohtus tuleb lugeda põhjendatuks 8 tunni 45 minuti ulatuses, tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Maakohus on põhjendamatult mõistnud ringkonnakohtu õigusabikulud osaliselt välja koos käibemaksuga. Hageja ei ole taotlenud ringkonnakohtus kantud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Samuti ei ole hageja ringkonnakohtu menetluskulude osas andnud kinnitust, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega on hageja ringkonnakohtu õigusabikulud põhjendatud summas 1312,50 eurot, lisaks on põhjendatud riigilõiv 425 eurot, kokku 1737,50 eurot. Menetluskulude jaotuse järgi jäid menetluskulud ringkonnakohtus 95 % ulatuses kostja kanda. Seega jäävad hageja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda summas 1650,63 eurot.
34.Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 4183,63 eurot.
35.Pooled ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu määrusele osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 22,68 eurot.
36.Poolte vastastikused menetluskulude nõuded tuleb tasaarvestada ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 4160,95 eurot (4183,63-22,68) ja viivis menetluskuludelt.
37.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
38.Hageja on menetluses esitanud taotluse lõpetada jõustunud kohtulahendites hageja nime ja registrikoodi avalikustamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb asendada jõustunud kohtumääruses hageja nimi initsiaalise või tähemärgiga ning mitte avalikustada hageja registrikoodi (TsMS § 462 lg 2, § 463 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.