Salmo SIA hagi Osaühingu Jahipaun vastu kaubamärgiga SALMO tähistatud kalastustarvete importimise, ladustamise, müügiks pakkumise, reklaamimise ja müümise keelamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Salmo SIA (välismaa registrikood: 40003036461) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Mari Must (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing Jahipaun (registrikood: 10028347; aadress Mäealuse 12, 12618 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: patendivolinikud Urmas Kauler ja Kristjan Leppik (e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
03.06.2020 toiminud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Salmo SIA hagi.
2.Keelata Osaühingul Jahipaun tähisega SALMO (sh , ) tähistatud kalastustarvete importimine, ladustamine, müügiks pakkumine, reklaamimine ja müümine (sh e-poes jahipaun.ee ning kauplustes „Jahipaun“).
3.Jätta menetluskulud Osaühingu Jahipaun kanda.
4.Rahuldada Salmo SIA avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Osaühingult Jahipaun Salmo SIA kasuks välja menetluskulud 6935,20 eurot (sh õigusabikulu 6547,20 eurot, riigilõiv 350 eurot ja tõendi saamise kulu 38 eurot).
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 6885,20 eurot (sh õigusabikulu 6547,20 eurot, riigilõiv 300 eurot ja tõendi saamise kulu 38 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
1.Salmo SIA esitas 22.05.2019 hagi Osaühingu Jahipaun vastu keelata Osaühingul Jahipaun tähisega SALMO (sh , ) tähistatud kalastustarvete importimine, ladustamine, müügiks pakkumine, reklaamimine ja müümine (sh e-poes jahipaun.ee ning kauplustes „Jahipaun“).
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja nimele 21.03.2001 registreeritud rahvusvaheline registreering nr 0764311 (klassid 20, 22, 28) ja 30.03.2015 on registreeritud rahvusvaheline registreering nr 1250285 (klassid 20, 22, 25, 28, 35). Hageja registreeritud kaubamärkide reproduktsioon on järgmine
3.Salmo SIA kasutab kaubamärki SALMO Eestis. Salmo SIA turustab kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid Eestis koostöös Salmo & Luts OÜ-ga, mis on omanikeringi kaudu seotud Salmo SIA-ga. Salmo SIA kasutab kaubamärki SALMO nii jae- ja hulgimüügiteenuste kui ka kalastustoodete tähistamiseks.
4.Osaühing Jahipaun müüb kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid. Kuni maini 2017 ostis Osaühing Jahipaun kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid hageja koostööpartnerilt Salmo & Luts OÜ-lt (viimane saadetis oli 31.05.2017). Osaühing Jahipaun ostab kolmandalt isikult kaubamärgiga SALMO tähistatud kalastustarbeid, mida ei ole hageja turule lasknud, ning müüb neid oma kauplustes „Jahipaun“.
5.Kalastustarvete osas viitab SALMO konkreetsele tootjale. Kalastustarvete puhul ei märgita toote juurde selle sobivust või kasutatavust konkreetse kalaliigi jaoks. Samuti ei anta kliendile infot toote kohta ladina keeles. Kaubamärgiga SALMO tähistatud kalastustarbed on olnud Eesti turul pikka aega, need on väga hästi tuntud ning nende osakaal on teatud kalastustoodete grupis suur.
6.Kostja kasutab sõna SALMO rõhutatult kaubamärgi funktsioonis, viitamaks toote päritolule teatud tootjalt, mitte toote omaduste kirjeldamiseks: a) kostja kaupadel on tähisele SALMO lisatud tähis ®, mis viitab registreeritud kaubamärgile; b) e-poes on kasutajatel võimalik tooteid sorteerida tootjate alusel, sh SALMO alusel.
7.Kostja turustas aastaid (vähemalt 2007-2017) hageja tütarettevõttelt sisse ostetud SALMO kalastustarbeid. Pärast 2017. aastat jätkab kostja kolmandalt isikult sisse ostetud SALMO toodete turustamisega tähise SALMO kasutamist kaubamärgi funktsioonis (seda funktsiooni rõhutades). Oma sellise tegevusega kostja ei järgi häid äritavasid.
8.Kostja turustab kalastustarbeid tähise all, mis on foneetiliselt ja semantiliselt identne ning visuaalselt väga sarnane hageja kaubamärgiga. Foneetiline identsus – kostja kasutatud tähise sõnaline osa SALMO on identne kaubamärgi sõnalise osaga SALMO. Sellest tulenevalt on kostja kasutatav tähis kuulmisel (foneetiliselt) identne hageja kaubamärgiga. Semantiline identsus – kostja kasutatud tähisel SALMO ja hageja kaubamärgi sõnalisel osal SALMO puudub nii eesti keeles kui ka vene keeles tähendus. Eeltoodust tulenevalt on keskmise Eesti tarbija jaoks tegemist tähenduseta sõnaga. Visuaalne suur sarnasus – nii hageja kaubamärgi kui ka kostja kasutatud tähise domineeriv osa on sõnal SALMO. Sellest tulenevalt on võrreldavate tähiste domineerivad osad visuaalselt identsed. Kostja kasutab tähist SALMO nii musta kui ka valge kirjaga laias šriftis. Hageja kaubamärgi sõnaline osa on musta kirjaga laias šriftis. Seega on kostja kasutataval tähisel hageja kaubamärgiga sarnane värvilahendus ja sõnalise osa kujundusvõtted. Eeltoodust tulenevalt on kostja kasutatav tähis SALMO ka visuaalselt väga sarnane hageja kaubamärgiga SALMO.
9.Foneetiline ja semantiline identsus ning visuaalne suur sarnasus muudab kostja kasutatava tähise SALMO äärmiselt sarnaseks hageja varasema registreeritud kaubamärgiga SALMO. Hageja mõlemad kaubamärgid SALMO (rahvusvaheline registreering nr 0764311) ja SALMO (rahvusvaheline registreering nr 1250285) on kaitstud kalastustarvete osas. Kalastustarbed on üldmõiste, mis hõlmab nii erinevaid lante, voblereid kui ka muid kalastamiseks vajalikke tooteid. Kostja turustab oma kauplustes „Jahipaun“ ja e-poes kaubamärgi SALMO all eelkõige kalastustarvetest voblereid. Eeltoodust tulenevalt kasutab kostja tähist SALMO hageja kaubamärgiga identsete kaupade tähistamiseks.
10.Tulenevalt asjakohase avalikkuse keskmisest või madalast tähelepanelikkusest kalastustarvete ostmisel, kostja turustatavate kalastustarvete identsusest hageja kaubamärgi kaupadega ning kostja kasutatud tähise suurest sarnasusest hageja kaubamärgiga, on tõenäoline kostja kasutatud tähise äravahetamine hageja kaubamärgiga. Asjakohane avalikkus võib kõiki asjaolusid arvesse võttes uskuda, et kostja tähiste SALMO+kujutis ja hageja kaubamärgi SALMO+kujutis all pakutavad tooted pärinevad hagejalt või hagejaga majanduslikult seotud ettevõtetelt. Seda tõenäosust suurendab asjaolu, et kostja on enda kinnitusel 2007-2017 müünud kaubamärgi SALMO all hagejalt pärinevaid kalastustarbeid. Identsete toodete ja väga sarnase kaubamärgi puhul on tarbijatel väga raske kui mitte võimatu aru saada, et nüüd turustab kostja kalastustarbeid, mis pärinevad hoopis kolmandalt isikult.
11.Kostjale ei anna õigust turustada Eestis mistahes isikult pärit hageja kaubamärgiga äravahetamiseni sarnase tähisega tähistatud tooteid ilma hageja loata. Eeltoodut ei väära see, et kostja turustas varasemalt hageja tütarettevõttelt Salmo & Luts OÜ-lt sisseostetud SALMO tähisega tooteid.
Kostja vastuväited
12.Kostja leiab, et hagejal puudub õigus ainuõiguse kaitse nõuete esitamiseks, kuivõrd õigused on ammendunud. Hageja oli teadlik, et kostja on tähisega SALMO tähistatud tooteid Eestis müünud juba vähemalt alates 2007. aastast. Kostja ostis tähisega SALMO tähistatud tooteid hageja Eesti ettevõttelt Salmo & Luts OÜ-lt kuni maini 2017. Kuna hageja ja Salmo & Luts OÜ omanikud on samad isikud, ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et hageja teadis vähemalt aastast 2007 milliseid tooteid ja milliste tähistega kostja müügiks pakub.
13.Hagejale kuulub ainuõigus üksnes reproduktsioonil toodud märgile (kaubamärgi kujundusliku elemendi paremale avatud suuga lõhe kujutis, milline on esitatud must-valge triibulisel taustal. Sõnalisest osast on kujutatud sõna SALMO mitte sõnaline märk SALMO. Hageja ja kostja tähistes on ainus kokkulangev element sõna SALMO.
14.Sõna salmo eraldiseisvalt on kalastusega seotud kaupade/teenuste kontekstis kirjeldav, eristusvõimetu sõna, millisele hagejal ainuõigus ei kuulu. Salmo on kala liigi nimetus, mis on lõhe. Lisaks üldmõistele, kasutatakse liigi nimetust salmo ka juriidilises kontekstis keskkonnaministri määrustes. Samuti esineb sõna salmo igapäevases keelekasutuses.
15.Hageja kaubamärgid ja kostja turustatavatel toodetel olevad kaubamärgid ei ole äravahetamiseni sarnased ega assotsieeruvad. Hageja müüb Poola tehasest Salmo Sp.Z.o.o valmistatud tooteid, millisel on märge Salmo is a trademark of Fox International Ltd. Poola ettevõte Salmo Sp. Z.o.o omandas 2016. aastal Ühendkuningriigi päritolu Fox International Ltd. Fox International Ltd edasimüüjateks Eestis on nii Salmo & Luts OÜ, kui ka kostja emaettevõte MV Kaubad AS. Kohtuotsuse põhjendused
16.Hageja heidab kostjale ette, et kostja rikub hageja kaubamärkidest SALMO (rahvusvaheline registreering nr 0764311) ja SALMO (rahvusvaheline registreering nr 1250285) tulenevat ainuõigust, turustades Eestis kaubamargiga SALMO äravahetamiseni sarnase tähise all kaubamärgiga identseid tooteid (kalastustarbeid). Kostja tegevus vähendab hageja toodete läbimüüki Eestis, kahjustab hageja kaubamärgi eristusvõimet ja omandatud mainet ning võimaldab ebaausalt kasu saada hageja tehtavatest kulutustest oma kaubamärgi tuntuse edendamisele.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja omab alates 21.03.2001 kaubamärgi SALMO rahvusvahelist registreeringut nr 0764311 (I kd tl 8) klassides 20, 22, 28; hageja omab alates 30.03.2015 kaubamärgi SALMO rahvusvahelist registreeringut nr 1250285 (I kd tl 9) klassides 20, 22, 25, 28, 35; hageja kasutab registreeritud kaubamärki oma äritegevuses. Hageja turustab kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid Eestis koostöös Salmo & Luts OÜ-ga (I kd tl 10-16p). Viimane on omanikeringi kaudu seotud hagejaga (I kd tl 17-19p). Hageja kasutab kaubamärki SALMO nii jae- ja hulgimüügiteenuste kui ka kalastustoodete tähistamiseks; kuni maini 2017 ostis kostja kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid hageja koostööpartnerilt Salmo & Luts OÜ-lt (viimane saadetis oli 31. mai 2017); kostja turustab oma kauplustes „Jahipaun“ ja e-poes kalastustarbeid (eelkõige voblereid) tähisega SALMO (I kd tl 23-34p); hageja ja kostja kaupade näol on tegemist sarnaste (samaliigiliste) või identsete kaupadega; SALMO tähisega kalastustarbed on olnud Eestis turul pikka aega (vähemalt alates 2007.
aastast); hageja teavitas kostjat 07.09.2018 endale kuuluvast kaubamärgist ja palus lõpetada kaubamärgiomaniku õiguste rikkumine (I kd tl 20-22) ning kostja keeldus hageja nõude täitmisest 03.10.2018 kirjaga (I kd tl 50-52).
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kaubamärgi koosseisu kuuluva sõna SALMO kasutamiseks ainuõigus ja seega ka õigus keelata kostjal selle kasutamist kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2 järgi. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 69 lg 1 kohaselt Eestis kehtivast rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse on võrdne riigisisesest registreeringust tuleneva õiguskaitsega ja rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärgist tulenevad õigused ja kohustused võrdsed riigisiseselt registreeritud kaubamärgist tulenevatega.
19.KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamiseks on oluline esmajoones tuvastada, et kaitstud kaubamärk ja vaidlusalune tähis on identsed või sarnased, mistõttu on tõenäoline, et tarbija ei tee neil vahet.
20.Tähiste sarnasuse ja sellest tuleneva äravahetamise hindamisel tuleb aluseks võtta tähiste visuaalseid, foneetilisi ja semantilisi aspekte. Omakorda tähiste hindamine peab põhinema tähistest tekkival üldmuljel, võttes arvesse eriti nende eristatavaid ja domineerivaid osi. Otsustav tähtsus on seejuures asjaolul, kuidas asjaomase kauba või teenuste keskmine tarbija tähiseid tervikuna tajub. Keskmine tarbija tajub tähist tervikuna ja ei analüüsi selle erinevaid detaile (Euroopa Kohtu 11.11.1997 otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL BV vs. Puma AG, Rudolf Dassler Sport, p 23; Euroopa Kohtu 22.06.1999 otsus kohtuasjas C342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer & Co. GmbH vs. Klijsen Handel BV, p 25) (RKTKo 32-1-77-10, p 11).
21.Kostja turustab kalastustarbeid tähisega, mille sõnaline osa on identne hageja kaubamärgi sõnalise osaga SALMO. Tõendamist on leidnud, et kostja kasutab tähise sõnalist osa toote päritolule viitamiseks nt nii e-poes toote nimetuse juures (I kd tl 25-28) kui ka tavapoe ostutšekil (I kd tl 23). Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja kasutab turustatavatel kaupadel hageja kaubamärgiga sarnast kirja (laia šrifti mustvalges värvilahenduses). Üsna suur erinevus seisneb kirjatüübis – hageja kasutab trükitähti püstkirjas ja kostja kirjatähti kaldkirjas, millised ei sarnane äravahetumiseni. Kohtu hinnangul on kaitstud kaubamärk ja vaidlusalune tähis identsed sõna SALMO osas ning ainuüksi see annab aluse nende segiajamise tõenäosusele.
22.Järgnevalt kohus analüüsib, kas kaubamärki/tähist kasutatakse identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste puhul. KaMS § 12 lg 3 kohaselt kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni (edaspidi Nizza klassifikatsioon) järgi. KaMS § 12 lg 4 kohaselt kaupade ja teenuste liigitus Nizza klassifikatsiooni järgi ei oma tähendust kaupade ja teenuste
samaliigilisuse määratlemisel.
23.Teenuste samaliigilisuse hindamisel tuleb arvestada kõiki kaupade ja teenustega seotud aspekte sh nende olemust, nende lõpp-tarbijaid, nende kasutusviisi, kaubamärgi kasutamisega tekkivaid assotsiatsioone, kaubamärkide ja kaupade (teenuste) sarnasuse astet ning kas need on üksteist asendavad või täiendavad. Piisab ka üksnes ühe tunnuse esinemisest, kui see avaldub piisavalt tugevalt, et pidada teenuseid samaliigilisteks. KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldatavust silmas pidades peab kohus teenuste vahelise seose kindlakstegemiseks hindama ka kaubamärkide äravahetamise tõenäosust (Euroopa Kohtu
29.septembri 1998. a otsus kohtuasjas nr C-39/97; Sabel BV vs Puma AG, Rudolf Dassler Sport, Euroopa Kohtu 11. novembri 1997.a otsust kohtuasjas nr C-251/95; Canon Kabushiki Kaisha vs Metro-Goldwyn-Mayer Inc) (RKTKo 3-2-1-86-07, p 16).
24.Hageja mõlemad kaubamärgid (SALMO) on kaitstud kalastustarvete (sh vobler`i) osas. Vaidlus puudub selles, et kostja turustab oma kauplustes „Jahipaun“ ja e-poes kaubamärgi SALMO all mh vobler`eid. Kohus leiab, et kaitstud kaubamärki ja vaidlusalust tähist kasutatakse identsete kaupade puhul.
25.Täidetud on ka KaMS § 14 lg 1 p 2 tulenev eeldus, et kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumiseks peab õiguskaitse saanud tähist olema kasutatud „äritegevuses“ ja „kaupade või teenuste puhul“. Kostja turustab oma kauplustes „Jahipaun“ ja e-poes kalastustarbeid (eelkõige vobler`eid) tähisega SALMO. Järelikult kasutab kostja tähist SALMO kaupade puhul oma äritegevuses KaMS § 14 lg 1 tähenduses.
26.Samuti tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et ka kaubamärgiga identse tähise kasutamist identsete kaupade või teenuste puhul saab kaubamärgiomanik kolmandal isikul keelata üksnes juhul, kui selline kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi ülesannete täitmist ja eriti selle peamise ülesande täitmist ehk tarbijale kauba või teenuse päritolu tagamist (vt Euroopa Kohtu 12. novembri 2002. a otsus kohtuasjas nr C206/01, Arsenal Football Club, p 51; 18. juuni 2009. a otsus kohtuasjas nr C487/07, L’Oréal jt, p 58). Isegi kui rikkumise eeldused on täidetud, tuleb arvestada KaMS §-s 16 sätestatud ainuõiguse piirangutega (RKTKo 2-16-6665, p 14).
27.Tõendamist on leidnud ja puudub ka vaidlus selle üle, et kostja kaupluses „Jahipaun“ ja e-poes on sõna salmo kasutuses toote nimetusena. Kostja kaupadel on tähisele SALMO lisatud tähis ®, mis viitab registreeritud kaubamärgile ning e-poes on kasutajatel võimalik tooteid sorteerida tootjate alusel, sh SALMO alusel. Hageja on esitanud dokumentaalsete tõenditena kalastustarvete edasimüüjate kinnitused (Baltic Business Management OÜ, Big Fish OÜ, Lootsi VP OÜ, Artemis Trading OÜ ja AS Anome), et SALMO viitab edasimüüjate ja lõppklientide jaoks konkreetsele tootjale (II kd tl 91-100).
28.Kaupade või teenuste päritolu tagamise ülesande kõrval on Euroopa Kohus tunnustanud kaubamärkidel ka asjaomase kauba või teenuse kvaliteedi tagamise ülesande ning teabe, investeeringute ja reklaamiga seotud ülesannete olemasolu (vt nr C-487/07, L'Oréal jt, p 58; Euroopa Kohtu 23. märtsi 2010. a otsus liidetud kohtuasjades nr-d C-236/08-C-238/08, Google France ja Google, p 77). Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kaubamärgiga identse tähise kasutamist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, ka siis, kui see kasutamine ei ohusta küll kaubamärgi peamist ülesannet tähistada kaupade või teenuste päritolu, aga kahjustab või ohustab kaubamärgi mõnda muud ülesannet (Euroopa Kohtu otsused kohtuasjas nr C-487/07, L'Oréal jt, p 65 ja
nr-d C-236/08-C-238/08, Google France ja Google, p 79; 22. septembri 2011. a otsus kohtuasjas nr C-323/09, Interflora ja Interflora British Unit, p 38). Kohus peab hindama, kas tähise SALMO kasutamine kostja turustatavatel kaupadel mõjutab või võib mõjutada kahjulikult hageja kaubamärgi ülesannete täitmist, võttes arvesse tähise kasutamise viisi konkreetsel juhul. Seejuures tuleb lisaks kaubamärgi põhiülesandele tagada kaupade või teenuste päritolu hinnata ka mõju kaubamärgi muude ülesannete täitmisele (RKTKo 2-166665, p 16.3).
29.Nii hageja kui kostja müüvad kalastustarbeid. Hageja on tõendanud väljavõtetega kalandusperioodikast, et on reklaaminud viimase 16 aasta jooksul peaaegu igas väljaandes enda kaubamärki ajakirjas „Kalastaja“ ning avaldanud sisuturundusartikleid kaubamärgiga SALMO tähistatud kalastustarvete kohta (I kd tl 87-230, II kd tl 1-81). Kalapeedia väljavõttest nähtub, et ajakiri „Kalastaja“ ilmub neli korda aastas (I kd tl 86). Hageja toetab ka regulaarselt erinevaid kalastusega seotud üritusi (sh kalastusvõistlusi), mille reklaamimise ja toimumise käigus on eksponeeritud ulatuslikult ka kaubamärki SALMO (nt 14.05.2005 Salmo Karikas, mai 2005 Salmo Kevadsärg, 2005 Pühajärve Õng, september 2005 Narva Lõhe, 17.02.2018 Vudila Hõbekala, aprill 2019 seminar „Kalapüük topsiõngega“, 02.02.2019 võistlus „Rõuge Purakas“, juuli 2019 Peipsi Järvefestival, august 2019 Väinjärve Veepidu, 05.10.2019 Saadjärve Haug) (II kd tl 82-66). Vaidlust ei ole selles, et kaubamärgiga SALMO tähistatud kalastustarbed on olnud Eestis turul pikka aega. Nende tuntust ja suurt osakaalu teatud kalastustoodete grupis on kinnitanud ka edasimüüjad (nimetatud eelnevalt). Hageja selgitas ka istungil, et tellib erinevatelt tootjatelt tootmist enda kaubamärgi alt. Kõik hageja ostetud tooted on tema kontrollitud kvaliteediga ning hageja tagab sellel lubatud omadused (III kd tl 50). Kostja turustatud SALMO tähisega toodete päritolu ei ole tõendatud. Kostja viidatud edasimüüjad (www.lant.ee, www.kalastuspood.ee, https://e-pood.kalaportaal.ee, www.kalastuspaun.ee, www.kalastus.eu), kes samuti turustavad kaubamärgiga SALMO tähistatud tooteid, on hageja enda edasimüüjad. Eeltoodu nähtub vastava edasimüüja kodulehe väljatrükist ja Salmo & Luts OÜ arvest sellele edasimüüjale (II kd tl 101-111).
30.Kohus leiab, et hageja kaubamärk on tuntud ning selle tuntusesse on tehtud investeeringuid reklaami ja artiklite näol. Hageja vastutab kauba kvaliteedi ja sellel lubatud omaduste eest. Seega võib kostja turustatavatel kaupadel tähise SALMO kasutamine ilmselgelt mõjutada kahjulikult hageja kaubamärgi ülesannete täitmist. Võrreldes hagejaga ei ole kostja väitnud ega tõendanud kontrollitud kvaliteediga kauba tootmist või selle tootmise tellimist.
31.Kostja arvates on tähistab sõna salmo kala liiki, millisele ei saa kalastussektori kontekstis ainuõigused kuuluda ühele isikule. Kostja põhjendab sõna kasutust viidates Eesti Keele Instituudi seletavale sõnaraamatule, Eesti Kalastuse Entsüklopeediale, keskkonnaministri määrusele, Derhamn OÜ veebilehele, kust saab osta jahutatud lõhet (Salmo Salar) ja kalaklubi veebilehele. Kohus ei nõustu kostja sellise käsitlusega. Eesti keeles puudub sõna salmo, mis ladina keeles tähendab lõhet. Kohtuistungil kostja ei kinnitanud, et salmo nimelise tootega saab püüda ainult salmo liiki kalu (lõhet) (III kd 53p). Seega ei ole tegemist kauba kasutusotstarvet kirjeldava osaga. Kohus jõuab järeldusele, et kostja kasutab kaupadel tähist SALMO kaubamärgi kontekstis mitte kalastustarbe liigitunnusena. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et puuduvad hageja õiguste rikkumist välistavad asjaolud KaMS § 16 lg 1 p 2 tähenduses.
32.Kostja tugines hagi vastuväidetes hageja õiguste ammendumisele KaMS § 16 lg 2 tähenduses. KaMS § 16 lg 2 kohaselt varasema kaubamärgi omanikul ei ole õigust keelata
hilisema kaubamärgi ega muu hilisema õiguse kasutamist, kui ta oli teadlik hilisemast kaubamärgist või muust hilisemast õigusest või pidi sellest teadlik olema ning on nõustunud selle kasutamisega viie varasema järjestikuse aasta jooksul. Piirangut ei kohaldata, kui hilisema kaubamärgi omanik hakkas kaubamärki kasutama või esitas taotluse pahauskselt või kui muu hilisem õigus omandati pahauskselt.
33.Kostja nimele ei ole registreeritud hilisem kaubamärk, mille kasutamisest on hageja olnud teadlik enam kui viie järjestikuse aasta jooksul. Kostja turustas 2007 kuni 2017 hageja tütarettevõttelt Salmo & Luts OÜ ostetud hageja tooteid (I kd tl 13). Samuti ei ole kostja praegu kaubamärgi SALMO all turustatavad tooted Euroopa Majanduspiirkonna turule lasknud hageja või tema loal. Kohus nõustub hagejaga, et hageja tütarettevõttelt Salmo & Luts OÜ ostetud toodete varasem turustamine, ei anna kostjale õigust ilma hageja loata Eestis turustada mistahes isikult pärit hageja kaubamärgiga aravahetamiseni sarnase tähisega tähistatud tooteid. Eeltoodut ei väära ka asjaolu, et hageja müüb Poola firmas Salmo Sp.Z.o.o valmistatud tooteid, millisel on märge Salmo is a trademark of Fox International Ltd.
34.Kohus juhib tähelepanu, et alates 01.04.2019 kehtivast KaMS-ist jäeti välja kaubamärgi mittekaitstava osa tuvastamist ja eristamist ettenägevad sätted. Kaubamärgiseaduse, tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt eelnõuga tunnistati kaubamärgis sisalduva tähise mittekaitstavaks osaks lugemist ja kaubamärgi registreerimise otsusesse märkimist puudutav regulatsioon tühiseks. Esiteks ei näe direktiiv ette kaubamärgi teatud osade mittekaitstavaks lugemist. Teiseks puudub selleks tegelik vajadus, kuna kaitstud kaubamärk võib sisaldada eristusvõimetuid, kirjeldavaid või tavapäraseid osi, mis iseseisvalt oleksid mittekaitstavad, eeldusel et kaubamärk tervikuna vastab õiguskaitse saamise tingimustele.
35.Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ning keelab Osaühingul Jahipaun tähisega SALMO (sh , ) tähistatud kalastustarvete importimine, ladustamine, müügiks pakkumine, reklaamimine ja müümine (sh e-poes jahipaun.ee ning kauplustes „Jahipaun“). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
37.Hageja esitas 03.06.2020 menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud on 8550 eurot, mis koosnevad riigilõivust 300 eurot, tõendite saamise kulust 38 eurot ja õigusabikulust 8212 eurot. Tõendite saamise kulu seisneb äriregistri väljatrükkides. Hagejale osutati õigusabiteenust 43,60 tundi tunnihinnaga 180 eurot kuni 31.12.2019 ja tunnihinnaga 220 eurot alates 01.01.2020. Õigusabikuludele lisandub 03.06.2020 kohtuistungil osalemise kulu 1,82 tunni eest 400,40 eurot.
38.Õigusabikulud koosnevad järgmistest toimingutest: Kuupäev
Toiming
Ajakulu
Õiguslik analüüs: Salmo SIA nõuded Jahipaun OÜ vastu Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus 28.03.2019 kaubamärgi SALMO rikkumise osas – tõendite kogumine Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus 29.03.2019 kaubamärgi SALMO rikkumise osas Kommunikatsioon: A. A.; D. P. – hagiavaldus, 10.04.2019 tõendid, hagi tagamise taotlemine Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus 25.04.2019 Jahipaun OÜ vastu kaubamärgi SALMO rikkumise osas Dokumendi ettevalmistamine: hagi tagamise taotlus 16.05.2019 Jahipaun OÜ vastu Dokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus ja hagi 21.05.2019 tagamise taotlus, tõendite kogumine ja dokumentide lõplik vormistamine Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 23.05.2019 23.05.2019 määrus kostja seisukoha küsimiseks hagi tagamise osas Dokumendiga tutvumine: Jahipaun OÜ 29.05.2019 29.05.2019 vastuväited hagi tagamise taotlusele Dokumendi koostamine: Salmo SIA 30.05.2019 29.05.2019 täiendavad seisukohad hagi tagamise osas Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 31.05.2019 31.05.2019 määrus hagi tagamise osas Kohtumine: A.A. – kohtumenetlus, järgmised 06.06.2019 tähtajad Dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 14.06.2019 14.06.2019 määrus hagi menetlusse võtmise kohta Kommunikatsioon: D.P. – Harju Maakohtu 14.06.2019 14.06.2019 määrus, menetlustähtajad Dokumendiga tutvumine: Jahipaun OÜ vastus 08.08.2019 hagile koos lisadega Dokumendi ettevalmistamine: SIA Salmo taotlus 16.08.2019 Harju Maakohtule tähtaja pikendamiseks Muu: tõendite kogumine ja analüüs Salmo SIA 11.09.2019 25.09.2019 menetlusdokumendi jaoks Muu: tõendite kogumine Salmo SIA 25.09.2019 16.09.2019 menetlusdokumendi jaoks Dokumendi koostamine: Salmo SIA 25.09.2019 25.09.2019 menetlusdokument Dokumendi koostamine: Salmo SIA 25.09.2019 25.09.2019 menetlusdokument – tõendite komplekteerimine ja seostamine asjaoludega Kohtumine: A.A. – Harju Maakohtu istung, 20.02.2020 täiendavad meetmed 23.01.2019
3,50
Tunni hind
Hind kokku
0,5
2,5 1,67
300,60
0,25 1,50
0,75 0,67 0,25 0,25
0,58 1,33
120,60
104,40 239,40
1 440
0,75
Kommunikatsioon: D.P., A.A. - Harju Maakohtu istung, täiendavad meetmed Dokumendiga tutvumine: Jahipaun OÜ 02.03.2020 03.03.2020 täiendavad seisukohad koos tõenditega Kommunikatsioon: D. P., A. A. - Jahipaun OÜ 03.03.2020 02.03.2020 täiendavad seisukohad koos tõenditega Kommunikatsioon: Harju Maakohus, D. P. – 19.05.2020 kohtuistungi määramine Dokumendi ettevalmistamine: Salmo SIA 26.05.2020 täiendavad seisukohad ja tõendid Kohtuistungiks ettevalmistamine: Harju Maakohtu 29.05.2020 03.06.2020 eel- ja põhiistung Dokumendi ettevalmistamine: Salmo SIA 29.05.2020 menetluskulude nimekiri 03.06.2020 istungiks 25.02.2020
0,75
1,75
0,5
0,35
2,5
0,5
39.Kostja esitas 15.06.2020 vastuse hageja menetluskuludele. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja ajaline kulu on liiga suur ning ka teenuste kirjeldustes esineb mitmeid osutatud teenuseid, milliste maht, seos ning vajalikkus antud kaasuses ning kaasusega seotud asjaoludega ei ole põhjendatud. Nimelt on hagiavalduse koostamisele kulunud kokku 8,67 tundi. Hagiavalduse sisu ning mahtu arvestades on põhjendatud ajakulu 5 tundi. Teenuse kirjeldusena on 20.02.2020 ja 25.02.2020 toodud: täiendavad meetmed. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks esitanud sellekohaseid taotlusi või dokumente, mida saaks kirjeldada sellisel kujul. Ka 27.05.2020 esitatud menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi on liiga palju, kuna dokumendi maht on kokku 2 lehte. Põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kostja hinnangul põhjendatud ajakulu kokku 38,43 tundi.
40.Samuti leiab kostja, et õigusabiteenuse tunnitasu 180 eurot ja 220 eurot on põhjendamatult suur. Tsiviilasja sisuks on kahe kaubamärgi vahelise konflikti analüüs. Tegemist ei ole eriliselt keeruka kaasusega. Samuti ei kaasatud menetlusse tunnistajad, eksperte ega tõlke. Kostja leiab, et mõistlik ning antud kaasuse sisu ning mahtu arvestades on põhjendatud arvestada hageja lepingulise esindaja tunnitasuna 160 eurot.
41.Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt õigusabikulu maakohtumenetluses 45,42 tunni eest 8612,40 eurot, tõendi saamise kulu 38 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Hageja palub välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja on tasunud hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot.
42.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Tsiviilasja hind on 3500 eurot. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 300 eurot. Hagi tagamise taotluselt tuli RLS § 59 lg 17 kohaselt tasuda riigilõivu 50 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot.
43.TsMS ei sisalda otsesõnu sätet, mis kohustaks kohut hindama dokumentaalse tõendi saamise kulu puhul selle vajalikkust ja põhjendatust sarnaselt lepingulise esindaja kuludega TsMS § 175 lg 1 järgi. Samas on vastavalt kohaldatavad kahju hüvitamise üldreeglid,
mh VÕS § 128 lg 3, mille järgi loetakse otseseks varaliseks kahjuks mh kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikud kulud. Kohus on seisukohal, et tõendi saamise kulu 38 eurot on põhjendatud ja vajalik.
44.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 3-2-1-65-13, p 14).
45.Tsiviilkohtumenetluse seaduses sisalduv menetluskulude hüvitamise nõue on menetluslik nõue, mille maksmapanekuks on omad materiaalõigusest sõltumatud eeldused (mh TsMS § 162 lg 1, § 175 lg 1). Hüvitamisele kuuluvad vaid kulud lepingulisele esindajale, mitte advokaadikulud või õigusabikulud üldiselt. Seetõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud (RKTKm 3-2-1-183-14, p 13). TsMS § 172 lg 1 mõte ei ole kaotanud poolele prognoosimatute kulude piiramatu hüvitamiskohustuse panemine (RKTKm 3-2-1-86-16, p 11). Hüvitatavad on kulud alates esindaja poolt esimese menetlusdokumendi tegemisest, mh hagi, hagivastuse, kaebuse või selle vastuse koostamisest (TsMS § 175 komm 3.3.3.).
46.Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida kostja kandma peab, 23.01.2019 tehtud toimingut (Õiguslik analüüs: Salmo SIA nõuded Jahipaun OÜ vastu) 3,5 tunni ulatuses. Hageja esindaja on kulutanud hagiavalduse, hagi tagamise koostamisele ja 14 tõendi esitamisele 10,67 tundi. Hagiavalduse ja taotluse sisuline osa jäi seitsmele lehele ning 10,67 tundi hõlmab ka õiguslikku analüüsi ja suhtlemist kliendiga. Kohus loeb hagiavalduse ja taotluse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10,67 tundi.
47.Kohus ei pea osaliselt põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mida kostja kandma peab, 20.02.2020 ja 25.02.2020 tehtud toiminguid (Harju Maakohtu istung, täiendavad meetmed) 1 tunni ulatuses. Seoses eriolukorraga jäi 31.03.2020 planeeritud istung ära. Istungiks ettevalmistumine 29.05.2020 hõlmab osaliselt 20.02.2020 ja 25.02.2020 toiminguid.
48.Ülejäänud menetlustoimingutele kulunud aeg ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg (Harju Maakohtu 03.06.2020 kohtuistung algas kell 13.03 ja lõppes kell 14.52) on adekvaatne. Esindaja ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (RKTKm 3-2-1-48-16, p 13). Kohtu hinnangul on kliendiga suhtlemise ajakulu põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (RKTKm 218-7550, p 15). Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu.
49.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 ja 220 eurot, ei pea kohus antud juhul
põhjendatuks. Tegemist on keskmisest lihtsama menetlusega, menetluses ei määratud ekspertiisi ega kuulatud üle tunnistajaid; ka menetlusdokumentide maht ei olnud selline mis õigustaks keskmisest suurema tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tunnitasu suurus põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 160 eurot.
50.Kohus rahuldab hageja taotluse hüvitada lepingulise esindaja kulu 40,92 tunni (45,42 – 4,5) ulatuses ning loeb lepingulise esindaja kuluks 6547,20 eurot (40,92 x 160). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6935,20 eurot (sh õigusabikulu 6547,20 eurot, riigilõiv 350 eurot ja tõendi saamise kulu 38 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 6885,20 eurot (6935,20 – 50) peab kostja tasuma viivist. Kohus vähendas viivisearvestuse aluseks olevat summat hagi tagamise avalduselt tasutud 50 euro võrra, kuivõrd hageja taotlus seda ei puudutanud.