SIA SALMO hagi Osaühingu Jahipaun vastu tähisega SALMO tähistatud kalastustarvete importimise, ladustamise, müügiks pakkumise, reklaamimise ja müümise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Jahipaun OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja SIA SALMO (Läti Vabariigi registrikood 40003036461), lepinguline esindaja vandeadvokaadi esindajad ringkonnakohtus abi Mari Must Kostja Osaühing Jahipaun (registrikood 10028347), lepingulised esindajad patendivolinikud Urmas Kauler ja Kristjan Leppik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 03. juuli 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Osaühingu Jahipaun kanda. Välja mõista Osaühingult Jahipaun SIA SALMO kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2400 eurot.
5.Osaühingul Jahipaun tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda SIA-le SALMO viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Jätta rahuldamata SIA SALMO taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.
7.Keelduda SIA SALMO poolt ringkonnakohtule 01.09.2020 ja 29.03.2021 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.SIA SALMO (hageja) esitas Harju Maakohtule 22.05.2019 hagi Osaühingu Jahipaun (kostja) vastu kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja keelata kostjal tähisega „SALMO“ (sh , ) tähistatud kalastustarvete importimine, ladustamine, müügiks pakkumine, reklaamimine ja müümine (sh e-poes jahipaun.ee ja kaupluses „Jahipaun“).
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja SALMO gruppi, mis on viimase paarikümne aastaga kasvanud oma kaubamärkidega üheks suurimas kalastuse, matkamise ja vaba aja veetmisega seotud kaupade tootjaks ning müüjaks Põhja-Euroopas, Ida-Euroopas ning Aasias. Hageja nimele on registreeritud kaubamärgi rahvusvaheline registreering nr 0764311 (registreeritud 21.03.2001) kasutamiseks klassides 20, 22 ja 28 (mh kalastustarbed) ning registreering nr 1250285 (registreeritud 30.03.2015) kasutamiseks klassides 20, 22, 25, 28 (mh kalastustarbed) ja 35. Hageja kasutab kaubamärki „SALMO“ Eestis nii jae- ja hulgimüügiteenuste kui ka kalastustoodete tähistamiseks. Tooteid turustatakse Eestis koostöös Salmo & Luts OÜ-ga, mis on omanikeringi kaudu seotud hagejaga. Hageja registreeritud kaubamärkide reproduktsioon on järgmine:
3.Kostja müüb tähisega „SALMO“ tähistatud tooteid. Kuni 2017. a maikuuni ostis kostja neid tooteid Salmo & Luts OÜ-lt. 2018. aastal sai hagejale teatavaks, et kostja ostab kolmandalt isikult tähisega „SALMO“ tähistatud kalastustarbeid, mis pole hageja poolt turule lastud, ning müüb neid oma „Jahipaun“ kauplustes.
4.Kostja rikub hageja kaubamärkidest tulenevat ainuõigust, turustades Eestis kaubamärgiga „SALMO“ äravahetamiseni sarnase tähise all identseid tooteid (kalastustarbeid). Kostja
tegevus vähendab hageja toodete läbimüüki Eestis, kahjustab hageja kaubamärgi eristusvõimet, mainet ning võimaldab ebaausalt kasu saada hageja kulutustest oma kaubamärgi tuntuse edendamiseks. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 16 g 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Kostja on tähisega „SALMO“ tähistatud tooteid Eesti turul turustanud vähemalt alates 2007. aastast. Kuna hageja ja Salmo & Luts OÜ omanikud on samad isikud, ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et hageja teadis vähemalt 2007. aastast, milliseid tooteid ja milliste tähistega kostja müügiks pakub. Seega ei ole hagejal õigus nõuda tähisega „SALMO“ tähistatud toodete müügi lõpetamist.
6.Kostja ei kasuta tähist, mis vastaks hageja rahvusvaheliste kaubamärkide reproduktsioonidele. Hagejale ei kuulu ainuõigust sõnalisele märgile „SALMO“, vaid üksnes reproduktsioonil toodud märgile. Sõna „salmo“ eraldiseisvalt on kalastusega seotud kaupade ja teenuste kontekstis kirjeldav, eristusvõimetu sõna. Salmo on kala liigi nimetus. Tegemist on lõhega.
7.Vaidlust ei ole selles, et hageja kaubamärgi registreeringud ja kostja poolt pakutavatel toodetel olevad tähised sisaldavad sõna “salmo“. Hageja kaubamärkide reproduktsioonist nähtuvalt moodustab hageja kaubamärkide kujundusliku elemendi paremale avatud suuga lõhe kujutis. Kostja poolt kasutusel olevad tähised ei sisalda mistahes kala kujutist. Seega on vaadeldavad tähised kujunduslikult erinevad.
8.Ebatõenäoline on, et tarbija vahetab hageja kaubamärgi ja kostja tähise omavahel ära. Tähisega „SALMO“ tähistatud tooteid turustatakse Eestis paljude ettevõtjate poolt. Nii hageja kui kostja müüvad Poola tehases Salmo Sp.Z.o.o valmistatud tooteid. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohtu 03.07.2020 otsusega rahuldas kohus hagi, keelas kostjal tähisega „SALMO“ (sh , ) tähistatud kalastustarvete importimine, ladustamine, müügiks pakkumine, reklaamimine ja müümine (sh e-poes jahipaun.ee ning kauplustes „Jahipaun“).
10.KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamiseks on oluline esmajoones tuvastada, et kaitstud kaubamärk ja vaidlusalune tähis on identsed või sarnased, mistõttu on tõenäoline, et tarbija ei tee neil vahet.
11.Kostja turustab kalastustarbeid tähisega, mille sõnaline osa on identne hageja kaubamärgi sõnalise osaga „salmo“. Tõendamist on leidnud, et kostja kasutab tähise sõnalist osa toote päritolule viitamiseks nt nii e-poes toote nimetuse juures (I kd tl 25-28) kui ka tavapoe ostutšekil (I kd tl 23). Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kostja kasutab turustatavatel kaupadel hageja kaubamärgiga sarnast kirja (laia šrifti mustvalges värvilahenduses). Üsna suur erinevus seisneb kirjatüübis – hageja kasutab trükitähti püstkirjas ja kostja kirjatähti kaldkirjas, millised ei sarnane äravahetumiseni. Maakohtu hinnangul on kaitstud
kaubamärk ja vaidlusalune tähis identsed sõna „salmo“ osas ning ainuüksi see annab aluse nende segiajamise tõenäosusele.
12.Hageja mõlemad kaubamärgid on kaitstud kalastustarvete (sh vobleri) osas. Vaidlus puudub selles, et kostja turustab oma kauplustes „Jahipaun“ ja e-poes tähise „SALMO“ all kalastustarbeid (eelkõige voblereid). Maakohus leidis, et kaitstud kaubamärki ja vaidlusalust tähist kasutatakse identsete kaupade puhul. Täidetud on ka KaMS § 14 lg 1 p 2 tulenev tingimus, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks peab tähist olema kasutatud äritegevuses ja kaupade või teenuste puhul.
13.Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist ja eriti selle peamise ülesande täitmist ehk tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 2002. a otsus kohtuasjas nr C-206/01, Arsenal Football Club, p 51; 18. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C-487/07, L’Oréal jt, p 58). Isegi kui rikkumise eeldused on täidetud, tuleb arvestada KaMS §-s 16 sätestatud ainuõiguse piirangutega (RKTKo 2-16-6665, p 14). Tõendamist on leidnud ja puudub ka vaidlus selle üle, et kostja kaupluses „Jahipaun“ ja e-poes on sõna „salmo“ kasutuses toote nimetusena. Kostja kaupadel on tähisele „SALMO“ lisatud tähis ®, mis viitab registreeritud kaubamärgile ning e-poes on kasutajatel võimalik tooteid sorteerida tootjate alusel, sh „SALMO“ alusel. Hageja on esitanud dokumentaalsete tõenditena kalastustarvete edasimüüjate kinnitused (Baltic Business Management OÜ, Big Fish OÜ, Lootsi VP OÜ, Artemis Trading OÜ ja AS Anome), et „SALMO“ viitab edasimüüjate ja lõppklientide jaoks konkreetsele tootjale.
14.Kaupade või teenuste päritolu tagamise ülesande kõrval on Euroopa Kohus tunnustanud kaubamärkidel ka asjaomase kauba või teenuse kvaliteedi tagamise ülesande ning teabe, investeeringute ja reklaamiga seotud ülesannete olemasolu (vt nr C-487/07, L'Oréal jt, p 58; Euroopa Kohtu 23. märtsi 2010. a otsus liidetud kohtuasjades nr-d C-236/08-C-238/08, Google France ja Google, p 77). Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kaubamärgiga identse tähise kasutamist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ka siis, kui see kasutamine ei ohusta küll kaubamärgi peamist ülesannet tähistada kaupade või teenuste päritolu, aga kahjustab või ohustab kaubamärgi mõnda muud ülesannet (Euroopa Kohtu otsused kohtuasjas nr C-487/07, L'Oréal jt, p 65 ja nr-d C-236/08-C-238/08, Google France ja Google, p 79; 22. septembri 2011. a otsus kohtuasjas nr C-323/09, Interflora ja Interflora British Unit, p 38).
15.Hageja on tõendanud väljavõtetega kalandusperioodikast, et on reklaaminud viimase 16 aasta jooksul peaaegu igas väljaandes enda kaubamärki ajakirjas „Kalastaja“ ning avaldanud sisuturundusartikleid kaubamärgiga „SALMO“ tähistatud kalastustarvete kohta (I kd tl 87-230, II kd tl 1-81). Hageja toetab ka regulaarselt erinevaid kalastusega seotud üritusi (sh kalastusvõistlusi), mille reklaamimise ja toimumise käigus on eksponeeritud ulatuslikult ka kaubamärki „SALMO“ (II kd tl 82-66). Vaidlust ei ole selles, et kaubamärgiga „SALMO“ tähistatud kalastustarbed on olnud Eestis turul pikka aega. Nende tuntust ja suurt osakaalu teatud kalastustoodete grupis on kinnitanud ka edasimüüjad.
16.Maakohus leidis, et hageja kaubamärk on tuntud ning sellesse on tehtud investeeringuid reklaami ja artiklite näol. Seega võib kostja turustatavatel kaupadel tähise „SALMO“ kasutamine mõjutada kahjulikult hageja kaubamärgi ülesannete täitmist.
17.Kostja arvates tähistab sõna „salmo“ kala liiki, millisele ei saa kalastussektori kontekstis ainuõigused kuuluda ühele isikule. Maakohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega. Eesti keeles puudub sõna „salmo“, mis ladina keeles tähendab lõhet. Kohtuistungil kostja ei kinnitanud, et „salmo“ nimelise tootega saab püüda ainult „salmo“ liiki kalu (lõhet) (III kd 53p). Seega ei ole tegemist kauba kasutusotstarvet kirjeldava osaga. Maakohus jõudis järeldusele, et kostja kasutab kaupadel tähist „SALMO“ kaubamärgi kontekstis, mitte kalastustarbe liigitunnusena. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et puuduvad hageja õiguste rikkumist välistavad asjaolud KaMS § 16 lg 1 p 2 tähenduses.
18.Kostja tugines hagi vastuväidetes hageja õiguste ammendumisele KaMS § 16 lg 2 tähenduses. KaMS § 16 lg 2 kohaselt ei ole varasema kaubamärgi omanikul õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Kostja nimele ei ole registreeritud hilisemat kaubamärki, mille kasutamisest on hageja olnud teadlik enam kui viie järjestikuse aasta jooksul. Kostja turustas ajavahemikul 2007 – 2017 hageja tütarettevõttelt Salmo & Luts OÜ ostetud tooteid (I kd tl 13). Maakohus nõustus hagejaga, et hageja tütarettevõttelt Salmo & Luts OÜ ostetud toodete varasem turustamine, ei anna kostjale õigust ilma hageja loata Eestis turustada mistahes isikult pärit hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähisega tähistatud tooteid. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et hageja müüb Poola firmas Salmo Sp.Z.o.o valmistatud tooteid.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus hagi. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6935,20 eurot, sh õigusabikulu 6547,20 eurot, riigilõivu 350 eurot ja tõendi saamise kulu 38 eurot ning edasiulatuva viivise menetluskulude summalt 6885,20 eurot seadusjärgses määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Apellatsioonkaebus
20.Maakohtu otsusele esitas 03.08.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asja uus otsus, millega jätta hagi kostja vastu rahuldamata.
21.Apellant ei nõustu maakohtu põhjendustega. Maakohus on eksinud KaMS § 16 lg 2 kohaldamisel. Kohus lisas põhjendamatult KaMS § 16 lg 2 normikoosseisu kaks tingimust – väitevalt peab õiguste rikkujale kuuluma registreeritud kaubamärk ning õiguste rikkumise eelduseks on kauba päritolu. Maakohus ei ole kummagi tingimuse lisamist põhjendanud. KaMS § 16 lg 2 kohaldamiseks on vaid kaks tingimust – kaubamärgiomaniku teadlikkus kolmanda isiku poolt kasutusel olevast tähisest ja kaubamärgiomaniku nõustumus kolmanda isiku poolt tähise kasutamisega viie aasta jooksul.
22.Maakohus jättis KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldades tähelepanuta hageja kaubamärgi registreeringutes sisalduva kujundusliku elemendi. Lisaks ei põhjendanud maakohus hageja kaubamärkide reproduktsioonidel proportsionaalselt kõige domineerivama ning eristavama elemendi tähelepanuta jätmist. Maakohus leidis kostja tähise ja hageja kaubamärgi olevat mitte identsed, vaid sarnased. Samas on maakohus viidanud kohtupraktikale seoses identsete tähiste kasutamisega. Maakohus jättis analüüsimata asjaomase kauba või teenuse keskmise tarbija kontseptsiooni, s.o kes on antud kaasuses kõnealuste kaupade keskmine
tarbija. Vastustaja kaubamärgid ei täida kaubamärgi ülesannet, kuna nii hageja kui kostja poolt pakutavad tähisega „SALMO“ tähistatud tooted pärinevad Poola ettevõttest.
23.Maakohtu järeldus selle kohta, et hageja kaubamärk on tuntud ja selle tuntusesse on tehtud investeeringuid reklaami ja artiklite näol ning seega võib kostja turustatavatel kaupadel tähise „SALMO“ kasutamine mõjutada kahjulikult hageja kaubamärgi ülesannete täitmist, on väär. Materjalidest ei nähtu, et hageja oleks oma kaubamärki kalastustarvetel kasutanud. Parimal juhul võib tõenditest järeldada kaubamärgi kasutamist müügiteenuse tähistamisel.
24.Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega selle kohta, et kuna eesti keeles puudub sõna „salmo“, mis ladina keeles tähendab lõhet, siis ei ole tegemist KaMS § 16 lg 1 p 2 tähenduses eristusvõimetu tähise kasutamisega. Sõna „salmo“ on kala liiki näitav tähis, millele ei saa kalastussektori kontekstis kuuluda ühelegi isikule ainuõigust. Hagejal ei ole õigus keelata kolmandatel isikutel eristusvõimetute tähiste kasutamist. Vastus apellatsioonkaebusele
25.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
27.KaMS § 14 lg 1 p 2 sätestab, et kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga.
28.Euroopa Kohus on 14.06.2007 otsuses asjas nr C-334/05 P (p 36) selgitanud, et selleks, et hinnata asjaomaste kaubamärkide sarnasuse astet, tuleb kindlaks määrata nende visuaalne, kõlaline ja kontseptuaalne sarnasus ning vajaduse korral hinnata, millist kaalu need erinevad osad omavad, võttes arvesse asjaomaste kaupade ja teenuste liiki ja nende turustustingimusi. Euroopa Kohtu 22.06.1999 otsusest kohtuasjas nr C-342/97 (p 25) tuleneb, et tähiste visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile.
29.Kolleegium leiab, et hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis on visuaalselt sarnased. Nii hageja kaubamärgid kui ka kostja tähis kasutavad sõna „salmo“. Hageja kaubamärkidel on sõna „salmo“ musta värvi trükitähtedega. Lisaks on hageja kaubamärkidel kala kujutis, mis on esitatud must-valgel triibulisel taustal. Kostja kasutab sõna „salmo“ nii trükitähtedega (nt e-poes) kui ka kirjatähtedega (nt toote pakendil). Viimasel juhul on kostja seda kasutanud nii musta kui valge kirjaga. Kala kujutist kostja tähise juures ei ole. Ringkonnakohus on seisukohal, et nii hageja kaubamärkide kui ka kostja tähise domineerivaks osaks on sõna „salmo“. Kaubamärke tajutakse üldjuhul tervikuna. Hageja
kaubamärkidel ja kostja tähisel olevad erinevused ei muuda üldmuljet ega ole piisavad, et eitada visuaalset sarnasust. Foneetiliselt on hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis „SALMO“ identsed. Lisaks on need ka semantiliselt identsed. Sõnal „salmo“ puudub eesti tavakeeles tähendus, kuid teaduskeeles kasutatakse sõna „salmo“ (ladina keeles lõhe) lõheliste tähistamiseks.
30.Hageja kaubamärgid on kaitstud kalastustarvete osas. Kostja kasutab tähist „SALMO“ samuti kalastustarvete müügil. Seega kasutatakse kaubamärke ja tähist identsete kaupade tähistamiseks. Vaidlust ei ole, et kostja kasutab tähist „SALMO“ oma äritegevuses.
31.Kolleegiumi hinnangul on hageja kaubamärkide ja kostja kasutatava tähise „SALMO“ äravahetamine tarbija poolt tõenäoline. Kostja kasutab tähist „SALMO“ hageja kaubamärkidega identsete kaupade tähistamiseks ning hageja kaubamärgid ja kostja kasutatav tähis on sarnane. Mõlemal juhul on domineerivaks osaks sõna „SALMO“. Kostja e-pood ja jaekauplused on suunatud laiemale avalikkusele ning kalastustarbed ei ole luksuskaup, mistõttu ei saa eeldada tarbijaskonna keskmisest kõrgemat tähelepanelikust kaubamärgi suhtes. Üldjuhul tarbija ei analüüsi kaubamärgi erinevaid detaile.
32.Kostja ei kasuta tähist „SALMO“ kala liigi tähistamiseks, vaid ta kasutab seda kaubamärgi funktsioonis. Kostja koduleht pakub võimalust otsida tooteid tähise „SALMO“ kaudu. Sealjuures ei seostata kostja kodulehel tähist „SALMO“ kala liigiga, vaid kaubamärgiga. Lisaks kasutab kostja tähist „SALMO“ tootepakenditel koos märgiga ®, mis viitab registreeritud kaubamärgile. Maakohus tuvastas: et hageja on reklaaminud oma kaubamärki pidevalt viimase 16 aasta jooksul ajakirjas „Kalastaja“ ning avaldanud sisuturundusartikleid kaubamärgi „SALMO“ kohta; et hageja on reklaaminud oma kaubamärki paljude aastate jooksul erinevatel kalastusega seotud üritustel; et hageja kaubamärgi tuntust on kinnitanud kalastustarvete edasimüüjad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Kuna hageja on oma kaubamärgi tuntuks tegemiseks teinud investeeringuid, siis võib kostja poolt tähise „SALMO“ kasutamine mõjuda kahjulikult hageja kaubamärgi ülesannete täitmisele. Sealjuures ei ole määravat tähendust kostja väitel, et tähisega „SALMO“ tähistatud tooted on tootnud Poola ettevõtte. Eestis seostatakse hageja kaubamärgiga sarnase tähisega „SALMO“ tähistatud kalastustarbeid hagejaga ning temaga seotud Salmo ja Luts OÜ-ga, kes on neid kaupu Eestis turustanud.
33.KaMS § 16 lg 1 p 2 sätestab, et kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides tähiseid, millel puudub eristusvõime või mis näitavad kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ei kasuta tähist „SALMO“ kala liigiga seonduvalt, vaid kaubamärgi funktsioonis, siis ei kasuta kostja tähist „SALMO“ häid äritavasid järgides, mistõttu KaMS § 16 lg 1 p 2 sätestatud ainuõiguse piirang käesoleval juhul ei kohaldu.
34.Kostja leiab, et hageja kaubamärgiõigused on ammendunud. KaMS § 16 lg 2 sätestab, et varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt. Vaidlust ei ole, et kuni 2017.a maini ostis kostja tähisega „SALMO“ tähistatud
tooteid hagejaga seotud Salmo ja Luts OÜ-lt. Seega müüs kostja varasemalt hageja kaubamärgiga sarnase tähisega „SALMO“ tähistatud tooteid hageja loal hagejaga seotud Salmo ja Luts OÜ edasimüüjana. Sellises olukorras ei saa rääkida hageja ainuõiguse piirangust KaMS § 16 lg 2 tähenduses.
36.Hageja esitas 29.03.2021 ringkonnakohtule taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks tuginedes TsMS § 445 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 3 p-le 2. Hageja palus anda kostjale turustusvõrgust tähisega „SALMO“ tähistatud kaupade eemaldamiseks aega 15 päeva alates otsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral on vabatahtliku täitmise tähtaeg täitemenetluses 15 kalendripäeva. Kohtuotsust läbi viival kohtutäituril on õigus siseneda kostja kauplustesse ja kontor-lattu, viibida nendes, avada või lasta avada kauplustes ja kontor-laos suletud uksi ja hoiuruume, et tähisega „SALMO“ tähistatud kalastustarvete turustusvõrgust lõplikuks eemaldamiseks arestida vastavad kaubad ja hävitada need kostja kulul kohtutäituri kontrolli all. Kostja vaidles taotlusele vastu.
37.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks jätta rahuldamata. VÕS § 1055 lg 3 p 2 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine seisneb autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumises, võib isik, kelle õigusi rikuti, nõuda rikkumise kõrvaldamiseks tema õigusi rikkuvate kaupade ning põhiliselt kaupade tootmiseks või valmistamiseks vajalike materjalide ja seadmete suhtes mõistlike abinõude rakendamist, muu hulgas nende hävitamist või tagasivõtmist või lõplikku eemaldamist turustusvõrgust. Kolleegiumi arvates väljub hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise raamidest. VÕS § 1055 lg 3 p 2 alusel esitatav nõue on iseseisev haginõue (vt nt Riigikohtu 18.03.2020 otsus tsiviilasjas 2-18-3445, p 28), ning seda ei saa nõuda kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse raames ringkonnakohtus.
38.Hageja esitas ringkonnakohtu menetluses 01.09.2020 täiendavate tõenditena 2020.a juulis toimunud e-kirjavahetuse Motonet Eesti OÜ-ga ja motonet.ee veebilehe väljatrüki selle kohta, et Motonet Eesti OÜ on eemaldanud „SALMO“ tähist kandvad voblerid müügilt. Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Lisaks esitas hageja 29.03.2021 ringkonnakohtule seoses otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusega kostja veebilehe väljatrüki kostja kontaktinfo ja kaupluste asukohtade kohta. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hageja poolt 01.09.2020 esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Hagejal oli võimalus Motonet Eesti OÜ poole pöörduda juba maakohtu menetluse ajal. Asjaolu, et ta otsustas seda teha pärast maakohtu otsust ei anna alust nende tõendite esmakordseks esitamiseks ringkonnakohtule. Seega keeldub kolleegium nende tõendite vastuvõtmisest (TsMS § 331 lg 1, § 652 lg 4). Samuti tuleb keelduda hageja poolt 29.03.2021 esitatud tõendi vastuvõtmisest. Hageja soovis sellega tõendada kostja poodide ja kontori asukohta. Arvestades, et ringkonnakohus asus seisukohale, et hageja ei saa taotletud viisil kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramist nõuda, siis puudub vajadus selle tõendi vastuvõtmiseks (TsMS § 238 lg 1). Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis ei ole vaja neid tagastada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
39.Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
40.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 4697 eurot ((21,35 töötunni eest, tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta)). Lisaks palus hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
41.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 15 tundi. Sarnaselt maakohtule peab ringkonnakohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 160 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2400 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.