2-20-7363/10 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue R. M. (kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 24.05.2010 (pikendatud 14.07.2015 Leping nr xxxx) tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr xxxx xxxx eluruumi kasutamiseks. Lepingu sõlmimisel 24.05.2010 anti xxxx eluruumi valdus Kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Hageja ütles Lepingu erakorraliselt üles ja kostja tagastas eluruumi 12.02.2020 tagastamise aktiga, kus fikseeriti kostja valduses olnud xxxx eluruumi puudused, mis jäädvustati fotodel. Puudused, mis kostja poolt tagastatud eluruumis tuvastati, ei saanud sinna tekkida eluruumi tavapärase kasutamise raames, sest tegemist oli lepinguliste kohustuste rikkumisega – kostja kasutas eluruumi hooletult ja rikkus hageja vara tahtlikult. Hageja nõuab selliste puuduste kõrvaldamise eest kostjalt kahju hüvitamist summas 1184.42 eurot. Hageja poolt Kostjalt nõutav kahjuhüvitis on kostjale teatavaks tehtud ja kajastub kostja lõpparvel. Hageja selgitas puuduste kõrvaldamise kulu välja ehitaja OÜ L poolt teostatud eluruumi korrastamiseks tehtud aktiga (hinnapakkumine puuduste kõrvaldamiseks), mis toob välja asja loomuliku kulumise ja kostja poolt eluruumi kahjustamisega seotud tööde osakaalu ja maksumuse. Kostjalt nõutakse kahju hüvitamist üksnes osas, mis ületab tavakasutuses tekkida võivat kulumist, s.o ei ole seotud asja loomuliku kulumisega ja on põhjustatud eluruumi hooletust, ehk siis lepingutingimustele mittevastavast, kasutamisest. Hinnapakkumise kohaselt (hinnapakkumise viimane lahter rida „üürniku poolt tekitatud kahju“) on Kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 1184.42 eurot (summas sisaldub käibemaks 20%), mis on seotud üksnes Kostja poolt tekitatud puuduste likvideerimise maksumusega. Kahjustused, mida ei saa pidada asja tavapärase kasutamise käigus tekkivateks kahjustusteks ja mille eest kostja VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab.

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Raadiku 8a/3-96 eluruumi kahjustamisest tulenev kahjunõue summas 1184.42 eurot ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult kohtutäituriga aadressil xxxx 20.04.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 200 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses kohtutoimiku põhjal. Tsiviilasja materjalidest nähtub (dok 9s, 20.04.2021), et kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohtutäituriga ning kohtutäitur Mati Kadak on esitanud menetlusdokumendite kättetoimetamise akti (20.04.2021) ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse/arve summale 48 eurot (koos käibemaksuga). Seega peab kohus põhjendatuks ka hageja kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamisele summas 48 eurot. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 248 eurot (200+48). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.