lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-17000/61

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-17000/61
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2349
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2024-04-02
Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2024-04-30
Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2024-03-12
Harju maakond, Lääne-Harju vald, Laulasmaa küla, 11395 Laulasmaa-Lohusalu tee veetorustiku kasutusloa taotlusest
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-04-15
Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2024-01-23
Volikiri
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Väljaminev kiri · 2023-05-19

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 4, 5Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 169 lg 1Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AKTSIASELTS VENNAD-DAHL10056846(Kostja)Soojatehnik OÜ11437183(Hageja)Novewater Osaühing12171528(Kolmas isik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-17000

Tsiviilasi

Soojatehnik OÜ hagi AKTSIASELTSI VENNADDAHL vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Soojatehnik OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende Hageja Soojatehnik OÜ (registrikood 11437183), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik Kostja AKTSIASELTS VENNAD-DAHL (registrikood 10056846) Kolmas isik Novewater Osaühing (registrikood 12171528) Kostja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja vandeadvokaat Eero Tonka Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda Soojatehnik OÜ 9. aprilli 2021. a määruskaebusega esitatud tõendi (20. augusti 2018. a e-kiri) vastuvõtmisest.
2.Parandada Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-18-17000 resolutsiooni ebatäpsus, jättes p 4 sõnastusest välja järgmise osa: „poolte menetluskulud“.
3.Jätta Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17000 muutmata.
4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 205 lg 1Pooled
TsMS § 238 lg 1Tõendi asjakohasus ja lubatavus
TsMS § 329 lg 1Avalduste esitamise õigeaegsus
TsMS § 331 lg 1Avalduste hilisem esitamine
TsMS § 447 lg 2Vigade parandamine otsuses
TsMS § 456 lg 4Kohtuotsuse jõustumine
TsMS § 463 lg 2Kohtumäärus
TsMS § 651 lg 1Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisu
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Jätta Soojatehnik OÜ määruskaebus rahuldamata.
5.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Soojatehnik OÜ kanda.
6.Määrata kindlaks

AKTSIASELTSILE

VENNAD-DAHL

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Soojatehnik OÜ-lt AKTSIASELTSI VENNAD-DAHL kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 162,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.

7.Määrata kindlaks Novewater Osaühingule hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Soojatehnik OÜ-lt Novewater Osaühingu kasuks välja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 162,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus menetles Soojatehnik OÜ (hageja) hagi AKTSIASELTSI VENNADDAHL (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 9. septembri 2019. a määrusega kaasati kolmanda isikuna menetlusse kostja poolel Novewater Osaühing (kolmas isik).
2.Hageja esitas 16. märtsil 2021 hagist loobumise avalduse. Hageja märkis, et kostja aegumise vastuväite tõttu on nõue muutunud perspektiivituks. Hageja leidis, et kostjal tuleb hüvitada hageja menetluskulud, sest kostja oleks saanud esitada aegumise vastuväite kohtueelsetel läbirääkimistel või hiljemalt kohe menetluse alguses.
3.Kostja ja kolmas isik nõustusid hagist loobumise avaldusega ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus võttis 31. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) vastu hageja hagist loobumise avalduse, lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega, tagastas hagejale poole tasutud riigilõivust, jättis menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud 3258,23 eurot ja kolmanda isiku menetluskulud 1482,43 eurot ning viivise seadusjärgses määras hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetluskulud jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 4 kohaselt hageja kanda. TsMS ei näe ette, et hageja saab hagist loobumisel mitte kanda vastaspoole menetluskulusid tuginedes sellele, et kostja ei võta hagi omaks või vaidleb hageja nõuetele ja väidetele vastu ning esitab taotlusi. Hageja peab juba hagi esitamisel kontrollima, kas esitatav nõue võib olla aegunud või mitte. Praegusel juhul esitati aegumise vastuväide eelmenetluse staadiumis. Kõik toimingud, mis on tehtud, on kostja ja kolmanda isiku esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud. Toimingute ajakulu ei ole ülepaisutatud. Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ka esindaja tunnitasu saab vaidluse asjaolusid arvestades pidada mõistlikuks ja kohtupraktikas aktsepteeritud tunnitasumääraga kooskõlas olevaks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse vaidlustatud ulatuses tühistada ja teha uue määruse, millega hageja ja kolmanda isiku menetluskulud mõistetakse välja kostjalt. Määruskaebemenetluse kulud palus hageja jätta kostja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt peab TsMS § 169 lg 1 järgi aegumise vastuväite hilinenult esitanud kostja kandma sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja saatis kostjale enne kohtuse pöördumist nõudekirja. Kuivõrd kostja kahe vandeadvokaadi poolt allkirjastatud vastus aegumist ei käsitlenud, siis tekkis hagejal lootus, et kostja aegumisele ei tuginegi. Kui kostja oleks kohe aegumisele tuginenud, siis ei oleks hageja kohtusse pöördunud. Alternatiivselt ei pea kostja hagi esitamise kulusid kandma, kuid peab hüvitama ülejäänud kulud, mis tekkisid 2 (6)

sellest, et kostja ei esitanud hagile koheselt aegumise vastuväidet. TsMS § 329 lg 1 kohaselt tuleb vastuväide esitada nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Hageja oli aegumisest teadlik enne kostjale kohtuväliselt nõudekirja esitamist. Samuti on arusaamatu maakohtu põhjendus, mille järgi on vastuväide õigeaegne seoses selle esitamisega eelmenetluses. Kui seadus lubaks aegumise vastuväite esitada mistahes ajahetkel eelmenetluse kestel, siis muudaks see sisutuks sätted avalduste võimalikult kiiresti esitamise ja hilinemisega põhjustatud kulude hüvitamise kohta. Kostjal oleks sellisel juhul võimalik pahatahtlikult hoida aegumise vastuväidet eelmenetluse lõpuks. Lisaks on maakohtu määruse resolutsioon vastuoluline, sest poolte menetluskulud on jäetud hageja kanda, aga hagejalt on välja mõistetud ka kolmanda isiku menetluskulud, kuigi kolmas isik ei ole pool (TsMS § 205 lg 1).

6.Kostja ja kolmas isik vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus §ga 659) alusel ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.
9.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust tsiviilasja menetluse lõpetamise osas. Selles osas, sh riigilõivu pooles ulatuses tagastamise osas, on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja TsMS § 463 lg 2 alusel jõustunud. Kuivõrd hageja ei ole maakohtule ette heitnud TsMS § 175 lg 1 rikkumist menetluskulude kindlaksmääramisel, siis kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes menetluskulude jaotuse osas.
10.Hageja esitas määruskaebusega täiendava tõendina vandeadvokaat Valter Võhma
20.augusti 2018. a e-kirja, et tõendada väidet, et hageja oli aegumisest teadlik enne kostjale kohtuväliselt nõudekirja esitamist. Iseenesest võib TsMS § 662 lg 3 järgi määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samas peab esitatud tõend olema asjakohane (TsMS § 238 lg 1). Samas on hageja määruskaebuses märkinud, et see, kas hageja oli enne hagi esitamist teadlik nõude aegumisest või mitte, ei oma asjas tähtsust. Kolleegium nõustub, et see asjaolu on õiguslikult ebaoluline, mistõttu tuleb tõendi vastuvõtmisest keelduda.
11.Pooled vaidlevad jätkuvalt menetluskulude jaotuse üle. Hageja loobus hagist aegumise vastuväite esitamise tõttu (tl 134). TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 järgi, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegu tuli menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning ei esinenud TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatud olukorda, mis võimaldaks jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja ei täitnud hageja nõuet, vaid vastupidi, esitas sellele aegumise vastuväite. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena kohtusse pöördumise eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15. mai 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-

3 (6)

13, p 13). Praegusel juhul hageja oma eesmärki ei saavutanud, mistõttu ei ole ka alust jätta kulusid kostja kanda.

12.Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et kostja oleks pidanud esitama aegumise vastuväite juba vastuses kohtuvälisele nõudekirjale või vähemalt kohe menetluse alguses. Kuivõrd kostja seda ei teinud, siis tuleks hageja hinnangul jätta kõik menetluskulud või väljaarvatud hagi esitamise kulud kostja kanda. Kolleegium hageja käsitlusega ei nõustu.
12.1.TsMS § 169 lg 1 võimaldab jätta menetluskulud hilinenult toimingu või tegevuse teinud menetlusosalise kanda. Praeguses asjas esitasid kostja ja kolmas isik aegumise vastuväite
8.novembri 2019. a seisukohas (tl 112–pöördel). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et selleks hetkeks ei olnud eelmenetlus lõppenud, mistõttu esitati vastuväide lubatud aja jooksul. Hageja märkis õigesti, et TsMS § 329 lg 1 esimene lause kohustab menetlusosalisi esitama oma taotlused ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Samas on seadusandja otsustanud avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamist piirata eelmenetluse lõpuga, sätestades sama paragrahvi lg 1 teises lauses, et avaldusi, taotlusi jms võib pärast eelmenetluse lõppemist esitada üksnes juhul, kui mõjuval põhjusel ei olnud neid võimalik esitada varem. Sellest tulenevalt saab praegusel juhul lugeda aegumise vastuväite tähtaegselt esitatuks.
12.2.Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega, et kui seadus lubaks aegumise vastuväite esitada mistahes ajahetkel eelmenetluse kestel, siis muudaks see sisutuks sätted avalduste võimalikult kiiresti esitamise ja hilinemisega põhjustatud kulude hüvitamise kohta. Menetlusosalistel peab olema mõistlik aeg avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Hageja viidatud põhimõte on kantud menetlusökonoomia eesmärgist, st menetlus ei tohiks venima jääda. Seetõttu ei ole välistatud hilinenult esitatud avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidetega arvestamine TsMS § 331 lg 1 järgi ka siis, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist. Kuigi menetluskulud saab jätta TsMS § 169 lg 1 järgi hilinenud menetlusosalise kanda ka siis, kui kohus hilinenud taotlust menetleb, siis ei esitatud praegusel juhul aegumise vastuväidet hilinenult. Nagu kolleegium käesoleva määruse eelmises alapunktis selgitas, siis on tsiviilkohtumenetluses eelmenetluse lõpp piiriks kõikide avalduste, taotluste ja vastuväidete esitamisele.
12.3.Kolleegiumi arvates ei ole alust jätta menetluskulusid kostja kanda ka TsMS § 162 lg 4 alusel, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Praegu ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu sellist kostja tegevust või tegevusetust, mida oleks õiglane ja mõistlik lugeda sedavõrd erandlikuks, et õigustada TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
13.Hageja leiab ka, et maakohtu määruse resolutsioon on vastuoluline, sest resolutsiooni p-s 4 on jäetud poolte menetluskulud hageja kanda, aga hagejalt on resolutsiooni p-s 5 välja mõistetud ka kolmanda isiku menetluskulud, kuigi kolmas isik ei ole pool. Kolleegium nõustub hagejaga, et TsMS § 205 lg 1 järgi ei ole kolmas isik tsiviilkohtumenetluses pooleks. Samas on kolleegiumi hinnangul vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 4 tegemist ilmse ebatäpsusega.
13.1.TsMS § 447 lg 2 esimese lause kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele. Ka kõrgema astme kohtul on lubatud alama astme kohtu lahendit parandada.
13.2.Vaidlustatud määrusega on maakohus jätnud kõik menetluskulud hageja kanda ning mõistnud hagejalt välja kostja ja kolmanda isiku menetluskulud, kuid on ekslikult resolutsiooni 4 (6)

p-s 4 märkinud pärast sõna „menetluskulud“ veel „poolte menetluskulud“. Kolleegium märgib, et maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 5 ja 6 mõistnud hagejalt välja mh kolmanda isiku menetluskulud koos viivisega. Samuti on maakohus määruse põhjenduste ps 15 märkinud, et kolmanda isiku taotlus hagejalt menetluskulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ja hagejal tuleb kanda ka kolmanda isiku menetluskulud. Kuna vaidlustatud määruse sõnastusest ja mõttest on selgelt aru saada, et hageja kanda on jäetud nii kostja kui ka kolmanda isiku menetluskulud, siis on kolleegiumi hinnangul resolutsiooni p-s 4 märgitud „poolte menetluskulud“ ilmne ebatäpsus.

13.3.Ringkonnakohus saab ebatäpsuse omal algatusel TsMS § 447 lg 2 alusel parandada, jättes eksliku tekstiosa määruse resolutsioonist välja. Eeltoodud ebatäpsuse parandamine ei muuda maakohtu määruse sisu.
14.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta TsMS § 171 lg 1 (kostja kulud) ja § 167 lg 1 (kolmanda isiku kulud) alusel hageja kanda.
15.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja ja kolmanda isiku ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli määruskaebemenetluses lepingulise esindaja ajakulu kummagi menetlusosalise osas 2,10 tundi tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta), s.o 273 eurot (käibemaksuta). Ilmselgelt on menetluskulude nimekirja p-s 2.2 kinnituse andmisel eksitud tsiviilasja numbriga, sest p-st 1.1 tuleneb, et esitatud kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Kolleegium leiab, et kostja ja kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
15.1.Kostja ja kolmanda isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest järeldub, et kostja ja kolmanda isiku panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Kuivõrd kostja ja kolmanda isiku poolt on esitatud ühine vastus hageja määruskaebusele, siis on kolleegiumi hinnangul selline järeldus põhjendatud. Kolleegium selgitab, et kuna kostja ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja neile kulunud aeg ning esindaja tasumäär on identsed, siis puudutab kolleegiumi järgnevalt esitatud seisukoht ühes menetluskulude nimekirjas märgitud lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse kohta ka teises menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid.
15.2.Kolleegium leiab, et ajakulu 0,75 tundi menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning kirjavahetuseks kliendiga on ülepaisutatud. Kolleegiumi hinnangul saab pidada lepingulise esindaja ajakulu nimetatud toimingu tegemiseks põhjendatuks 0,25 tunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud hagejalt välja mõista e-kirjavahetuse kliendiga menetluskulude kindlaksmääramise menetluse küsimustes kulu 0,10 tunni ulatuses. Muus osas, s.o seisukoha koostamise ja kohtule esitamise ning sellele eelnenud toimingute osas saab kolleegiumi hinnangul pidada lepingulise esindaja ajakulu menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja sisu arvestades vajalikuks ja põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
15.3.Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja ja kolmanda isiku kasuks kummalegi eraldi välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 162,50 eurot (= 1,25 tundi x 130 eurot). Kostja ja kolmas isik ei ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga ega ole käibemaksu hüvitamiseks kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatuga ka kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa muul põhjusel menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb rahuldada kostja ja kolmanda isiku taotlus hageja kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise maksmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 5 (6)
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. Ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 kohaselt edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja