Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-7681
Tsiviilasi
Delamode Estonia OÜ hagi OÜ Kaablikutt24 vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
1110,23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Delamode Estonia OÜ (registrikood 12362613), lepinguline esindaja: M J (e-post: xxx) Kostja OÜ Kaablikutt24 (registrikood 11420780, asukoht Tartu mnt 85, Tallinn, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Mõista OÜ-lt Kaablikutt24 välja Delamode Estonia OÜ kasuks põhivõlg 999,60 eurot, 21.05.2019. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,67 eurot ja viivis põhinõudelt (999,60 eurot) alates 22.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda. Mõista OÜ-lt Kaablikutt24 välja Delamode Estonia OÜ kasuks menetluskulu 1813,85 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1813,85 eurot) tuleb OÜ-l Kaablikutt24 tasuda Delamode Estonia OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus
2-19-7681 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.Delamode Estonia OÜ esitas 21.05.2019 hagiavalduse OÜ Kaablikutt24 (varasema ärinimega INOUT OÜ) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja taotles mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 999,60 eurot, 21.05.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,67 eurot ning viivised alates 22.05.2019 kuni põhinõude 999,60 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 21.11.2018 veoleping, mille kohaselt hageja kohustus vastavalt kostja tellimusele vedama veose perioodil 29.11.2018 – 06.12.2018 pealelaadimisega Leedu Vabariigis ning mahalaadimisega Belgia Kuningriigis. Pooled leppisid kokku, et veotasu on 980 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja täitis oma lepingulised kohustused, teostas eeltoodud kaubaveo ja esitas transporditeenuse eest kostjale arve nr 1022725 summas 1176 eurot (käibemaksuga) maksetähtajaga 31.12.2018. Hageja tegi kostjale esitatud arve osas 16.01.2019 osalise kreediti summas 176,40 eurot. Kostja ei ole veo teostamise eest hagejale tasunud. Kostja täitmata kohustus (põhivõlg) hageja ees on 999,60 eurot. Hageja on arvestanud viivist arvelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ajavahemiku 02.01.2019-21.05.2019 eest summas 30,67 eurot. Hageja esitab ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohase viivisenõude. Hageja leiab, et kostja kahjunõue ei ole põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et kauba viivitamisega on tekkinud kostjale kahju. Ainuüksi hilinemise fakt ei ole veotasu maksmata jätmise aluseks ega võta vedajalt veotasu nõudeõigust. Klaaspakettide vigastada saamine transporditeenuse osutamise ajal ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et klaaspakettide kasutamine ei olnud võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et tegemist on piltidega veosest, mida vedas hageja. Samuti ei nähtu piltidelt, et veos oleks saanud vigastada; piltidelt ei ole võimalik tuvastada vigastuste iseloomu ega ulatust. Kauba üleandmisel ei märgitud saatelehele, et kaup oleks vigastatud, kuigi kostja on kinnitanud, et kaubal olid nähtavad kahjustused. Samuti ei ole koostatud kahju akti. Järelikult oli veise üleandmise hetkel veos kahjustamata ning kahju ei saanud tekkida vedamise käigus, tegemist ei ole kahjustamisega, mis ei ole väline. Veose kahjustumise iseloom nõuaks ka pakendi kahjustumist, mis ei ole praegusel juhul nähtav. Esitatud fotode kohaselt ei ole pakend kahjustunud. Seega on tõendatud, et mahalaadimisel anti üle kaup, mille kahjustusi ei tuvastatud. Kui kaup tõepoolest kahjustada sai, siis oli see tingitud ebapiisavast veopakendist ja nõuetele mittevastavast veose paigaldamisest. Pildid ei tõenda, et veos oli pakitud ja paigaldatud nõuetekohaselt. Hageja ei ole nõustunud sellega, et kaup oli kahjustunud. Allahindlus tehti seoses hilinemisega. Kostja ei ole tõendanud kauba kahju suurust CMR konventsiooni art 23 järgselt. Õigusabikulu ei saa olla kahju CMR konventsiooni tähenduses, vaid menetluskulu, millele on TSMS-s ette nähtud eriregulatsioon. Viivisenõue ei saa tugineda mitte võlaõiguse sätetele, vaid CMR konventsiooni sätetele. Kostja ei saa oma nõuet tasaarvestada, sest puudub sissenõutav nõue, samuti saab hageja
2-19-7681 esitada vastuväiteid. Tõendamata on, et pooled on vastastikused nõuded tasaarvestanud enne kohtumenetlust ja hageja on sellega nõustunud. Hageja poolt 24.04.2020 esitatud kahjunõue 4500 eurot on aegunud ning hageja taotleb aegumise kohaldamist. Hagi aegumistähtaeg saabus 07.12.2018, nõue esitati alles 24.04.2020. Pooltevaheline kirjavahetus ei ole käsitletav kahjunõude esitamisena. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et tal on kahjunõue hageja vastu. Kaup toimetati kohale viivitusega. Tõele ei vasta, et vastavalt kokkuleppele pidi veose vedamine toimuma 29.11.2018-06.12.2018. Hageja töötaja kinnitas 23.11.2018, et kaup laetakse peale 23.11.2018 ning eeldatav saabumisaeg on 28.11.2018. Kostja küsis hagejalt 27.11.2018 üle plaanitud mahalaadimise kohta ning sai hagejalt kinnituse, et kaup jõuab kohale „neljapäeval enne lõunat“ ehk 29.11.2018. Kuna tegemist oli suure veosega, telliti kohale kraanad ning taotleti luba tänava sulgemiseks kauba mahalaadimise ajaks. Hageja töötaja teatas kostjale 03.12.2018, et veoauto sõitis välja pühapäeval ning kohaletoimetamine toimub kolmapäeval (05.12.2018) või maksimaalselt neljapäeval (06.12.2018). Kaup anti CMR kohaselt tegelikult üle 06.12.2018, kuigi esialgne kokkulepe oli 29.11.2018. Seega hilines hageja vedamisega 7 kalendripäeva. Kostja leiab, et hageja on kauba kohale toimetamisega hilinemisega tekitanud kahju kauba saajale ja kostjale. Otsene varaline kahju tekkis eritehnika tellimisest ja tänava sulgemisest, samuti kauba kahjustumisest. Viivitusega tekkinud kahju oli 4500 eurot. Saabunud kaup oli vigastatud. Kostja esindaja teavitas hagejat 07.12.2018, et kaks klaaspaketti oli vigastatud ning küsis, kuidas hageja näeb ette olukorra lahendamist. Hageja pakkus kahju hüvitisena allahindlust. Kaup kahjustus enne mahalaadimist. Kostja leiab, et vedaja peab maksma kauba väärtuse vähenemisele vastava summa. Kuna klaaspaketid olid kahjustunud ja neid ei saanud kasutada, pidi kostja tellima uued paketid kogumaksumusega 1081 eurot ning nende kohaletoimetamiseks uue veo, transporditeenuse hind 510 eurot. Pooled leppisid kokku, et mõlemad pooled loobuvad oma nõuetest teineteise vastu ning jätkavad koostööd. Seega on hagi põhjendamatu. Kostja esitas 21.06.2019 menetlusdokumendis hageja nõudele tasaarvestusavalduse. Kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega enda nõude, mis koosneb põhinõudest 1081 eurot (571 eurot uued klaaspaketid, 510 eurot transporditeenus) ning õigusabikulu praeguses kohtumenetluses 412,50 eurot. Kostja leiab, et ta on õigustatud arvestama ka viivist 44,78 eurot. Kostja on 24.04.2020 menetlusdokumendis viidanud ka kahjule 4500 eurot, selgitamata, kas ta tasaarvestab ka selle nõude hageja nõudega või mitte. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kostja on 24.04.2020 seisukoha lisadena 1, 2, 4 ja 5 esitanud tõendid, mis on võõrkeeles. TsMS § 33 lg 1 teises lauses on sätestatud, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. TsMS § 33 lg-st 3 tuleneb, et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus määras 18.03.2021 määruses kostjale tähtaja viidatud tõendite tõlke esitamiseks. Kostja tõlget esitanud ei ole. Kohus jätab TsMS § 33 lg 3 alusel 24.04.2020 seisukoha lisadena 1, 2, 4 ja 5 esitatud tõendid tähelepanuta.
4.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse
2-19-7681 erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-123-16, p 16).
5.Esmalt käsitleb kohus seda, milline õiguslik regulatsioon vaidlusele kohaldub. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Kohtu hinnangul on praeguse vaidluse korral täidetud kõik kolm eeldust. Kohus nõustub pooltega selles, et asjas kohalduvad CMR konventsiooni sätted.
6.Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMRi üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009 lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale.
7.Kohus tuvastas, et 21.11.2019 sõlmisid pooled veolepingu kaubaveoks marsruudil LeeduBelgia, veotasuga 980 eurot, millele lisandus käibemaks. Kaup toimetati kätte 06.12.2018, veo kohta on vormistatud 06.12.2018 CMR (tl 7) ja 24.12.2018 on väljastatud arve maksetähtajaga 31.12.2018 summas 1176 eurot (9980 eurot +käibemaks, tl 8) ning 16.01.2019 kreeditarve -176,40 eurot (-147 eurot + käibemaks, tl 9).
8.Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kaup on 06.12.2018 kohale toimetatud, samuti puudub vaidlus, et kostja on arved kätte saanud. Kohus leiab, et tõendatud on kostja poolt eelmärgitud veo tellimine ja hageja poolt veo teostamine. VÕS § 787 lg 1 kohaselt tuleb veotasu vedajale maksta veose üleandmisel saajale. Veos on saajale üle antud ja seega on hageja tasunõue (1176-176,40) 999,60 eurot muutunud sissenõutavaks.
9.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus jätta veotasu tasumata, kuna hageja on viivitanud kostjale kauba kätte toimetamisega ning kaup oli vigastatud. Kostja leiab, et on tasaarvestanud enda kahju hüvitamise nõude hageja nõudega.
10.CMR artiklist 17 tulenevalt vastutab vedaja kauba kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud art 23 lg 5 kohaselt hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse. CMR art 30 lg-s 3 on sätestatud, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud tõendist (tl 25 pöördel), et kostja on selgitanud hagejale, et vajalik on ette teada kauba kohalejõudmise aega, kuna vajalik on tellida kraana ning valmistada
2-19-7681 ette parkimisala. Samast kirjavahetusest (tl 25) nähtub, et hageja on kinnitanud kostjale, et ETA (eeldatav kohalejõudmise aeg) on plaanis 28.11-29.11. 27.11.2018 on kostja küsinud teavet kauba kohale jõudmise kohta (tl24 pöördel) ning 27.11.2018 kinnitas hageja (tl 24), et mahalaadimine on kas neljapäeval või reedel. Kohus leiab, et kuna 27.11.2018 oli teisipäevane päev ning varasemalt oli kostja lubanud toimetada kauba kätte 28.11-29.11., sai neljapäeva või reede all mõista üksnes kuupäevi 29.11.2018 või 30.11.2018. Kuna tegelikkuses jõudis kaup kohale alles 06.12.2018, oli hageja viivitus vähemalt 6 päeva.
11.Kohus on selgitanud, et mitte iga viivitus kauba vedamisel ei too kaasa õigust nõuda kahju hüvitamist. Kahjunõude esitamine eeldab samuti kostjal konkreetse kahju tekkimist, samuti sellise kahju tõendamist ning tõendamiskoormus lasub kostjal. Tuginemaks sellele, et kostjal oli õigus jätta kokku lepitud tasu maksmata, kuna tal tekkis sellega seonduvalt kahju, tuli kostjal tõendada, et on esitanud hagejale vastava avalduse 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates ning hageja on vastava avalduse ka kätte saanud. Samuti tuli kostjal tõendada kahju olemasolu. Kostja selgituse kohaselt oli viivitusega kaasnenud kahju 4500 eurot, mille hüvitamist ta nõuab veotasu ulatuses. Kostja on tõenditena esitanud võõrkeelsed dokumendid (tl 80-81), jättes nende tõlke tähtajaks esitamata. Kohus on jätnud seetõttu tõendid tähelepanuta. Kostja ei ole seega tõendanud, et tal on tekkinud viivitusega seoses kahju ning et ta on esitanud hagejale vastava avalduse 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Seega ei ole kostja tasaarvestusavaladus selles osas põhjendatud ning kostja ei saa tugineda veotasu maksmata jätmisel kauba viivitamisel tekkinud kahjule.
12.Kostja on oma tasaarvestusavalduses tuginenud sellele, et kaup on saanud vigastada. Vaidlus puudub selles, et saatedokumendis (tl 7) ei ole märgitud, et kaup oli vigastatud. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja on teavitanud hagejat väidetavate vigastuste esinemisest alles järgmisel päeval, viidates kahe klaaspaketi pragunemisele vedamisel. CMR art 30 lg-s 1 on sätestatud, et kui saaja võtab kauba vastu selle seisundit koos vedajaga nõuetekohaselt kontrollimata või pole teinud vedajale avaldust kauba kaotsimineku või vigastuse olemuse kohta, juhul kui kaotsiminek või vigastamine on väline, hiljemalt kauba vastuvõtmisel ja juhul, kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, siis hiljemalt 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates, välja arvatud pühapäevad ja riiklikud pühad, siis kauba vastuvõtmine on tõendatud prima facie sellest, et saaja sai kauba sellises seisundis, nagu on märgitud saatedokumendis. Kui kaotsiminek või vigastamine ei olnud väline, tuleb avaldus teha kirjalikult. Kostja on esitanud kauba vigastuste tõendamiseks fotod (tl 33-43, 82-90). Kostja ise on 05.06.2019. a vastuse punktis 4.4 kinnitanud, et kaubal olid välised vigastused. Kostja on samas punktis leidnud ekslikult, et välise vigastuse korral tuleb esitada vastav avaldus 7 päeva jooksul kauba vastuvõtmise päevast arvates. CMR art 30 lg-st 1 tuleneb, et väline vigastuse korral tuleb teha vastav avaldus hiljemalt kauba vastuvõtmisel. Kauba vastuvõtmisel saatedokumendis vigastuste kohta märge puudub. Seega loeb kohus tõendatuks, et kauba mahalaadimise ajal, s.o kauba saajale üleandmise hetkel kaubal vigastused puudusid. CMR art 17 lg-st 1 tuleneb, et vedaja vastutab kauba vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Seega, isegi kui kostjale tekkis kahju, siis ei saa selle eest pidada vastutavaks hagejat, kuna pole tõendatud, et vigastus esines kauba üleandmisel saajale. Kostja tasaarvestusavaldus, mis tugines kostjal kahju tekkimisele tulenevalt kauba vigastamisest, ei ole põhjendatud, kuna kostjal puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kuna tõendatud ei ole, et kostjal on tekkinud kahju kauba vigastumise läbi, ei saanud kostjal tekkida kahju ka uue
2-19-7681 kauba kohaletoimetamisega seotud transpordikulu näol.
13.Kohus märgib täiendavalt, et kostja selgituse kohaselt on ta esitanud fotod enne ja pärast transportimist, et „kohtule oleks selgem“. Kohtu hinnangul ei võimalda esitatud fotod võrrelda „enne“ ja „pärast“ olukorda. Olemasolevaid fotosid väidetavate kahjustuste kohta ei ole võimalik kõrvutada kauba pealelaadimisel tehtud fotodega; „enne“ ja „pärast“ tehtud fotod ei näi kajastavat samu objekte, s.o need on tehtud erinevate nurkade alt. Kohus selgitas 18.03.2021, et kostjal on võimalik välja tuua, milliseid fotosid konkreetselt kõrvutades peaks kohtule nähtuma kahjustuste puudumine algselt ja nende hilisem esinemine. Kostja ei ole vastavat selgitust esitanud. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja tõendanud, et tegemist on piltidega veosest, mida vedas hageja. Kohus nõustub hagejaga ning leiab, et kostja vastav väide (et tegemist oli fotodega hageja veosest kaubaga) ei ole piisavalt tõendatud.
14.Kostja on leidnud, et hageja on kinnitanud kostjal kahju tekkimist klaaspakettide vigastamise läbi ning see nähtub pooltevahelisest kirjavahetusest. Kohus kostjaga ei nõustu. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 31-32) nähtub, et kostja on 07.12.2018 teavitanud hagejat, et kaup jõudis lõpuks kohale, 2 klaaspaketti on vedamisel pragunenud ning kostja soovib teada, millised on hageja pakkumised olukorra lahendamiseks. Samas kirjas on kostja selgitanud, et tema kliendil oli tellimuse viivitamisega ning mahalaadimise aja viivitamisega tekkinud raskused ning kostja soovib teada, millist hüvitist võib kostja oma kliendile pakkuda. Hageja on selle peale vastanud, et on kostjaga täiesti nõus ning tahab teada, mis suuruses summas soovib kostja allahindlust. Kohtu hinnangul ei saa hageja sõnastusest tuletada kuidagi kinnitust, et hageja peab end vastutavaks klaaspakettide vigastamise eest. Kohtu hinnangul viitab hageja vastuse sõnastus pigem sellele, et ta on aktsepteerinud viivitusega tekkinud võimalikku kahju ning pakkunud selle eest allahindluse tegemist, hageja on allahindlust kreeditarve näol ka teinud. Sellele viitab selgelt ka hageja 16.01.2019 kiri (tl 31), milles hageja kinnitab viivitamisega seonduva kreeditarve tegemist ning soovib näha klaaspakettide eest esitatud arvet, märkides, et ootab vastust oma vedajalt. Kirjavahetusest ei nähtu, et hageja oleks tunnistanud, et vigastuste eest saab vastutavaks pidada hagejat.
15.Kohus märgib, et isegi, kui kostja oleks tõendanud klaaspakettide vigastumist enne kauba üleandmist saajale, siis ei oleks kostja tasaarvestuse vastuväide ikkagi olnud põhjendatud. Hageja on viidanud CMR art 17 lg 4 p-dele b ja c, mille kohaselt vabaneb vedaja vastutusest artikli 18 punktide 2 kuni 5 järgimise korral, kui kauba kaotsiminek või vigastamine on erilise riski tagajärg, mis on lahutamatult seotud ühe või enamaga järgmistest asjaoludest: pakendi puudumine või defektid juhtudel, kui pakendita või nõuetekohase pakendita veetavad kaubad võivad oma loomulike omaduste tõttu rikneda või saada vigastatud või kui tegemist on kauba töötlemise, pealelaadimise, paigaldamise või mahalaadimisega saatja, saaja või isikute poolt, kes tegutsevad saatja või saaja nimel. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et taoline vigastus, s.o klaaspaketi pragunemine (tl 34-36), oleks saanud tekkida klaaspaketi nõuetekohase pakendi olemasolu korral ja juhul, kui kauba pealelaadimine oli nõuetekohane. Fotodest (tl 33-43) nähtuvalt ei ole võimalik, et haagisel oleks veetud ka muud kaupa, mis võinuks ebapiisava kinnituse korral liikuda ning klaaspakette vigastada. Kostja on märkinud 05.06.2019 vastuses, et klaasitööstus, kust oli peale laetud klaaspaketid, tegeleb juba mitu aastat ning komplekteerib igapäevaselt vedamiseks klaaspakette suurtes kogustes, mistõttu ei saa avaldus klaasi ebakompetentsuse ja nõrga pakendamise kohta vastata tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei ole taoline eeldus põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et nõuetekohase pakendi olemasolu korral olnuks võimalik tavalises teeliikluses klaaspakettide kahjustumine. Nõuetekohane pakend pidi olema selline, mis välistanuks vigastused tavapärastes liiklusoludes veose transportimisel Leedust Belgiasse. Seega, kui klaaspakettide
2-19-7681 vigastumine tõepoolest tuvastati (saatelehelt see ei nähtu), siis esines kohtu hinnangul vedaja vastutusest vabanemise alus kas siis defektse pakendi või pealelaadimisel saatja poolt tehtud vea tõttu.
16.Kohtu hinnangul ei oleks kostja tasaarvestusavaldus põhjendatud ka järgmisel põhjusel. Kohus on selgitanud, et vedaja vastutus ei ole piiramatu. Riigikohus on 04.03.2015. a otsuses nr 3-2-1182-14 (p 10) selgitanud, et CMR art 23 lg 1 sätestab vedaja vastuse piirangu, mille kohaselt määratakse hüvitamisele kuuluva summa suurus juhul, kui vedaja on kohustatud hüvitama kauba täieliku või osalise kaotsiminekuga tekkinud kahju, kauba veoks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva kauba maksumuse alusel. CMR art 23 lg 3 järgi ei või hüvitise suurus siiski ületada 8,33 SDR ühikut kaotsiläinud kauba brutokaalu kg kohta ja sama artikli neljanda lõike järgi tuleb lisaks täielikult hüvitada veomaksed, tollimaksud ja -lõivud kogu kauba kaotsimineku korral ja proportsionaalselt kahju suurusele osalise kaotsimineku korral. Kui veetav kaup saab kahjustada, peab vedaja CMR art 25 lg 1 kohaselt tasuma kauba väärtuse vähenemisele vastava summa, mis on arvutatud art 23 lg-tes l, 2 ja 4 kindlaksmääratud kauba maksumuse järgi. CMR art 25 lg 2 järgi tehakse vahet kahel olukorral. Eelviidatud sätte lit a kohaselt ei või hüvitise suurus kogu saadetise kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks maksta kogu kauba kaotsimineku puhul, lit b järgi ei või hüvitise suurus ainult osa saadetise kahjustumise korral ületada hüvitise summat, mida tuleks maksta kahjustatud kauba osa kaotsimineku puhul. Kohus selgitas kostjale, et kostja saab eelnevast tulenevalt esitada vastuväite hageja veomaksu nõudele, tuginedes sellele, et osa kaubast on kahjustunud. Kostja nõue ei saa aga ületada art 23 lg 3 järgi arvestatud summat. Kui kostja soovis praeguses menetluses tugineda sellele, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, tuli tal välja tuua nõude alus- millises ulatuses kaup kahjustus, selle väärtus, kahjustunud kauba kaal. Kostja on 21.06.2019 seisukoha punktis 4.4 viidanud õigesti vedaja vastutuse piiramise osas CMR art 25 lg-le 1, jättes aga vajaliku teabe esitamata. Sama dokumendi punktis 4.6 on kostja leidnud ekslikult, et kauba väärtuse hüvitamisel kohaldub VÕS § 132 lg 1, millest lähtuvalt tuleks asja kahjustumisest tekkinud kahju hüvitamise korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus kohaldab siseriiklikku õigust üksnes osas, mida CMR ei reguleeri. Kuna CMR reguleerib ammendavalt kauba hüvitamise eelduseid ja ulatust, ei kuulu VÕS § 132 lg 1 selles küsimuses kohaldamisele. Vaatamata kohtu poolt antud juhistele ei ole kostja kauba hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid välja toonud ning need ei nähtu ka esitatud tõenditest. Seetõttu ei ole tasaarvestuse aluseks olev kostja nõue tõendatud ning sellest tulenevalt ei ole kostja vastuväited veotasu nõudele põhjendatud.
17.Kostja on leidnud, et tal on tekkinud kahju ka antud vaidluses kantud õigusabikulu näol. Kohus leiab, et õigusabikulu ei saa olla kahju CMR konventsiooni tähenduses, vaid menetluskulu, millele on TSMS-s ette nähtud eriregulatsioon. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kostja tasaarvestus on täies ulatuses põhjendamatu.
18.Hageja on taotlenud ka põhinõudelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve maksetähtajast kuni hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 punktis 43 on leitud, et CMR ei näe vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriiklikku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel.
2-19-7681 Kohus leiab, et viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. Arve tasumise tähtaeg oli 31.12.2018. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.01.2019 kuni 21.05.2019 kogusummas 30,67 eurot. Samuti on hageja taotlenud samas määras viivise väljamõistmist alates 22.05.2019 kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ning kohus rahuldab selle. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
20.Hageja menetluskulud on 09.04.2019 taotluse kohaselt riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 1613,85 eurot (ilma käibemaksuta summa). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu põhjendatud nii tunnihinna (ilma käibemaksuta 87 eurot) kui ka ajakulu osas. Kohtu hinnangul on menetluskulude taotlus põhjendatud kogu ulatuses. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 1813,85 eurot.
21.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.