Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhised kaja kautsjoni tasumiseks: https://www.kohus.ee/et/riigiloivud/kontod-javiitenumbrid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Harju Maakohtu menetluses on ELGrupp OÜ (pankrotis) hagi MEDIO INVEST OÜ vastu alusetult saadu väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt vajas hageja kaablite paigaldamise tööde teostamiseks töövõtjat. Kostja väljastas hagejale tööde teostamise eest arved kogusummas 60 451,20 eurot. 23.10.2018. a. sai hagejale teatavaks, et tegelikult ei ole kostja aktides ja arvetes nimetatud töid teostanud ning tööd teostati kolmandate isikute poolt. Seega tekkis olukord, et kostja sai alusetult hagejalt kostja poolt teostamata tööde eest 60 451,20 eurot. Kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud.

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 27.04.2021.a kell 09.30. Kostja oli kohtuistungist teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse TsMS § 3141 lg 2 järgi kätte toimetatud 07.04.2021. Kostja on vastuses hagiavaldusele märkinud, et menetlusdokumendid palub kostja saata elektronkirjaga aadressile [email protected]. Kohus on kohtukutse edastanud nimetatud aadressile TsMS § 3141 lg 2 alusel. Kohtukutse on kostjale kätte toimetatud TsMS § 343 ja § 344 sätestatud nõudeid järgides. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvat põhjust, miks ta ei saa kohtuistungil osaleda. Samuti ei ole kostja taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Kostjat on kohtukutses hoiatatud, et kui ta kohtuistungile ei ilmu, võib kohus asjas teha tagaseljaotsuse. Hageja on 13.02.2019 esitatud hagiavalduses ja ka asjas toimunud istungil taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

Kohus saab tagaseljaotsuse teha tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud (veenev). Hagi õiguslikku põhjendatust kontrollides peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures tuleb lähtuda sellest, et hageja faktilised väited ei vaja tõendamist, kuna loetakse, et kostja on need omaks 2/4

võtnud. See kehtib ka juhul, kui kostja on esitanud hagi faktilistele väidete vastuväited (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-181-13, p 16).

-

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on esitanud järgmised olulised faktiväited, mille saab lugeda TsMS § 413 lg 1 teise lausel kohaselt omaksvõetuks: hageja ja kostja leppisid kokku kaablite paigaldamise tööde teostamise, tunnihinnaga 8,5 eurot; hagejale teostati kaabli paigaldamise tööd; kaabli paigaldamise töid ei teostanud kostja, vaid tööd teostasid kolmandad isikud; kostja esitas hagejale arved 60 451,20 euro ulatuses; hageja on kostjale esitatud arved tasunud; MTA nõudel annulleeris hageja kostja poolt hagejale väljastatud arved; kostja ei ole raha hagejale tagastanud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandjalt) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praeguses asjas on hageja tuginenud sellistele asjaoludele, mis annavad aluse VÕS § 1027 ja § 1028 lg 1 kohaldamiseks, st kostja kui saaja on hagejalt kui üleandjalt saanud 60 451,20 eurot põhjusel, et kostjal oli olemasolev kohustus kaablite paigaldamiseks, kuid kostja ei täitnud kokkulepitud kohustust ning ei teinud kaablite paigaldamise töid. Kostja sai hagejalt raha täitmata jäetud kohustuse eest, mistõttu on hagejal õigus üleandjana saadu saajalt tagasi nõuda. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on tegemist õiguslikult põhjendatud hagiga.

Tagaseljaotsuse tegemine on põhjendatud ja puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja esitas 28.04.2021.a menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja järgi on hageja lepingulise esindaja kulud 1025 eurot (käibemaksuta). Lepinguline esindaja on teinud menetlustoiminguid 10,25 tundi, tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Eeltoodud summale lisandub hageja tasutud riigilõiv 1 100 eurot. Kohus, analüüsinud hageja menetluskulusid, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulu on põhjendatud. Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, ei ole hageja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kooskõlas kohtupraktikaga. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv 1 100 eurot on põhjendatud ja vajalik, kuivõrd riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse kuni 75 000 euro suuruse hagihinna korral riigilõivu 1 100 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 60 451,20 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 2 125 eurot (1 025 + 1 100, käibemaksuta).

Kohus märgib, et hageja taotleb menetluskulu väljamõistmist käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva kohtumenetlusega seoses. 3/4

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.