nende Hageja A. E. (isikukood xxxx) Kostja G OÜ (registrikood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark
RESOLUTSIOON
1.Võtta Harju Maakohtu menetlusse A. E. hagi G OÜ vastu töövaidluses.
2.Kinnitada A. E. ja G OÜ vaheline kompromiss järgmiselt:
2.1.A. E. ja G OÜ lõpetavad kõik poolte vahelised erimeelsused (sh töövaidluse, mida menetleti töövaidlusasjas nr xxxx ning, mis on Harju Maakohtus menetlusse võtmise otsustamise faasis tsiviilasjas nr 2-21-6009) kompromisslepinguga. Kompromissleping on sõlmitud järgmistel tingimustel: 2.1.1 G OÜ ja A. E. lepivad kompromissi korras kokku, et A. E. ja G OÜ vahel oli töösuhe ühel päeval (s.o 12.10.2020). Töösuhte kestuseks oli üks päev (12.10.2020) Töösuhe algas 12.10.2020 ja lõppes samal päeval (12.10.2020). Töösuhe lõppes 12.10.2020 poolte kokkuleppel (TLS § 79);
G OÜ kohustub kompromissi kohtumääruse punktis 2.1.1 kokku lepitud ühe päeva pikkuse töösuhte MTA töötajate registrisse kandma töötamise algusajaga 12.10.2020, töötamise lõpu ajaga 12.10.2020 ning töösuhte lõpetamine 12.10.2020 TLS § 79 (töölepingu lõpetamine kokkuleppel) alusel;
2.1.3.Määruse resolutsiooni punktis 2.1.1 kirjeldatud kokkuleppe tõttu esitab G OÜ Eesti Haigekassale Tööinspektsiooni 27.01.2021 uurimiskokkuvõtte nr 3-6/4666-30 koos G OÜ 05.02.2021 raportiga ning kinnitab A. E. töövõimetuslehed (A. E. on väljastatud kokku neli töövõimetuslehte perioodidel: 12.10.2020-10.11.2020 (esmane), 11.11.2020-10.12.2020, 11.12.2020-08.01.2021, 09.01.2021-07.02.2021, töövõimetuse põhjusega „olmevigastus“. A. E. on väitnud, et temaga juhtus 12.10.2020 tööõnnetus. G OÜ sellega ei nõustu ja on sellele vastu vaielnud) perioodi 12.10.2020–07.02.2021 kohta. Juhul, kui Eesti Haigekassa kvalifitseerib
vastavate dokumentide alusel töövõimetuse põhjuse ümber, siis kinnitab G OÜ ka sellised muudetud töövõimetuslehed. A. E. kinnitab, et ta mõistab täielikult, et töövõimetuse põhjuse ümberkvalifitseerimine on täielikult Eesti Haigekassa pädevuses ning kinnitab, et tal puuduvad mistahes täiendavad nõuded (sh rahalised nõuded) või pretensioonid G OÜ suhtes, kui Eesti Haigekassa otsustab töövõimetuse põhjust mitte ümber kvalifitseerida ning maksta tasu vastavalt olemasoleva töövõimetuse põhjuse eest ette nähtud korrale;
2.1.4.Kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitavad G OÜ ja A. E., et neil puuduvad teineteise vastu mistahes nõuded (sh tulevikus tekkivad nõuded) ja pretensioonid ning kokkulepe on lõplik. A. E. kinnitab kompromisslepingu allkirjastamisega tingimusteta ja tagasivõtmatult seda, et ta on 12.10.2020 eest saanud käte kogu töötasu ning tal ei ole mistahes muid töösuhtest tulenevaid või sellega seotud nõudeid (nt puhkusetasu, kahju hüvitamise, lepingu lõpetamise vms nõuded) G OÜ vastu ega ka mistahes nõudeid (sh tulevikus tekkivaid), mis tulenevad või seonduvad 12.10.2020 väidetavalt toimunud ja Tööinspektsiooni menetluse nr 3-6/4666-30 esemeks olnud juhtumiga. Kõikvõimalikest eelpool kirjeldatud alustel tekkinud või tekkivatest nõuetest loobub A. E. kompromissi allkirjastades lõplikult. G OÜ märgib selguse huvides, et ta jääb Tööinspektsiooni menetluses nr 3-6/4666-30 G OÜ poolt 05.02.2021 esitatud raporti seisukohtade ja järelduste juurde ka kompromisslepingu sõlmimise järgselt;
2.1.5.Kompromisslepingu allkirjastamise järgselt esitab G OÜ lepingu kinnitamiseks ja menetluse kompromissi korras lõpetamiseks Harju Maakohtule (või vajadusel töövaidluskomisjonile, kui kohus leiab, et ta ei ole õigustatud kokkulepet kinnitama). Pooled lepivad käesolevaga igal juhul kokku selles, et töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr xxxx 18.03.2021 tehtud otsus nende suhtes ei kehti ning pooled sellele ei tugine ning, et kõik poolte vahelised õigused ja kohustused on ammendavalt reguleeritud käesolevas kompromisskokkuleppes;
2.1.6.A. E. kohustub G OÜ-le vajadusel osutama igakülgset abi kompromisslepingus kirjeldatud toimingute läbiviimiseks (vajalikud nõusolekud, kinnitused jms, mida ametkonnad võivad vajada nõuetekohaste protseduuride läbiviimiseks);
2.1.7.Pooled on kokku leppinud, et poolte menetlus- ja õigusabikulud jäävad poolte endi kanda.
3.Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega A. E. hagis G OÜ vastu töövaidluses.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1.G OÜ (kostja) esitas 16.04.2021 Harju Maakohtule taotluse vaadata A. E. (hageja) poolt töövaidlusasjas nr xxxx esitatud avaldus täies ulatuses läbi hagimenetluse korras hagina.
Taotluse kohaselt esitas hageja Töövaidluskomisjonile 22.12.2020 avalduse kostja vastu, milles taotles töösuhte tuvastamist. Kostja ei ole hageja nõuet ega selle aluseks olevaid väidetavaid asjaolusid tunnistanud ning on neile täies ulatuses vastu vaielnud. Vaatamata kostja põhjendatud ja tõendatud vastuväidetele tegi töövaidluskomisjon 18.03.2021 kõnesolevas töövaidlusasjas otsuse, millega rahuldas hageja avalduse täies ulatuses ning tuvastas poolte vahelise töösuhte alates 12.10.2020. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni otsusega.
2.30.04.2021 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel käesolevas tsiviilasjas lõpetada.
3.Kohtule kompromissi esitamise hetkeks ei olnud kohus otsustanud asja menetlusse võtmist. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kohus leiab, et kuivõrd TvLS § 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud juhul hagiavalduseks, ei pea kohus vajalikuks anda hagejale tähtaega avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd töövaidluskomisjonile esitatud avaldust saab käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetlusse võtta.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Pooled saavutasid kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
5.Poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 1 päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.
6.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kuna kulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kulusid rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.