Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

on kuni käesolevani täitmata. Avaldusest nähtuvalt on võlgnikul pankrotiavalduse esitamise seisuga 1 kehtiv maksehäire. Maksehäire on avaldatud alates 14.11.2019, mistõttu ei ole avaldaja hinnangul tegemist ajutiste võlgnevusega. Lisaks on võlgnikul maksuvõlgnevus Maksu-ja Tolliameti ees summas 7792 eurot. Võlgnik ei ole käesolevani võlgnevust tasunud. Harju Maakohtu 01.04.2021 määrusega anti võlausaldajale 15-päevane tähtaeg ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidi tasumiseks summas 1500 eurot. Võlausaldaja deposiiti ei tasunud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p-le 5 jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata deposiidi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Kuna võlausaldaja on jätnud kohtu määratud deposiidi tasumata, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja lõpetab sellega menetluse. PankrS § 15 lg 6 järgi kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlausaldaja on pankrotiavalduselt tasunud riigilõivu, mis jääb võlausaldaja kanda. Teisi kulusid pankrotimenetluses tekkinud ei ole. Vastavalt PankrS § 15 lg 4’ kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt deposiidi tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas PankrS § 15 lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldaja on oma nõude olemasolu tõendanud. Võlausaldaja nõue on tuvastatud Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni otsusega, mis on käesoleval hetkel jõustunud. Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon on 09.12.2020 otsusega nr xxxx välja mõistnud Ehitus 200 OÜ-lt K. K.i kasuks välja töötasu netosummas 200 eurot, töötasu tööga kindlustamata aja eest summas 1815,36 eurot, viivise summas 67,72 ja viivise alates 10.12.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni summas 0,39 eurot päevas. Kohus leiab, et töövaidluskomisjoni nimetatud otsusega on võlausaldaja nõue tõendamist leidnud. Võlgnikul puudub arvestatav vara pankrotimenetluse kulude katteks. Avaldusest nähtuvalt on võlgnikul pankrotiavalduse esitamise seisuga 1 kehtiv maksehäire. Lisaks on võlgnikul maksuvõlgnevus Maksu-ja Tolliameti ees summas 7792 eurot. Kohus teostas päringud kinnistusregistrisse, Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse ja väikelaeva registrisse, millest nähtub, et kinnistuid ja väikelaevu võlgnikule ei kuulu. Võlgnikule kuulub 2015. aasta kaubik xxxx, millele on seatud käsutamise keelumärked 29.09.2020, 23.12.2020 ja 06.04.2021. Viidatud asjaoludele tuginedes on kohus seisukohal, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud oma nõude olemasolu. PankrS § 1 lg 2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole võlgnevust käesolevani tasunud, mistõttu tuleb pidada tema maksejõuetust alaliseks. Võlgniku vara olemasolu tuvastatud ei ole. Deposiiti tasutud ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimise allikad puuduvad. Seetõttu lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse PankrS § 15 lg 3 p 5 ja 4’ alusel. Käesoleva määrusega saab võlausaldaja taotleda hüvitist Eesti Töötukassalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.