Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi asukohaga xxxx omanik. Puudutatud isik ei ole korteriühistu liikmekohustusi nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isiku võlgnevus on tekkinud 2019.a.maist, vanemad arved on puudutatud isikul tasutud. Avaldus on esitatud detsember 2020 seisuga. Puudutatud isik on tasunud arveid osaliselt. Alates 2020.a. aprillist pole puudutatud isikult enam laekumisi toimunud. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 518,19 eurot ja viivise 1 176,96 eurot. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. E-kinnistusraamatust nähtuvalt on puudutatud isik korteriomandi xxxx omanik. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid puudutatud isik ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid nõuetekohaselt alates 2019.a maikuu esitatud arvest kuni 2020. detsembri arveni (k.a.) summas 1 518,19 eurot (dtl 28, 30-31, 51-56). Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et avaldaja põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt on ühistuliige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn. täishooldustasu). Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed (dtl 27).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isik on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud avaldaja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks või seniajani, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks võlgnevus kokku summas 1 518,19 eurot. Puudutatud isik on vastavas ulatuses avaldaja nõuet maksekäsu kiirmenetluses ka tunnustanud. Avaldaja palub lisaks välja mõista viivised 1 176,60 eurot. Alates 2018. a algusest on avaldajal õigus arvestada viivist KrtS § 42 kohaselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemääras. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Avaldaja põhikirja punkti 3.3.4 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega (dtl 26-27). On tuvastatud, et avaldaja 31.03.2018 üldkoosolekul otsustati määrata maksmata arvete viiviseks 0,3% päevas ehk 1% aastas (dtl 49-50). Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise 1 176,60 eurot. Vastavalt esitatud viivisearvestusele on avaldaja arvestanud seisuga 10.12.2020 viiviseid alates 13.05.2019.a tasumata arvest 0,3% päevas kogusummas 1 176,60 eurot (dtl 29). Puudutatud isik ei ole viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et avaldaja on õigustatult arvestanud viivist. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud arved tähtaegselt ning olles arvete tasumisega viivituses, pidi puudutatud isik arvestama viivise maksmise kohustusega. Viivise suurus 0,3% päevas on kokku lepitud avaldaja 31.03.2018 üldkoosolekul (dtl 49-50). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avalduse ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhinõude 1 518,19 eurot ja viivise 1 176,60 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatu isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isiku poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses. Seetõttu kuulus käesolevalt asjalt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 275 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikult on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ehk summas, mis tuli avalduse esitamisel tasuda. Kohus selgitab, et tagastab liigselt tasutud riigilõivu, kui avaldaja esitab kohtule vastava taotluse. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabiga seotud kulu 240 eurot. Õigusabiteenuse arvelt nähtuvalt kulus avaldaja esindajal käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 3 tundi tunnitasuga 80 eurot käibemaksuta. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 80 eurot käibemaksuta on mõistlik. Puudutatult isikult kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 290 eurot, so riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusabikulu 240 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.