Aktsiaselts FECTOR avaldus Nalvog OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised
Võlausaldaja: Aktsiaselts
FECTOR
(registrikood 10752385, asukoht P. Süda tn. 3, Tallinn 10118); Võlausaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige G S (epost: xxx); Võlgnik: Nalvog OÜ (registrikood 12191198, asukoht Betooni tn 26, Tallinn 11415, e-post: [email protected]);
Avalduse läbivaatamine
Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige J F (isikukood xxx). Ajutine haldur: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151 Tallinn; e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Aktsiaselts FECTOR poolt Nalvog OÜ (registrikood 12191198) suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Jüri Truuts’il likvideerida Nalvog OÜ kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.
3.Vabastada Jüri Truuts võlgniku Nalvog OÜ ajutise halduri kohustustest alates võlgniku registrist kustutamisest.
4.Määrata Nalvog OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige J F (isikukood xxx).
5.Jätta pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
1 (5)
2-21-173
6.Määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1968 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu).
7.Ajutise halduri tasust 1500 eurot maksta välja võlausaldaja Aktsiaselts FECTOR poolt 21.01.2021 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr xxx.
8.Jätta rahuldamata ajutise halduri taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest.
9.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
10.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele ja saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Aktsiaselts FECTOR esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule avalduse Nalvog OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajale antud nõude 05.08.2020.a nõude loovutamise lepingu alusel loovutanud xxx. Vastavalt Kauba Müügi Raamlepingule nr.xxx ostis Nalvog OÜ AS-i xxx poolt pakutavat kaupa, mille eest AS xxx esitas Nalvog OÜ-le ajavahemikus 30.01.2020.a. kuni 08.07.2020.a. arveid kogusummas 46490,69 eurot. Nimetatud arvete tasumise viimane tähtaeg oli 22.07.2020.a. Seisuga 05.08.2020.a. oli eelpool nimetatud arvetest tulenev Võlgniku kohustus AS XXX ees 46490,69 eurot. Võlausaldaja saatis 14.09.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse nõudega tasuda võlgnevus 10 päeva jooksul pärast pankrotihoiatuse kättesaamist. Võlgniku juhatuse liige vastas 24.09.2020.a. e-kirja teel pankrotihoiatusele, milles pakkus välja maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. Pärast pankrotihoiatuse saamist on võlgnik tasunud kokku 12702,90 eurot . Pankrotiavalduse esitamise kuupäeva seisuga on võlgniku võlgnevus 24494,90 eurot. Võlgnik on asunud võlausaldajat ignoreerima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Krediidiinfo maksehäirete registri järgi on võlgnikul võlgnevus Maksuameti ees 49153,00 eurot ja lõpetamata maksehäireid seisuga 06.01.2021.a. enam kui 156 000 euro ulatuses. Võlausaldaja palub nimetada Nalvog OÜ-le ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 12.01.2021 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 08.02.2021 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung ajutise halduri otsustamiseks 09.03.2021 kell 09.30. Võlgnik ei ole kohtule oma vastust pankrotiavalduse suhtes esitanud. 09.03.2021 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud. Kohus määras otsustada asjas ajutise halduri nimetamine hiljemalt 12.03.2021 määrusega ning vaadata pankrotiavaldus läbi kirjalikus menetluses.
3.Kohus nimetas 10.03.2021 määrusega ajutiseks halduriks Jüri Truutsi ning määras vaadata pankrotiavaldus läbi kirjalikus menetluses hiljemalt 09.04.2021.
2 (5)
2-21-173
4.Jüri Truuts esitas 31.03.2021 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on kantud Äriregistrisse 11.11.2011 osakapitaliga 2 500 eurot, asutajaks J F, omades 100% osakapitalist kuni käesoleva hetkeni. Alates 20.07.2012 on osakapital 2 700 €. A F oli võlgniku juhatuse liige 18.01.2012 kuni Ajutise halduri Jüri Truutsi aruanne Nalvog OÜ pankrotiavalduse menetluses 7 15.03.2013. Juhatuse liige alates asutamisest kuni käesoleva hetkeni on J F. Tegelikud kasusaajad on määramata. Vastavalt Äriregistri andmetele oli võlgniku tegevusalaks kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigaldus. Kõik ajutise halduri poolt küsitud raamatupidamise registrid (pearaamat, ostudokumentide nimekiri) ja muu dokumentatsioon on ajutisele haldurile esitamata, seega ei ole nendega olnud võimalik tutvuda. Ajutine haldur on võlgniku maksevõime hindamisel ja makseraskustesse sattumise põhjuste analüüsil aluseks võtnud avalikest registritest, võlgniku pangakonto väljavõtetelt, maksuameti andmebaasist ja majandusaasta aruandest saadud informatsiooni. Ajutine haldur on seisukohal, et olemasolevate andmete põhjal on võimalik anda esialgne hinnang võlgniku varadele, kohustustele ja maksejõuetuse põhjusele. Ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 208 739,33 eurot. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara väärtus on hinnanguliselt 3 eurot (raha pangakontol). Ajutine haldur on jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 208 739,33 eurot. Kogu väljaselgitatud võlgniku vara väärtus on hinnanguliselt 3 eurot (raha pangakontol). Ajutine haldur on jõudnud järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei näe võimalust võlgniku tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Maksejõuetuse tekkimise usutavaks põhjuseks on müügitulu langus, mille tõi kaasa võlgnevuste tekkimine. Võlgnevuste tekkimise põhjuseks omakorda oli ilmselt likviidsuse puudumine, enamus võlgniku varast moodustasid pikaajalised nõuded, mille arvelt ei saanud täita jooksvaid kohustusi. Maksejõuetuks muutus võlgnik olemasolevate andmete põhjal 2019. aastal, mil tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Ajutise halduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotimenetluse käigus vajaks uurimist võlgniku poolt 2020-2021 aastatel võõrandatud sõidukite tagasivõitmise võimalused. Juhul kui raamatupidamise korrastamise ja ekspertiisi käigus selgub, et võlgniku varad (debitoorsed nõuded) on valesti kajastatud võib esineda makstud dividendide tagasinõudmise võimalus. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa kohtu deposiiti tasumiseks, ajutise halduri hinnangul võiks see summa olla 5 000 €. Võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud summa deposiiti tasumise korral palub ajutine haldur välja kuulutada Nalvog OÜ pankrot.
5.Ajutine haldur esitas 07.04.2021 kohtule täiendatud aruande, milles toob välja, et võlgnik on alates 01.04.2021 ajutise halduriga suhelnud ja esitanud mitmeid koondandmikke. Võlgnik on esitanud bilansi ja kasumiaruande seisuga 31.03.2021, kliendivõlgnevuste aruande ning hiljem selle kommentaaridega versiooni, ostuvõlgnevuste aruande, kaks laenulepingut, Metropol Ehituse kirja võlgnikule, aga ka muid fragmente tegevusest. Võlgniku poolt esitatud kommenteeritud kliendivõlgnevuste aruande põhjal (lisatud) on enamus debitoorseid nõudeid lootusetud, neile on esitatud vastuväited või saab kasutada aegumise vastuväidet. Ajutine haldur märgib, et võlgniku poolt esitatud andmefragmendid ei muuda ajutise halduri seisukohta võlgniku maksejõuetuse kohta ega hinnangut võlgniku maksejõuetuse põhjusele, pigem kinnitavad neid.
6.Ajutise halduri täiendatud aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 20,5 tundi arvestusega 100 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 2050 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulutuste tasumise OÜ B2C Konsult, registrikood 10504196, 3 (5)
2-21-173 arvelduskonto xxx. Ajutine haldur palub mõista ajutise halduri tasu ja kulud välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti kantud vahendite arvelt ja ülejäänud osas riigieelarvest.
7.Kohus tegi 08.04.2021 määruse alusel ettepaneku võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiit 5000 eurot hiljemalt 15.04.2021. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja taotlusel pikendas kohus deposiidi tasumise tähtaega kuni 30.04.2021. Kohtule ei ole nimetatud tähtajaks maksekorraldust tasumise kohta esitatud, samuti ei nähtu deposiidi tasumist Rahandusministeeriumi kontolt. Kohtumääruse põhjendused
8.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 ütleb, et Jidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
9.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
10.Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul vara sisuliselt puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 208 739,33 euro ulatuses. Võlgnikul puudub seega ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel selged vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg-test 2 ja 3 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
11.PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Võlgnik tuleb ajutisel halduril likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. 4 (5)
2-21-173
12.ÄS § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku juhatuse liikme J Fi võlgniku dokumentide hoidjaks.
13.Kohus jätab PankrS § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
14.Kohus märgib, et 01.02.2021 jõustunud PankrS § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Kohus on käesoleva pankrotiavalduse menetlusse võtnud 13.01.2021 määrusega. Seega kohaldub käesoleval juhul ajutise halduri tasu määramisel kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon.
15.PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Ajutine haldur on oma tasu taotluses lähtunud 01.02.2021 jõustunud pankrotiseaduse redaktsioonist, märkides tunnitasuks 100 eurot. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu (20,5) tundi on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Küll aga tuleb kohtul lähtuvalt PankrS § 193 lg-st 5 määrata halduri tunnitasu suuruseks eelmise kehtinud seaduse § 23 lg 3 alusel 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust ning ühtlasi tasu määramise aluseks olevat seaduse redaktsiooni, on põhjendatud määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1968 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Ajutise halduri tasust 1500 tuleb maksta välja võlausaldaja poolt Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt. Ajutine haldur on taotlenud ülejäänud tasu hüvitamist riigi vahenditest. Kohus märgib, et kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 23 lg 4 näeb ette ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamise üksnes juhtudel, kui menetlus on alustatud võlgniku avalduse alusel. Seega tuleb ajutise halduri taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.