Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-19408
Kohtuasi
XX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kohustamiseks anda või saata avaldajale 11. novembri 2019 protokolli nr 3 lisad
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (registrikood 80162053), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu poolt esitatud tõend.
2.Jätta Harju Maakohtu 02.02.2021 määrus muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu kanda.
XX taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata XX määruskaebusmenetluse menetluskulude suuruseks 691 eurot.
6.Välja mõista Tallinn, Randla tn 15 korteriühistult XX kasuks menetluskulu 691 eurot.
7.Tallinn, Randla tn 15 korteriühistul tuleb väljamõistetud menetluskuludelt (691 eurot) tasuda XX-le viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
2-19-19408 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (avaldaja) esitas 10.12.2019 (täpsustused 27.12.2019 ja 23.11.2020) Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Tallinn, Randla tn 15 korteriühistut (puudutatud isik, korteriühistu) andma avaldajale kätte või saatma tema e-posti aadressile [email protected] korteriühistu 11.11.2019 otsuse hääletusprotokolli lisad (korteriomanike e-kirjad seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud hääletamise vormid) 7 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
2.Avalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulub avaldajale korteriomand asukohaga Tallinn Randla 15-622 ja ta on korteriühistu liige.
3.Perioodil 25.10.2019–01.11.2019 toimus korteriomanike seisukohtade alusel otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata. Korteriühistu juhatus koostas 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3 (protokoll).
4.Kuna 11.11.2019 hääletusprotokolli juures puudusid lisad korteriomanike esitatud seisukohtade näol, esitas avaldaja 12.11.2019 korteriühistu juhatusele avalduse, paludes väljastada talle korteriomanike e-kirjad ja täidetud hääletamise vormid koos seisukohtadega otsuse kohta. Vastavalt korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 21 lg-le 6 on korteriomanike seisukohtade ärakirjad hääletusprotokolli lahutamatud lisad, mis tuleb sama paragrahvi lg 4 järgi saata viivitamata koos hääletusprotokolliga korteriomanikele. Avaldaja hääleõigus ei ole kuidagi seotud tema korteriomaniku teiste õigustega, mis on sätestatud KrtSs, s.h õigusega saada protokolli lisad.
5.Korteriühistu juhatus ei ole avaldajale hääletusprotokolli lisasid väljastanud, mistõttu palub avaldaja kohustada korteriühistut seda tegema. Puudutatud isiku seisukoht
6.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Otsuse eelnõu saadeti 80 korteriomanikule, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi. Otsuse eelnõu koos hääletamise vormiga edastati ka igale korteriomanikule postkastidesse paberkandjal. Samuti hääletamise vormid jäeti uksehoidja-turvamehele, kelle käest oli võimalus saada eelnõu ja hääletamise vormi. E-postiga edastasid oma vastused 5 korteriomanikku, paberkandjal 52 korteriomanikku. Arvestades seisukohti avaldanud korteriomanike arvu (kokku 57) ei võetud korteriühistu otsust KrtS § 21 lg 3 kohaselt vastu. Seega ei peaks avaldajal olema huvi protokolli lisade kättesaamise vastu, sest sellega ei kaasne avaldajale juriidilisi tagajärgi, ta ei otsust vaidlustada või rakendada. Korteriühistu ei ole
2-19-19408 keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja hääletamise tulemustega.
8.Avaldaja ei soovinud lahendada asja kohtuväliselt, ei soovinud kohtuda juhatusega korteriühistu asukoha järgi, et uurida temale huvi pakkuvaid protokolli lisasid. Avaldaja ei võtnud korteriühistu juhatusega ühendust, vaid edastas korteriühistu üldmeilile 12.11.2019 nõudeavalduse ega veendunud, kas ja millal on seda jõutud lugeda.
9.Puudutatud isik esitas vastuväite avaldaja nõude muutmisele ning leidis, et juhul, kui avaldus rahuldatakse muudetud kujul, siis on tegemist avalduse osalise rahuldamisega ja sel juhul tuleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
10.Korteriühistu 17.12.2019 koosolekul otsustati sundvõõrandada avaldajale kuuluv korteriomand. Kuivõrd avaldaja ei võõrandanud oma korteriomandi vabatahtlikult, siis esitas korteriühistu tema vastu hagi kohtusse (tsiviilasi nr 2-20-16364). Analoogia järgi KrtS § 22 lg 1 ja § 32 rakendamise kaudu saab väita, et avaldajal võib ka eeltoodud põhjusel puududa õigustatud huvi 11.11.2019 protokolli nr 3 lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise vastu. Menetluse käik
11.Harju Maakohus keeldus 17.07.2020 määrusega avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 372 lg 2 p 2 alusel ja leidis, et avaldaja nõuet ei saa KrtS § 45 alusel rahuldada, kuna avaldajal on õigus üksnes hääletusprotokolli lisadega tutvuda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 06.10.2020 määrusega maakohtu määruse ja saatis asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus kohaldas KrtS § 45 ebaõigesti ja avaldus ei ole õiguslikult perspektiivitu. Maakohtu määrus
12.Harju Maakohus rahuldas 02.02.2021 määrusega avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohustas korteriühistut esitama avaldajale paberkandjal või saatma e-posti aadressile [email protected] korteriühistu 11.11.2019 protokolli nr 3 (KÜ Randla 15 omanike otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata) lisad – korteriomanike seisukohtade ärakirjad otsuse kohta (korteriomanike e-kirjad seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud hääletamise vormid) 7 päeva jooksul määruse jõustumisest. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1252 eurot ja viivise.
13.KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.
14.Vaidlus puudus, et perioodil 25.10.2019–01.11.2019 toimus korteriühistu korteriomanike seisukohtade alusel otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata ja korteriühistu juhatus koostas 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3. Sellist otsuse vastuvõtmist koosolekut kokku kutsumata reguleerib KrtS § 21. Perioodil 25.10.2019–01.11.2019 kehtinud KrtS § 21 lg-te 2, 4 ja 5 järgi oli korteriühistu kohustatud saatma korteriomanikele koos hääletusprotokolliga ka selle lahutamatu lisa, s.o korteriomanike seisukohtade ärakirjad. Puudutatud isik kinnitas, et e-postiga esitasid oma seisukohad 5 korteriomanikku ja paberkandjal 52 korteriomanikku. Asjas puudub vaidlus, et korteriühistu neid lisasid avaldajale väljastanud ei ole. Puudutatud isik
2-19-19408 esitas avaldajale 11.11.2019 protokolli nr 3 ja kohtumenetluses veel hääletamise tulemuste tabeli, kuid sellega ei saa lugeda täidetuks KrtS § 21 lg 4 ja lg 5 nõudeid.
15.Maakohtu hinnangul ei ole asjakohased puudutatud isiku vastuväited, mille kohaselt ei ole korteriühistu keeldunud avaldajale teabe esitamisest ega keelanud tal tutvuda protokolli ja hääletamise tulemustega, avaldaja ei ole helistanud korteriühistu juhatusele või tulnud vastuvõtule. KrtS § 21 lg 4 näeb ette korteriühistu kohustuse need dokumendid korteriomanikule saata, seega nõude täitmiseks tuleb need kas paberkandjal või elektrooniliselt korteriomanikule esitada. Samuti ei nähtu puudutatud isiku esitatud tõenditest, et korteriühistu on avaldajale vastuseks 12.11.2019 e-kirjas esitatud nõudele teinud ettepaneku nende dokumentidega korteriühistu kontoris või mujal tutvuda ja avaldaja on sellega nõustunud.
16.Asjakohatu on puudutatud isiku poolt dokumentide esitamist siduda menetluskulude kandmisega. Korteriühistul puudub õigus nende esitamisest keelduda kuni menetlusosaliste vahel kohtumenetluse kulude osas korteriühistut rahuldava lahenduseni jõudmiseni.
17.Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku käsitlusega, et avaldajal puudus põhjendatud huvi protokolli lisadega tutvumiseks, kuna protokollist nähtuvalt ei olnud täidetud KrtS § 21 lg 1 häälteenamuse nõue, mistõttu ei olnud otsus vastu võetud ja see ei kehtinud. KrtS § 21 lg 4 näeb ette kohustuse koostada hääletustulemuste kohta hääletusprotokoll ja saata see viivitamata (koos lahutamatute lisadega, KrtS § 21 lg 5) korteriomanikele. KrtS ei näe ette, et korteriomanikele tuleb saata hääletusprotokoll vaid juhul, kui otsus(ed) on koosolekut kokku kutsumata vastu võetud. Seega ei saa protokolli lisade saamise õigustatud huvi eitada olukorras, kus otsuseid vastu ei võetud.
18.Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku vastuväitega, et avaldajal puudub õigustatud huvi protokolli lisade kättesaamise ja seega ka avalduse rahuldamise vastu, kuna korteriühistu 17.12.2019 üldkoosolekul otsustati nõuda avaldajalt korteriomandi võõrandamist KrtS § 32 järgi ning vastavalt KrtS § 22 lg-le 3 ei ole avaldajal enam hääleõigust ega põhjendatud huvi avalduses nõutud dokumentidega tutvumiseks. Esiteks, 11.11.2019 protokolli nr 3 koostamise ja hääletustulemuste kindlakstegemise hetkeks ei olnud 17.12.2019 otsus veel tehtud ja see ei saanud mõjutada enne selle vastuvõtmist tekkinud õiguseid ja kohustusi. Teiseks tuleb nõustuda avaldajaga, et isegi, kui tema hääleõigus oleks piiratud KrtS § 22 lg 3 alusel, ei mõjutaks see avaldaja subjektiivset õigust saada korteriomanike otsuseid, hääletusprotokolle ja nende lisasid, muu hulgas põhjusel, et ka hääleõiguseta isikul on õigus tehtud otsustest teada saada ja neid vajadusel vaidlustada.
19.Eeltoodu alusel leidis maakohus, et avaldus kuulub rahuldamisele. Avaldaja soovitud määruse täitmise viis on põhjendatud ja võimaldab kontrollida määruse täitmist. See ei koorma puudutatud isikut ülemäära.
20.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna avaldus kuulus rahuldamisele. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikeks õigusabikulud, mis on otseselt seotud kohtumenetlusega, s.o avalduse ja vastuste koostamine puudutatud isiku seisukohtadele. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna. Võttes arvesse asjas esitatud dokumentide mahtu ning asjaolu, et esindaja on hilisemates dokumentides osaliselt oma varasemaid seisukohti korranud, samuti, et tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, pidas kohus õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks põhjendatud ja vajalikuks kokku 8 tunni ulatuses.
2-19-19408 Määruskaebus
21.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
22.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. KrtS § 45 lg 1 ei kohaldu praeguses vaidluses. Praeguse vaidluse eseme suhtes saab alusnormiks olla üksnes KrtS § 21, mille lg 4 esimene lause järgi koostab juhatus hääletustulemuste kohta hääletusprotokolli ja saadab selle viivitamata korteriomanikele. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2020 määrusest võib tuletada, et erinormina kohaldub KrtS § 21. Maakohus rikkus ka põhjendamiskohustust, kui jättis KrtS § 45 kohaldades kontrollimata nimetatud sätte eeldused.
23.Seaduses ei ole konkreetselt sätestatud, millise tähtaja jooksul tuleb hääletusprotokoll koos lisadega korteriomanikele esitada. KrtS § 21 lg 4 järgi saadab juhatus selle viivitamata korteriomanikele, kuid see ei tähenda, et protokoll tuleks esitada korteriomanikele ühe kuu jooksul. Olukorras, kus korteriühistus on üle 150 korteriomandi, ei saa selle liikmed oodata, et nende avaldustele vastatakse kohe järgmisel päeval. Lisaks tuleb võtta arvesse iga konkreetse liikme ja korteriühistu vahelisi suhteid. Avaldaja esitab korteriühistule hulgaliselt erinevaid päringuid ja nõudmisi ning pöördub iga asjaga kohtusse. Lisaks ei käitu avaldaja heas usus, omades mitut e-posti aadressi ([email protected] ja [email protected]) ja siiani on selgusetu, kumb aadress on avaldaja ametlik e-posti aadress.
24.Puudutatud isik ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd korteriühistu ei esitanud avaldajale protokolli koos lisadega menetluse kestel ja enne tsiviilasja algust, siis on korteriühistu keeldunud nende esitamisest algusest peale. Asjaolust, et korteriühistu ei jõudnud vastata avaldaja nõudele ega täitnud seda kohtumenetluse kestel (sest sellisel juhul jäetakse kõik menetluskulud automaatselt korteriühistu kanda), ei saa järeldada, et korteriühistu on spetsiaalselt keeldunud avaldajale protokolli ja lisade esitamisest.
25.Asjaolu, et korteriühistu ei jõudnud vastata avaldaja nõudmisele esitada protokolli lisad avaldaja esimesel nõudmisel, ei saa olla aluseks jätta avaldaja menetluskulud korteriühistu kanda. Avaldaja ei veendunud enne kohtusse pöördumist, kas korteriühistu sai esialgse nõudekirja kätte, rikkudes sellega üldist käibekohustust. TsÜS § 138 lg 2 järgi ei ole õiguse teostamine mh lubatud selliselt, et selle teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Liikmete suhe korteriühistuga ja omavahel ei piirdu üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva teisele isikule kahju tekitamise keeluga, vaid liikmetevahelise suhte määrab eelkõige TsÜS § 32 ja korteriühistu liikmed peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Kohus jättis põhjendamatult tuvastamata, kas avaldaja enda tegevus on põhjustanud protokolli koos lisadega kohese väljastamise võimatust.
26.Avaldaja seadis endale eesmärgiks üle koormata korteriühistut tsiviilvaidlustega, sest avaldaja ei ole teinud korteriühistu juhtkonnale ühtegi konstruktiivset ettepanekut, kuidas oleks saanud muuta korteriühistu elu paremaks ega esitanud juhatusele oma nägemust, kuidas pooled oleks võinud lõpetada kõik kohtumenetluses olemasolevad tsiviilvaidlused kompromissiga, kuigi oma 09.12.2020 seisukohas korteriühistu pakkus avaldajale „/.../ kaaluda kompromisside sõlmimise võimalusi ka ülejäänud 6 (kuues) tsiviilasjas. Menetluse edasine käik
27.Avaldaja palus määruskaebuse jätta rahuldamata.
2-19-19408
28.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).
30.Korteriühistu esitas koos määruskaebusega tõendina e-kirja, millega soovib tõendada, et avaldaja kasutab korteriühistut eksitavalt mitut e-posti aadressi. TsMS § 662 lg 3 lubab esitada määruskaebuse põhjendamiseks uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab korteriühistu taotluse ja võtab tõendi vastu.
31.Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti.
32.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud menetlusosaliste esitatud asjaoludele ja tõenditele seadusekohase hinnangu. Maakohus tegi tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et avaldaja soovitud protokolli lisasid ei ole puudutatud isik avaldajale seni andnud ning puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb kooskõlas KrtS §-dega 21 ja 45 alus jätta avaldus rahuldamata. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.
33.Asjaoludest nähtuvalt saatis avaldaja 12.11.2019 korteriühistu juhatusele avalduse, paludes väljastada talle 11.11.2019 hääletusprotokolli nr 3 lisadeks olevad korteriomanike e-kirjad ja täidetud hääletamise vormid koos nende seisukohtadega otsuse kohta. Korteriühistu ei vastanud avaldaja 12.11.2019 avaldusele, mistõttu esitas avaldaja 10.12.2019 vastava nõude kohtule. Korteriühistu peamiste väidete kohaselt esiteks puudub avaldajal üldse õigus nõuda dokumentide esitamist ja teiseks avaldaja ei veendunud, kas korteriühistu sai avaldaja 12.11.2019 e-kirja kätte.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nõude õiguslikuks aluseks on KrtS § 45 lg-d 1 ja 3 koostoimes KrtS § 21 lg-tega 2, 4 ja 5. Puudutatud isik teeb Tallinna Ringkonnakohtu 06.10.2020 määrusest ebaõige järelduse. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus kohaldas avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel KrtS § 45 ebaõigesti, mitte ei leidnud, et see säte praeguses asjas ei kohaldu.
35.Korteriühistul on KrtS § 45 lg-st 1 tulenevalt lai teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustus. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel. KrtS § 45 lg 1 annab üldjuhul korteriomanikule õiguse nõuda korteriühistult teavet või dokumentidega tutvumist, mitte dokumentide endale saatmist. Kui KrtS § 45 lg 1 alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega
2-19-19408 on põhjendatud tutvuda, siis KrtS § 21 lg-test 2, 4 ja 5 tulenevalt on korteriomanikel õigus tutvuda korteriühistu üldkoosoleku protokollide ja nende lisadega ning seadusega ei ole seda õigust piiratud ega korteriühistule jäetud kaalumisruumi vastava nõude täitmisel. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb lisad korteriomanikule edastada koos protokolliga.
36.Ringkonnakohus nõustub korteriühistuga, et KrtS ei näe ette konkreetset tähtaega, millise jooksul peab korteriühistu nõudele vastama ja korteriomanikule dokumendid esitama, kuid see ei tähenda, et puudutatud isik ei pea oma kohustust täitma või võib seda teha oma äranägemisel suvalisel ajal.
37.KrtS § 45 lg 3 kohaselt korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
38.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-3492 tehtud määruse p-s 11 selgitanud, et äriseadustiku (ÄS) § 166 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise eelduseks esiteks see, et osanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse. Tsiviilasjas nr 3-2-1-77-12 tehtud määruse p-s 20 selgitas Riigikohus, et ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud 4-nädalane tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil osanik esitab taotluse, s.o teeb osaühingule vastava sisuga tahteavalduse. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb TsÜS § 69 lg 1 järgi tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud tähtaja kulgemise alguseks saab lugeda päeva, mil osaühing saab osaniku taotluse kätte või päeva, mil taotluse saab lugeda TsÜS § 69 järgi kättesaaduks.
39.Riigikohtu tsiviilkolleegium on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel selgitanud, et e-kiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegiumi seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (vt Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-6538, p 14). Avaldaja saatis 12.11.2019 e-kirja e-postiaadressidele [email protected] ja sss, millest esimene on korteriühistute registri andmetel korteriühistu ametlik e-posti aadress (tl 8). Määruskaebusest ei selgu, miks korteriühistu ametlikule e-posti aadressile saadetud e-kiri ei oleks pidanud korteriühistuni jõudma. Korteriühistu esitas koos määruskaebusega tõendina e-kirja, mis on saadetud korteriühistu poolt e-postiaadressilt [email protected] (tl 131). Eeltoodust saab järeldada, et e-posti aadress on kasutusel. Seega sai lugeda avaldaja 12.11.2019 e-kirja kättesaaduks hiljemalt 13.11.2019.
40.Ringkonnakohus leiab, et eelpool toodud Riigikohtu lahenditest lähtudes tuleb KrtS § 45 lg 3 tõlgendada viisil, kus korteriomanik võib teabe saamiseks või dokumentidega tutvumiseks esitada kohtule avalduse siis, kui eeldatavalt on korteriühistu saanud kätte teabenõude ja tal on olnud mõistlik aeg sellele vastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et mõistlikuks ajaks võiks pidada analoogiast lähtudes avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg-s 1 märgitud 5 tööpäeva pikkust aega.
2-19-19408
41.Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, et KrtS § 21 lg-s 4 sätestatud nõuet viivitamatult koostada hääletusprotokoll ja saata see korteriomanikele, ei saanud avaldaja korteriühistu suurusest tulenevalt nõuda kiiremini kui kuu aja jooksul, mistõttu avaldaja avaldus kohtule oli esitatud ennatlikult. Korteriühistu koostas 11.11.2019 protokolli nr 3. Avaldaja nõutud korteriomanike e-kirjad seisukohtadega ja korteriomanike isiklikult täidetud hääletamise vormid olid selleks kuupäevaks korteriühistule esitatud. Seega pidid korteriühistul 11.11.2019 protokolli koostades olema lisad komplekteeritud ja avaldaja nõude saamisel ei saanud olla selle täitmine üleliia ajamahukas töö, seda sõltumata korteriühistu suurusest.
42.Määruskaebuses viidatud TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama sisuga on KrtS § 12 lg 2, kuigi sõnaselgelt ei pane see kohustusi korteriühistule ega juhatusele. Nende sätete mõttest tuleneb, et ka korteriühistu juhatus peab korteriomaniku suhtes käituma heas usus. Sellega on hõlmatud mõistlikus ulatuses ja asjaolusid arvestades sobiva tähtaja jooksul vastamine pöördumistele ja avaldustele. Korteriühistu ei vastanud avaldaja 12.11.2019 avaldusele 4 nädala jooksul, mistõttu esitas avaldaja 10.12.20219 vastava nõude kohtule (KrtS § 45 lg 3). Otsitud on korteriühistu ettekääne, et avaldaja eksitas erinevate e-posti aadressidega. Korteriühistul oli võimalik saata vastus avaldaja nõudele kas avaldaja märgitud e-posti aadressile või ka mõlemale aadressile. Samuti ei õigusta avaldaja nõudele vastamata jätmist asjaolu, et väidetavalt esitab avaldaja korteriühistu hinnangul hulgaliselt päringuid. Korteriühistul on kohustus päringutele ja pöördumistele vastata, sõltumata sellest, kas need tulevad pidevalt ühelt korteriomanikult või erinevatelt.
43.Ringkonnakohtu hinnangul oli avaldaja 12.11.2019 nõue seaduslik ja asjas esile toodu põhjal ei saa järeldada, et avaldaja tegevus võis põhjustada protokolli koos lisadega kohese väljastamise võimatust. Korteriühistu ei ole ka menetluse kestel täitnud KrtS § 21 lg-tes 4 ja 5 ette nähtud kohustust ega avaldaja nõuet täitnud. Põhjendamatu on seejuures korteriühistu seisukoht, et viimane ei saanud avaldaja nõuet kohtumenetluse ajal täita, kuna see oleks automaatselt kaasa toonud menetluskulude kandmise.
44.Korteriühistu leiab, et menetluskulusid ei saa jätta tema kanda põhjusel, et korteriühistu ei jõudnud vastata avaldaja nõudmisele esitada protokolli lisad avaldaja esimesel nõudmisel. Küsimus ei ole üksnes selles, et korteriühistu ei täitnud avaldaja nõuet esimesel nõudmisel, vaid korteriühistu ei ole nõustunud avaldaja nõuet täitma ka kohtumenetluse kestel, vaidlustades avaldaja nõuet rahuldava maakohtu määruse ja otsides endiselt põhjuseid, miks korteriühistu ei peaks avaldaja nõuet üldse täitma.
45.Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt võib kohus, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, otsustada et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
46.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohus on oma seisukohta põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.
2-19-19408 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine määruskaebemenetluses
47.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad selle menetlemisega seotud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (puudutatud isiku) kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
48.Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 907,20 eurot (käibemaksuga), mis moodustub esindajatasust 6,3 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes maakohtu määrusega tutvumises (1 tund), kliendiga nõupidamises (0,5 tund), määruskaebusega tutvumises ja analüüsimises (3 tundi), seisukoha koostamises (1,5 tundi) ja menetluskulude nimekirja koostamises (0,3 tundi).
49.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
50.Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on avaldaja esindaja koostanud seisukoha määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega ning eeldatavalt suhtlema kliendiga. Kolleegium leiab, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahtu arvestades ülepaisutatud. Maakohtu määruse sisu ja pikkust arvestades on põhjendatud ajakulu sellega tutvumiseks 0,5 tundi. Määruskaebuse analüüsimise ajakulu on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, kuna määruskaebuses on valdavalt korratud maakohtus esitatud väiteid. Eeltoodu tõttu ei ole praegusel juhul ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja ajakulu määruskaebemenetluses suuremas mahus kui 4,8 tundi.
51.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks.
52.Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajale hüvitamisele menetluskulu 691 eurot (4,8 x 144). Avaldaja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
53.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.