Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1 (6)

2-18-7265 kokku xxxxxxxxxxx eurot (xxxxxxxxxxx eurot) ning hüvitada need OÜ-le Pärnu Pinker Albert pankrotivara arvelt.

2 (6)

2-18-7265

2-18-7265 käibemaksu) ja välja maksta see OÜ-le Pärnu Pinker Albert pankrotivara arvelt, 4) kinnitada pankrotimenetluses halduri tehtud täiendavad vajalikud kulud summas xxxxxxxxxxx € (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx€, kokku xxxxxxxxxxx€) ning hüvitada need OÜ-le Pärnu Pinker Albert pankrotivara arvelt ning 5) vabastada pankrotihaldur Andrus Õnnik halduri kohustustest. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused

2-18-7265 1) Pärnu Maakohtu 08.03.2012 kell 16.00 määrusega (jõustus 24.03.2012) kuulutati välja võlgniku V.S.’i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot tsiviilasjas nr 2-12-5270, kusjuures pankrotimääruses toodud ajutise pankrotihalduri aruande järgi seisuga 06.03.2012 oli võlgnikul vara väärtusega 69 xxxxxxxxxxx1,28 eurot ja kohustuste suurus oli 309 122,76 eurot, sh võlgniku suuremad võlausaldajad olid AS SEB Pank nõuete kogusummaga vähemalt 193 394,xxxxxxxxxxx eurot, Swedbank AS nõuete kogusummaga vähemalt 19 737,95 eurot ja Maksu- ja Tolliamet 114 908,96 euro suuruse nõudega (MTA 19.12.2011.a. vastutusotsuse nr 13-7/95-3 alusel sissenõutud V.S.’ilt kui OÜ Deka LV juhatuse liikmelt). 2) Pärnu Maakohtu 16.08.2012 määrusega ts.asjas nr 2-12-5270 kinnitati V.S.’i pankrotihalduri K. Rattuse poolt esitatud jaotusettepanek 3 võlausaldaja, so AS SEB pank, AS Swedbank ja AS Nordea Finance Estonia tunnustatud nõuetega kogusummas 207 918,31 eurot, so enam kui 100 000 euro võrra väiksemana pankrotimääruses kajastatud summast põhjusel, et Maksu- ja Tolliamet oma nõuet pankrotihaldurile PankrS § 94 sätestatud korras ja PankrS § 93 lg 1 nimetatud tähtaja jooksul ega ka hiljem pankrotimenetluses tunnustamiseks ei esitanud (tõendatud mh ts.asjas nr 2-12-5270 pankrotihalduri 02.08.2012 e-kirjaga kohtule esitatud tunnustatud nõuete tabeliga). 3) 22.04.2014.a kohtumäärusega (jõustus 10.05.2014) Pärnu Maakohus lõpetas pankrotivõlgnik V.S.’i pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpparuande kinnitamisega ning samas algatas tema kohustustest vabastamise menetluse. 4) 05.09.2016 kohtumäärusega Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-12-5270 lõpetas algatatud kohustustest vabastamise menetluse V.S.i kohustustest vabastamisest keeldumisega PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et võlgnik rikkus süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et V.S. esitas kohtule oma sissetulekute suuruse kohta mittetõeseid andmeid, millega rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust mitte varjata oma sissetulekuid. Võlgnik ei teinud piisavale sissetulekule vaatamata võlausaldajatele makseid, millega kahjustas võlausaldajate huve. Kohus leidis, et V.S. on kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Määruskaebusmenetluses jäi Tallinna Ringkonnakohus oma 05.10.2016 määruses samale seisukohale. Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 määrus jõustus edasi kaebamata 22.10.2016.a. 5) Varasemas tsiviilasjas nr 2-12-5270/05.09.2016 määrusest nähtuvalt maakohus tegi kindlaks järgmised rikkumised: ,  V.S. ei hoiustanud kahe aasta jooksul võlausaldajate jaoks ega maksnud neile välja mitte ühtegi eurot, hoolimata kohtu selgitustest ja hoiatusest, et kohus käsitab kohustuste jätkuvat rikkumist tahtliku rikkumisena ja keeldub võlgniku kohustustest vabastamisest.  V.S.i seletuste kohaselt oli ta pärast läbipõetud infarkti piiratud töövõimega, tervis halvenes ja arst soovitas töökoormust vähendada, kuid V.S.i tegeliku töötamise andmed ning ärakuulamisel tema enda poolt antud selgitused olid sellega vastuolus: 80%-lisele töövõimekaotusele ja väidetavale halvale tervisele vaatamata V.S. töötas kahel töökohal ning tema netosissetulek ületas miinimumpalka vähemalt kahekordselt.  Võlgnik näitas enda sissetulekuid väiksemana vähemalt 733 € võrra aastas. 2015/2016 aruandeperioodil ka juhul, kui mitte arvestada võlgniku õigust jätta enda tarbeks miinimumpalgale vastav summa sissetulekutest ja lugeda võlgniku näidatud kulud põhjendatuks, jäi võlgnikul sissetulekutest üle vähemalt 1798 €, mis tulnuks võlausaldajatele välja maksta. Lisaks igapäevastele kuludele arvestas V.S. igakuiselt 150 € „muudeks kuludeks“, mille kohta V.S. mõistlikku selgitust ei andnud, märkides vaid, et talle ei meeldi vireleda.  Võlgniku ebapiisava keeleoskuse kohta maakohus märkis, et võlgnik 01.09.2016 ärakuulamisel andis selgitusi ja vastas kohtule peamiselt küll vene keeles, kuid vastused kohtuniku eesti keeles esitatud küsimustele olid sisukohased. Võlgnik andis kohe ka märku, kui ta mõnest asjast aru ei saanud, mistõttu võlgniku võimalik puudulik keeleoskus ei saa olla (kui üldse on olnud) kohustuste täitmata jätmise põhjuseks. Võlgniku aruanded ja lisad olid vormistatud eesti keeles. Sellest kõigest kohus järeldab, et võlgnik saab eesti keelest 5 (6)

2-18-7265 piisavalt aru või on tal võimalik küsida abi eesti keelt valdavalt isikult, muu hulgas kohtu 03.11.2015 määrusest arusaamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik Jõustus 03.06.2021 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Tln RKK määruse resolutsioon:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.