Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-20-6765

Lõpetada menetlus seoses kompromissi saavutamisega Elisa Oyj hagis osaühingu Eru Kalandus vastu kahju hüvitamise nõudes.

III.

Rahuldada Elisa Oyj taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 900 (üheksasada) eurot, mis tuleb vastavalt hageja soovile kanda hageja, Elisa Oyj arveldusarvele nr xxxx (xxxx).

IV.

Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Elisa Oyj hagi osaühingu Eru Kalandus (edaspidi OÜ Eru Kalandus) vastu kahju hüvitamiseks, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 140 431.46 eurot, hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 3345.80 eurot ning viivise põhinõudelt alates 08.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks asjaolu, et kostja kasutuses olev laev Xxxx lõhkus 10.05.2018 kell 15.16 Elisa Oyj-le kuuluva Soome lahes paikneva Tallinn-Helsingi vahelise kiudoptilise merekaabli FEC-2 (LauttasaariRandvere). Pooled on 22.04.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja

2-20-6765 kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kompromissi kinnitamine Harju Maakohtu menetluses on Elisa Oyj hagi osaühingu Eru Kalandus (edaspidi OÜ Eru Kalandus) vastu kahju hüvitamiseks, milles hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 140 431.46 eurot, hagi esitamise kuupäevaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 3345.80 eurot ning viivise põhinõudelt alates 08.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks asjaolu, et kostja kasutuses olev laev Xxxx lõhkus 10.05.2018 kell 15.16 Elisa Oyj-le kuuluva Soome lahes paikneva Tallinn-Helsingi vahelise kiudoptilise merekaabli FEC-2 (LauttasaariRandvere). Pooled on 22.04.2021 esitanud kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse nende vahel antud tsiviilasjas lõpetada selleks kohtuistungit pidamata. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 päevani. Kompromiss sisaldab p-s 3.4. tingimusi, mille täitmisel poolte vahel allkirjastatud kompromissleping jõustub. Nendeks tingimusteks on 3.4.1. kompromissilepingu allkirjastamine mõlema poole esindaja poolt; 3.4.2. kostja poolt kogu kompromissisumma 57 500 euro ulatuses tasumine hageja (Elisa Oyj) arveldusarvele nr xxxx (xxxx) pärast kompromissilepingu mõlemapoolset allkirjastamist ning kostja poolt hagejale kompromissisumma tasumist tõendava digiallkirjastatud maksekorralduse saatmine enne kompromissilepingu esitamist kohtule; 3.4.3. kompromissisumma tasumine ja maksekorralduse saatmine hiljemalt kolme (3) tööpäeva jooksul alates kompromissilepingu

2-20-6765 mõlemapoolsest allkirjastamisest. Kohtule 22.04.2021 esitatud kompromissist ja sellele lisatud maksekorraldusest nähtub, et hageja lepinguline esindaja on kompromissilepingu allkirjastanud 19.04.2021 ja kostja lepinguline esindaja 20.04.2021 ning kostja on kompromissisumma hagejale tasunud 21.04.2021, panga kinnitus maksekorraldusele on lisatud 22.04.2021. 22.04.2021 kohtule edastatud e-kirjas kinnitab hageja, et kompromissi sõlmimise eeldused on täidetud, sh kostja on hagejale tasunud kompromissisumma. Kuna kohtu hinnangul on kompromissilepingu p 3.4 realiseerunud ja kompromissileping jõustunud, ei pea kohus vajalikuks kanda kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni kohtule esitatud kompromissilepingu p 3.4. Kompromiss sisaldab ka p 3.5., mille kohaselt juhul, kui kostja esitab kompromissilepingu kohtule enne panga poolt digitaalselt allkirjastatud maksekorralduse edastamist hagejale, on hagejal õigus paluda kohtul jätta kompromissileping kinnitamata ja menetlust lõpetav määrus tegemata või nõuda vastava kohtumääruse tühistamist ning p 3.6., mille kohaselt juhul, kui kompromissileping ei jõustu, sh kui kostja jätab täitmata punktides 3.4.2 või 3.4.3 nimetatud kohustused, puuduvad kompromissilepingul poolte jaoks mistahes õiguslikud, sealhulgas materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed, tagajärjed. Samuti ei pea kohus vajalikuks kanda ülaltoodud põhjustel kompromissi kinnitava kohtumääruse resolutsiooni kohtule esitatud kompromissilepingu p 3.5 ja 3.6, kuna need on samamoodi seotud kompromissilepingu juba realiseerunud osaga. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, v.a osas, milles kompromissileping on realiseerunud, ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud kostja poolt hageja menetluskulude hüvitamise summas 7500 eurot ning selle, et ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses

2-20-6765 asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist Elisa Oyj arveldusarvele nr xxxx (xxxx). Hagiavalduse esitamisel on hageja eest Advokaadibüroo Sorainen aktsiaselts 08.05.2020 ja 11.05.2020 tasunud riigilõivu kokku summas 1800 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale tagastada käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 900 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt hageja taotlusele kanda hageja arveldusarvele nr xxxx (xxxx).

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.