Määruse tegemise aeg ja koht 07.05.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-13497
Kohtuasi
Kabimo AS hagi Nelgi Kinnisvara OÜ vastu ÖM BYGG OÜ pankrotimenetluses Nelgi Kinnisvara OÜ tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.12.2020 määrus menetlusse võtmata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
Kabimo AS-i määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Kabimo AS (välismaa registrikood 983583350), lepingulised esindajad vandeadvokaadi abi Mari Karja ja vandeadvokaat Carri Ginter
hagiavalduse
Kostja: Nelgi Kinnisvara OÜ (registrikood 10490146), seaduslik esindaja juhatuse liige PP Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 03.12.2020 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kabimo AS (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi Nelgi Kinnisvara OÜ (kostja) vastu, milles palub jätta tunnustamata kostja eelnevalt tunnustatud nõuded kokku summas 2 765 216,05 eurot ÖM BYGG OÜ (võlgnik) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 01.11.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-151953 välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Maire Arm. Hageja ja kostja on võlgniku võlausaldajad. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2020. Harju Maakohtu 25.03.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-1953 kinnitas kohus jaotusettepaneku, milline põhines 29.01.2020 kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuetel. Kostja nõudest summas 2 765 216,05 eurot on 2 681 820,60 eurot I järgu nõudena tunnustatud ja 83 395,45 eurot II järgu nõudena tunnustatud.
3.Hageja hinnangul põhinevad kostja nõuded võltsitud andmetel. Nõudeavalduses on esitatud eksitavaid andmeid nõude suuruse kohta ja selle näol on tegemist tegelikkuse moonutamisega, mis kujutab endast nõudeavalduse andmete võltsimist.
4.Hageja esitas 16.07.2020 pankrotihaldurile Maire Arm taotluse võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumiseks ja nõuete uuesti läbivaatamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 2 alusel. Hageja taotlusele pankrotihaldur Maire Arm ei vastanud. Sellest tulenevalt on hagi esitamise tähtajaks 16.09.2020 ja käesolev hagi on esitatud tähtaegselt.
5.Kostja nõude aluseks on AS-lt Swedbank omandatud nõue väidetavalt suuruses 2 681 820,60 eurot (laenulepingutest tulenev põhiosa 1 351 974,83 eurot, viivis 227 885,43 eurot, intress 101 960,34 eurot, leppetrahv 1 000 000 eurot), mis oli väidetavalt tagatud kommertspandiga ja hüpoteekidega, kuigi võlgnikul ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkeks enam ei vallasvara ega kinnisvara. Ülejäänud osa kostja nõudest summas 83 395,45 eurot põhines 27.12.2014 laenulepingul.
6.Hageja tutvus 2020. aasta kevadel võlgniku kinnistu Suurekivi tn 2 müügilepinguga. Hageja ei ole saanud enda vastuväiteid esitada varem, sest hageja sai võlgniku arvelduskonto väljavõtted alles 2020 kevadel ja arveluskontode väljavõtete näol on tegemist olulise tõendiga võltsitud andmetel põhinevate nõuete ümberlükkamiseks.
7.Esiteks on kostja esimeses järgus tunnustatud nõude aluseks Swedbank AS-lt omandatud nõue võlgniku vastu summas 2 681 820,60 eurot. Nõue oli tagatud kommertspandiga ja hüpoteekidega. Võlgnikul ei olnud pankroti väljakuulutamise hetkeks enam vallasvara ega kinnisvara. Võlgniku kinnistud on ära müüdud ja kostjal ei saa tekkida pandiga tagatud õiguseid pankrotimenetluses seoses kinnisasjaga, mis ei kuulu pankrotivara hulka. Kinnistud ei olnud pankrotimenetluses enam pankrotivõlgniku omandis. Ajutise pankrotihalduri aruande p-s 4.2.1. on märgitud, et kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel võlgnikule kinnisasju ei kuulu.
8.Lisaks nähtub kostja nõudeavalduse lisadest palju vastuolulist infot, näiteks oli 19.06.2016 nõuete loovutamise lepingu kohaselt loovutatavate nõuete kogusumma koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega 1 544 985,98 eurot ja 19.06.2016 oli laenujäägiks 270 280,05 eurot.
9.Teiseks maksti võlgniku kinnisvara (Suurekivi tn 2) müümisel 28.04.2016 Swedbank AS-le 53 333 eurot võlgniku laenukohustuse täitmiseks. Seda infot ei ole kostja enda nõudeavalduses välja toonud. Seega on kostja teadlikult ja tahtlikult jätnud esitamata info selle kohta, mis oli võlgnevuse summaks Swedbank AS-i nõude omandamise hetkel ja mis ulatuses oli võlgniku poolt laen Swedbank AS-le ära makstud.
10.Kolmandaks põhineb viivise nõue 227 885,43 eurot, intress 101 960,34 eurot ja leppetrahv 1 000 000 eurot võltsitud andmetel, sest ei ole mingit infot selle kohta, mis kuupäeval väidetav laenusumma sissenõutavaks muutus ja kui suur üldse on väidetav laenunõue.
2-20-13497
11.Neljandaks on kostja teises järgus tunnustatud nõude (83 395,45 euro) aluseks 27.12.2014 sõlmitud laenuleping. Laenujääk ei vasta tegelikkusele. Kostja on esitanud nõudeavaldusega omakäeliselt vormistatud nõudearvestuse ja esitamata on jäetud dokumendid, mis sisaldaks infot võlgniku poolt maksmata laenuosa kohta. Kostja nõude summas 83 395,45 eurot aluseks oleva 27.12.2014 lepingu võltsitust tõendab asjaolu, et lepingu allkirjastas mõlemalt poolelt PP omakäeliselt. Dokument on suure tõenäosusega vormistatud tagantjärgi. Seda, et laen oleks päriselt antud 27.12.2014 laenulepingu alusel, ükski võlgniku arvelduskonto väljavõte ega ka kostja nõudeavalduse lisa ei tõenda. Lepingu võltsitust tõendavad ka lepingu ebatavalised tingimused, mille kohaselt võlgnik võttis kostjalt laenu limiidiga 50 000 eurot, „kusjuures laenu osamaksete summad ja tähtajad lepitakse kokku eraldi“. Seega võltsis PP andmeid ja tegelikkuses kostjal nõuet summas 83 395,45 eurot ei ole.
12.Viiendaks esitas PP nõudeavalduse koosseisus dokumente, millised on mõlemalt poolt omakäeliselt allkirjastanud PP. Kostja esitas nõudeavalduse juurde 20.09.2016 ja 31.10.2016 koostatud võlatunnistused, millised on allkirjastatud võlgniku ja kostja nimel PP.
13.Kuuendaks põhineb kommertspandi nõue võltsitud andmetel, sest nõudeavalduse lisadeks on esitatud suurel hulgal dokumente, millest mitte ühestki ei selgu väidetava laenukohustuse suurus ega, see mis ulatuses laenukohustus on tagatud kommertspandiga (see sõltub laenukohustuse suurusest) ning mis on varaliste õiguste pandilepingu nr 06-03235-ÕP1 ja garantiikirja sisuks.
14.Kostja leiab, et nõude uue läbivaatamise eeldused ei ole täidetud ning seega ei ole hagejal võimalik hagiga oma eesmärki saavutada. Hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. Kui hagejale jäi nõude arvestus ebaselgeks või hageja arvates nähtub nõudeavalduse lisadest palju vastuolulist infot, siis oleks pidanud sellised vastuväited esitama nõuete kaitsmisel. Hageja on paljasõnaliselt ja eksitavalt tuginenud väitele, et kostja nõue tugineb võltsitud andmetel, aga sisuliselt ei ole võltsimise kohta ühtegi põhjendust ega tõendit esitatud. Hagiavaldusest ei ole aru saada, mida konkreetselt on võltsitud.
15.Hageja esitab kohtule hagis valesid väiteid selle kohta, et ta varasemalt ei olnud kostja nõuetest, pantidest ja nõuetes olevate summade kujunemisest või pangaväljavõtetest teadlik. Pankrotihalduri poolt on hageja esindajatele esitatud kõik nõuetega seotud andmed, mida võlausaldaja soovis. Kõik hagiavalduses viidatud asjaolud ja dokumendid olid hageja esindajale teada ja pärast 29.01.2020 ei ole kostja nõudele lisatud ühtegi dokumenti. Samuti oli võimalik kõigi kostja nõuetega tutvuda hiljemalt 28.05.2020 toimunud koosolekul.
16.Ebaõige on hageja väide, et võlgnikul ei olnud pankrotimenetluse ajal mingit vara. Kommertspant oli seatud võlgniku vallasvarale ja kostja omandas Swedbank AS-ilt nii nõude kui ka kommertspandid. Kostja omandas Swedbank AS-ilt nõude ja ka pandiõigused ning hageja poolt ei ole välja toodud ühtegi sisulist asjaolu, miks on või peaks AS Swedbank nõue ja kommertspant olema võltsitud. Kostja nõudeavalduse punktis 1.5, on viidatud, et võlgnikule kuulunud kinnisasjad on täitemenetluse kaudu realiseeritud ning selle võrra on nõue vähenenud, kuid kostjal on ka kommertspant, mille tõttu on kostja nõue esimese järgu nõue. Maakohtu määrus ja põhjendused
17.Harju Maakohtu 03.12.2020 määrusega keelduti hagi menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
2-20-13497
18.Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-te 2 ja 3 süsteemist, nende loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3) (RKTKm 3-2-1-59-15, p 13).
19.Hageja esitas 16.07.2020 pankrotihaldurile taotluse kostja nõude taasläbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja esitas hagi 16.09.2020. PankrS § 106 lg 3 kohase hagi esitamise eeldused on täidetud ning hagi on esitatud tähtaegselt.
20.Kostja esitas 23.11.2017 võlgniku pankrotimenetluses oma nõudeavalduse (dtl 166-98). Kostjal olid võlgniku vastu järgmised nõuded: 1) AS Swedbank ja võlgniku vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenev nõue 2 681 820,60 eurot (põhiosa 1 351 974,83 eurot, viivis 227 885,43 eurot, intress 101 960,34 eurot, leppetrahv 1 000 000 eurot) (seisuga 31.10.2017). Swedbank AS loovutas oma nõude võlgniku vastu kostjale. Eeltoodut kinnitab Swedbank AS ja kostja vahel 19.09.2016 nõuete loovutamise leping, millega kostja omandas Swedbank AS ja AS Esmar Ehitus (ÖM BYGG OÜ) vahel sõlmitud krediidilepingutest tulenevad nõuded: i) arvelduskrediidileping nr 05-038600-KT, millele on sõlmitud 11 lisa; ii) laenuleping nr 06-032235-JI, millele on sõlmitud 4 lisa; iii) laenuleping nr 08-099436-JI, millele on sõlmitud 3 lisa; iv) laenuleping nr 12-025129-JK, millele on sõlmitud 4 lisa. Seisuga 19.09.2016 oli Swedbank AS-l krediidilepingutest tulenevad nõuded võlgniku vastu kokku koos kõrvalnõuetega 1 544 985,98 eurot. Kostja ja võlgnik sõlmisid 20.09.2016 võlatunnistuse (dtl 170-171). Võlatunnistuses leppisid pooled kokku, et võlgnikul on kostja ees rahaline kohustus 1 544 985,98 eurot. Võlgnik pidi võla tasuma hiljemalt 31.12.2016. Tähtaegselt tasumata summalt arvestati viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest ning leppetrahvi 1 000 000 eurot. Võlgnik pidi summalt 1 544 985,98 eurot tasuma intressi 6 % aastas alates võlakohustuse tekkimisest 20.09.2016 kuni võlasumma täieliku tasumiseni. Kostja ja võlgnik sõlmisid 31.10.2017 võlatunnistuse (dtl 170-171). Pooled leppisid kokku, et võlatunnistuse koostamise seisuga on võlgnetava rahalise kohustuse suurus koos kõrvalnõuetega 2 681 820,60 eurot. 2) Krediidilepingud (v.a laenuleping nr 06-032235-JI) tagati hüpoteekidega, mis seati võlgnikule kuulunud kinnisasjale ning kommertspantidega. Tallinna notar Tiit Sepp tõestas 28.12.2006 (notariaalakt nr 7870) võlgniku ja AS Swedbank vahelise hüpoteekide seadmise lepingu, mille kohaselt seati võlgniku 17 kinnistule ühishüpoteek 23 000 000 krooni (1 469 967, 92 euro) ulatuses igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (dtl 8-17). Tallinna notar Reeli Eelmets tõestas kinnistute müügilepingu, võlaõigusliku müügilepingu ülevõtmise ja muutmise kokkuleppe, hüpoteekidega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingud (dtl 18-41). 3) Koos nõuete loovutamisega andis Swedbank AS tagatised üle kostjale. Notariaalakti nr 5700 kohaselt Swedbank AS andis Swedbank AS notariaalaktiga nr 7870 võlgniku kinnistutele seatud hüpoteegid üle kostjale (dtl 46-54). Võlgnikule adresseeritud nõuete
2-20-13497 loovutamise teatise kohaselt koos kõnesolevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete loovutamisega registreerib Swedbank AS ümber nõuete tagatised kostja nimele (dtl 55). 4) kostja ja AS Esmar Ehitus vahel 27.12.2014 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue summas 83 395,45 eurot. Laenulepingu kohaselt kostja andis võlgnikule laenu 50 000 eurot, intressiga 6% aastas. Võlgnik kohustub laenuks võetud summa tagasi maksma hiljemalt 30.06.2015. Laenu mitteõigeaegsel tagasimaksmisel on viivis 8% aastas ja täiendavalt leppetrahv 25 000 eurot.
21.Ajutise pankrotihalduri aruanne oli koostatud 26.10.2017, millest ilmnes, et võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Hüpoteegid seati võlgniku kinnistutele igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Asjaolu, et võlgnikule ei kuulunud pankroti väljakuulutamise seisuga kinnisvara ei tähenda, et kostja omandatud nõuded ei ole tagatud.
22.Kostja ja AS Esmar Ehitus juhatuse liige AS-ga Swedbank tehingute tegemisel, võlatunnistuste koostamise ja laenu lepingu sõlmimise ajal oli üks ja see sama juhatuse liige PP (äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1, § 181 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus § 34 lg 1). Asjaolusid millised välistasid tehingute sõlmimist kohtu ette toodud ei ole.
23.Hageja märgib, et pankrotimenetluse materjalidest nähtub, et võlgniku kinnisvara Suurekivi tn 2 müümisel 28.04.2016 maksti Swedbank AS-le 53 333 eurot võlgniku laenukohustuse täitmiseks. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis laenu tagastamist kinnitaksid. Ebaselgeks jääb ka millise laenulepingu alusel laen tagastati. Swedbank AS loovutas kostjale krediidilepingust tulenevad nõuded. Kohus ei pea ise esitatud tõenditest asjaolusid otsima, vaid pool peab kohtule viitama, millistele asjaoludele ta tugineb, ja kui vastaspool asjaolu vaidlustab, siis peab pool välja tooma, millistele tõenditele ta asjaolu tõendamiseks tugineb (RKTKo 3-21-141-13, p 17).
24.Hageja nimetatud viited võltsimisele, nagu vallasvara ja kinnisvara puudumine pankroti väljakuulutamisel ja kostja võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude aluseks olevate tehingute asjaolud, pidid hagejale teada olema enne nõuete kaitsmise koosolekut 29.01.2020. Võlgniku pankrotihaldur avaldas 13.01.2020 ametlikes teadaannetes teate võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku aja kohta (29.01.2020). Nõudeavaldustega oli õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. Puutuvalt kostja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingusse, siis selle „ebatavaliste“ tingimuste tõttu sai hageja esitada kostja nõudele vastuväite. Samuti sai hageja esitada vastuväite kostja ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust tulenevale nõudele. Asjaolu, et laenulepingu pooli esindas üks ja seesama isik, ei viita lepingu võltsimisele. Hageja põhjendab võltsimist üksnes arvelduskonto väljavõttele tuginedes. Kohtu hinnangul ei tõenda laenuraha ülekande puudumine lepingu võltsimist.
25.Kohtu hinnangul on hageja minetanud oma õiguse vaidlustada kostja nõudeid ning viited PankrS § 106 lg-le 2 on asjakohatud. Kohus keeldub hagi menetlusse võtmast, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2 alt 3). Määruskaebus ja menetluse edasine käik
26.Hageja esitas 21.12.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.
2-20-13497
27.Kohus on ekslikult tuginenud hagi menetlusse mittevõtmisel TsMS § 371 lg 2 p-le 2, sest tegemist ei ole olukorraga, mil hagi menetlusse võtmine oleks objektiivselt võimatu või taotletavat eesmärki ei oleks võimalik saavutada hageja poolt esitatud asjaoludel.
28.Lisaks hindas kohus tõendeid, mis on vastuolus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel tõendite hindamisekeeluga ning rikkus kõrgendatud põhjendamiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel.
29.Hagiavalduses on selgelt välja toodud, et hagejal ei olnud võimalik esitada vastuväiteid kostja nõudele varem, sest hageja sai kostja nõude võltsituse asjaoludest teada alles 2020. aasta kevadel ja seega pärast 2020. aasta jaanuaris toimunud nõuete kaitsmise koosolekut (hagiavalduse p 10, p 23).
30.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
31.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
33.Määruskaebuses on hageja esitanud taotluse, milles palub võtta hagiavalduse menetlusse. Ringkonnakohtu pädevuses on maakohtu määruse tühistamine ning asja saatmine maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik võtta seisukohta määruskaebuses esitatud taotluse osas hagiavalduse menetlusse võtmiseks.
34.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on maakohus keeldunud hagi menetlusse võtmisest, sest on leidnud, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust (vt RKTKm nr 3-2-1-14616, p 9). TsMS § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata jätmisel on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus.
35.Hageja on hagiavalduse esitamisel tuginenud kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 106 lgtele 2 ja 3 ning märkinud, et hageja hinnangul põhinevad kostja nõuded (2 681 820,60 eurot ja 83 395,45 eurot) võltsitud andmetel. Hagejal on võlgniku võlausaldajana seadusest tulenev õigus vastava nõude esitamiseks ning hageja on hagiavalduses välja toonud nõude aluseks olevad asjaolud.
36.Maakohus leidis, et hageja on minetanud oma õiguse vaidlustada kostja nõudeid, kuivõrd kostja nõuete aluseks olevad asjaolud ja tõendid pidid hagejale teada olema enne nõuete kaitsmise koosolekut 29.01.2020. Hageja on tuginenud sellele, et ta sai kostja nõuete võltsituse asjaoludest teada alles 2020. aasta kevadel, s.o pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Ringkonnakohus leiab, et asjaolule, kas kostja nõudeid puudutav dokumentatsioon oli käesoleval juhul hagejale teada hiljemalt 29.01.2020 nõuete kaitsmise koosolekuks ning seega
2-20-13497 oli hagejal võimalik vastavad vastuväiteid esitada juba nõuete kaitsmise koosolekul, saab hinnata asja sisulisel lahendamisel, arvestades seejuures kostja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid, mitte asja menetlusse võtmise staadiumis.
37.Lisaks leiab ringkonnakohus, et hageja väited kostja nõuete võltsituse osas ei ole käesoleval juhul sedavõrd perspektiivitud, et neile saaks hinnangu anda hagiavalduse menetlusse võtmise staadiumis ning seetõttu esineks alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja poolt esitatud väited eeldavad tõendite hindamist, mis väljub hagi menetlusse võtmisest keeldumise piiridest. Kuivõrd asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, siis tuleb hageja väidetele kostja nõuete võltsituse osas (mh kas kostja nõue on pandiga tagatud, kas võlgnik on osa laenust Swedbank AS-le tasunud, kas 27.12.2014 laenulepingu võltsitust tõendab ülekande puudumine) anda hinnang asja sisulisel lahendamisel arvestades seejuures kostja vastuväiteid ja asjas esitatud tõendeid.
38.Kuivõrd maakohus on keeldunud ennatlikult hagi menetlusse võtmisest, siis ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 alusel maakohtu otsustada.
39.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.