2-20-17817/7 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale II endisele seaduslikule esindajale ja kostjale I Avaliku E-toimiku kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja II kui käsundiandja ja hageja kui maakleri vahel 29.06.2016 sõlmitud kirjalikust maaklerteenuste osutamise kokkuleppest, mille kohaselt osutas hageja kostjale II vahendusteenust kostjale II kuuluvate kinnisvaraobjektide võõrandamisel ja kostja II kohustus antud teenuse eest maksma hagejale maaklertasu. 19.08.2020 seisuga on kostjal II tekkinud hageja ees võlgnevus summas 55 640,15 eurot ning pooled sõlmisid kirjaliku võlatunnistuse ja maksegraafiku võlgnevuse tasumiseks. 19.08.2020 ühines eelpoolnimetatud kohustusega kostja I, kes kohustus käendama kostja II kohustusi hageja ees summas 60 000 eurot. Võlatunnistuse p 3 kohaselt muutus põhinõue sissenõutavaks 11.10.2020, kuna kostja ei täitnud p-s 1 kokku lepitud 1.osamakset. Eeltoodust lähtudes nõuab hageja kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevust 55 649,5 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 514,11 eurot ning edasiulatuvat viivist alates 03.12.2020 määraga 0,022% päevas iga viivitatud päeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või

2-20-17817 seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja II ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda maaklerlepingu p-s 2 kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 514,11 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud esitama oma nõude mõlema kostja vastu, kusjuures kostja I käendus on piiratud 60 000 euroga. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad TsMS §165 lg 3 alusel menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu on hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 1100 eurot ja õigusabikulu 7 tunni eest kokku 980 eurot. Nimetatud hageja meneluskulu on vajalik ja põhjendatud ja selle menetluskulu peavad kostjad kandma täies ulatuses.