2-20-6954/11 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Ail tasuda OÜ-le Raadiku Arendus käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue K A (Kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 19.05.2010 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr xxxx eluruumi üürimiseks (pikendatud 15.11.2016). Eluruumi valdus anti Kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. 06.02.2020 toimus Kostja väljatõstmine Raadiku xxxx-xxxx eluruumist. Eluruumi tagastamise seisuga oli Kostja üüri ja kõrvalkulude võlgnevus 457.32 eurot (lõpparve). Nõude koosseisus on alljärgnevad arved: Arve 20021008230952 summas 212.56 eurot, Arve 2001-1008230952 summas 223.90 eurot, Arve 1912-1008230952 osaliselt summas 20.86 eurot. Üürilepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on maksetega viivitamisel õigus nõuda viivist 0.15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja poolt tasumata üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt on arvestatud viiviseid summas 33.98 eurot. Kostja eluruumist väljatõstmise hetkel oli eluruum sedavõrd halvas seisus, et eluruumi seisukorra hindamise eelselt tuli teostada putukatõrje ja puhastada eluruum prügist. Nimetatud toimingutega seonduvad kulud on 1336.00 eurot. Eluruumist väljatõstmise eelselt teavitati kostjat vajadusest viia Raadiku xxxx-xxxx eluruum kasutamiseks sobivasse seisukorda hiljemalt 31.01.2020. Kostjale tehtud hoiatus oli kantud eesmärgist anda kostjale võimalus teostada eluruumis puhastus ja sanitaarremont, mis oleks välistanud käesoleva kahjunõude esitamise. Hageja tellis puuduste kõrvaldamise OÜ-lt xxxx, kelle poolt koostatud hinnapakkumine eluruumi korrastamiseks toob välja asja loomuliku kulumise ja kostja poolt eluruumi

2-20-6954 kahjustamisega seotud tööde osakaalu ja maksumuse. Kostjalt nõutakse eluruumile tekitatud kahju hüvitamist summas 6698.08 eurot. Kahjusumma koosneb eluruumi puhastamise ja prügi utiliseerimise ning füüsiliste kahjustuste kõrvaldamise kuludest. Kostjat teavitati korterile tekitatud kahjust 03.03.2020. Teates anti täiendava tähtaeg nõude vabatahtliku täitmiseks või nõude tasumiseks kuni 31.03.2020. Eluruumi tagastamise akt vormistati eluruumile sanitaarpuhastuse teostamise järgselt. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud Raadiku xxxx-xxxx eluruumi seisukohta ja Kostja poolt eluruumile tekitatud puudused, mida ei olnud seal valduse Kostjale üleandmise hetkel. Kostja ei tasunud võlgnevust ja ei pöördunud hageja poole maksegraafiku sõlmimiseks. Nimetatud põhjusel on hageja sunnitud pöörduma Harju Maakohtusse. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks Raadiku xxxx/xxxx eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus summas 457.32 eurot, Raadiku xxxx/xxxx eluruumi kahjustamisest tulenev kahjunõue summas 8034.08 eurot, üüri- ja kõrvalkulude võlgnevuselt arvestatud viivised summas 33.98 eurot ning määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavalduse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 13.03.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 500 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 500 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Arvestades esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas