Hageja: OÜ ELPA i.e. (registrikood: 10939959; asukoht Jahu tn 1/1-2, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
menetluskulude
Kostja: osaühing HEK M.V. (registrikood: 10414205; asukoht: Suur-Kuke tn 45, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) seaduslik esindaja Mati Vabi
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu OÜ ELPA i.e. avaldus osaühing HEK M.V. vastu 1400 euro nõudest loobumiseks
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-18229.
3.Jätta menetluskulud osaühing HEK M.V. kanda.
4.Määrata OÜ ELPA i.e. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 970 eurot (sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 870 eurot) ning mõista osaühingult HEK M.V. OÜ ELPA i.e. kasuks välja.
Rahuldada OÜ ELPA i.e. taotlus ning tagastada 10.12.2020 tasutud riigilõivust 100 eurot OÜ ELPA i.e. arvelduskontole EE851010220029916013 SEB Pank AS. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest (alus: TsMS § 178 lg 1, § 433 lg 1, § 617 lg 2, § 661 lg 1 ja 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu menetluses on OÜ ELPA i.e. (hageja) hagi osaühingu HEK M.V. (kostja) vastu 1440,00 euro väljamõistmiseks. Hagis esitatud asjaoludel on hageja ekslikult tasunud kostja poolt 13.10.2020 esitatud arve nr 1127 alusel 1400 eurot + käibemaks. Kostja on hagejale täiesti tundmatu isik, kellel polnud mingit alust
Tsiviilasi nr 2-20-18229 hagejalt raha nõuda. Ülekannet ei õnnestunud pangas peatada ning kostja ei ole kohtuväliselt olnud nõus hagejale raha tagastama. Hageja saatis 12.11.2020 ametliku kirja ning sai 17.11.2020 eitava vastuse. Hagejal ei ole olnud kostjaga enne arve saamist mingit vestlust ega kirjavahetust.
2.Kostja vaidles hageja nõudele vastu. Vastuväite kohaselt on Mati Vabi kostja omanik ja juhatuse liige ning xxx kinnistu omanik. Arve on väljastatud Pärnus asuva xxx territooriumil tegemata ja probleemsete tööde eest. Kuna nõue on esitatud ilma käibemaksuta, on hageja oma käibedeklaratsioonil 288,00 eurot sisendkäibemaksuna arvestanud ja sellega tunnistanud arve ettevõtte kuluks, mistõttu ei ole põhjendatud nõue kostja vastu summas 1400 eurot. Kostja on arve nr 1127 käibemaksuaruandel deklareerinud.
3.Eelistungina korraldaval kohtuistungil kostja avaldas, et tal on hagejaga mitmeid lepingulisi suhteid. Hageja rentis kostjalt ruume, maad, et tellingud üles panna. Neil oli suuline kokkulepe, et hageja tasub krundi kasutamise ja asjade lõhkumise eest kostjale arve alusel. Kokkulepe oli A.K.ga, kes on hageja seaduslik esindaja. Leping oli samuti A.K.-ga, aga arve väljastati hagejale, kuna kostjale teadaolevalt teostas kõrval kinnistul ehitustöid hageja. Tunnihinde leppis Mati Vabi iseendaga kokku. Hageja mittemingisuguseid lepingulisi suhteid kostjaga ei tunnistanud ning kostja esitatud asjaolusid lõhkumise jms kohta omaks ei võtnud.
4.Hageja esitas 09.03.2021 kohtule hagist loobumise avalduse seoses summa tagastamisega kostja poolt ning taotluse 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud kokku summas 1702,92 eurot, sh 100 eurot riigilõiv ja 1602,92 eurot lepingulise esindaja kulu. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskulude suurusele esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega, asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda ning määrab nende suuruse kindlaks käesoleva määrusega.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
7.Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks seoses nõude rahuldamisega kostja poolt. Kohtu hinnangul hagist loobumine, olukorras kus nõue on kostja poolt menetluse ajal täidetud, ei riku ei avalikku ega poolte huvi. Kostja ei ole hagist loobumise avalduse osas oma seisukohta esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulud
8.Menetlust lõpetavas määruses märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas asjaolusid, millised annaksid kohtule aluse rakendada teistsugust menetluskulude jaotust, kui TsMS § 168 lg 5 sätestatud. Kohus jätab kostja enda võimalikud menetluskulud ja hageja menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega
Tsiviilasi nr 2-20-18229 seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Seoses 1⁄2 suuruses riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamisega jätab kohus 100 eurot kostja kanda.
11.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 1602,92 eurot.
12.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõistes 6 tunni ulatuses järgmiste toimingute eest: - 09.12.2020 materjalidega tutvumine, kliendisuhtlus, analüüs, hagi koostamine – 3 tundi; - 04.01.2021 kostja vastusega ja selle lisadega tutvumine, infovahetus kohtuga ja kliendiga – 0,5 tundi; - 10.02.2021 esindamine kohtuistungil koos ettevalmistusega – 1,5 tundi; - 15.02.2021 istungiprotokolliga tutvumine – 0,5 tundi; - 09.03.2021 loobumisavalduse esitamine – 0,5 tundi.
13.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõistes kulu, mis otseselt ei seostu asjas õigusabiteenuse osutamisega, nagu: - 10.12.2020 hagi lõplik vormistamine ja esitamine kohtule – 0,25 tundi - 15.12.2020 kohtumäärusega tutvumine ja info kliendile edastamine – 0,25 tundi; - 13.01.2021 ettevalmistus ja nõupidamine kliendiga büroos – 1 tund; - 11.02.2021 ülevaade kliendile kohtuistungist – 0,25 tundi; - 26.02.2021 tutvumine kostja maksekorraldusega, kaasnev infovahetus kliendiga – 0,5 tundi.
14.Kokkuvõtvalt kohus selgitab, et tekstiliselt poolel lehel paikneva hagi koostamiseks ja selle aluseks olevate materjalidega tutvumiseks ning kliendilt vajalike selgituste saamiseks (sh kohtule esitamine) on professionaalse esindaja puhul piisav aeg kolm tundi. Hagi aluseks olevad materjalid (sh kostja vastusele lisatud kirjavahetus) ei ole mahukad, hagist ei nähtu keerulist õiguslikku analüüsi. Kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud kogu suhtlemisele kulunud ajakulu esindatava ja esindaja vahel, mille eest on esindaja esindatavale tasumiseks nõude esitanud. Kui esindatav vajab täiendavaid selgitusi (nagu nt menetlusse võtmise määrusega seonduvalt või ülevaade kohtuistungist) ning advokaadi poolt temale dokumentide edastamist olukorras, kus esindatav saaks ka ise e-toimiku vahendusel menetlusdokumendid kätte või ise kohtuistungil osaleda, on see kliendi enda kulu ning jääb tema kanda. Sõidule kulunud aeg (milline tõenäoliselt sisaldus kohtuistungi ettevalmistusaja hulgas) ei ole samuti kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista olukorras, kus poole enda asukohas on piisavalt tegutsevaid professionaalseid õigusabiteenuse osutajaid. Advokaadibüroo poolt kujundatud tunnitasu ületab 2,3 (kuni 12.2020 lõpuni) - 2,9 (alates 01.2021) kordselt riigi õigusabi korras määratud esindaja tunnitasu, mistõttu eelduslikult sisaldab advokaadibüroo poolt kujundatud tasu endas ka teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi, sh sõidukulu.
15.Advokaadibüroo tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta kuni 2020 aasta lõpuni ja 160 eurot ilma käibemaksuta alates 2021 aasta on keskmine õigusabiteenuse hind ning Riigikohtu praktikast tulenevalt põhjendatud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele 6 tunni eest summas 870 eurot (3hx130€+3hx160€).
Tsiviilasi nr 2-20-18229
16.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Hageja on tasunud 10.12.2020 hagilt riigilõivu 200 eurot, seega tuleb hagejale seoses hagist loobumisega TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastada 100 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.