OÜ Infralink hagi Osaühingu Skilful vastu 5960,09 euro, viivise 103,71 euro ja lisanduva viivise nõudes 6 428,60 eurot
Hagihind
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Infralink (registrikood 14381036), aadress Rebasesaba 1-1, Saku alevik, 75501 Saku vald esindajad Hageja esindaja: vandeadvokaadi abi Sven Lass, Advokaadibüroo INDELA, aadress Lõõtsa 2B, 11415 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja: Osaühing Skilful (registrikood 10934376), aadress Õismäe tee 16-65, 13511 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]; [email protected] Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. G.(isikukood xxx), e-post: xxx; tel nr xxx Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt Osaühingult Skilful hageja OÜ Infralink kasuks põhivõlgnevus summas 5 856,38 eurot ja 28.10.2020.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 103,71 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühingult Skilful hageja OÜ Infralink kasuks perioodi 29.10.2020.a - 15.04.2021.a eest sissenõutavaks muutunud viivis summas 216,70 eurot.
Välja mõista kostjalt Osaühingult Skilful hageja OÜ Infralink kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (5 856,38 eurot) päevas alates 16.04.2021.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Toimetada käesolev kohtuotsus pooltele kätte.
6.Tunnistada Harju Maakohtu 15.04.2021 tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-15872 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta OÜ Infralink ja Osaühing Skilful menetluskulud Osaühing Skilful kanda.
8.Välja mõista kostjalt Osaühingult Skilful hageja OÜ Infralink kasuks menetluskulud 1 158 eurot.
9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Skilful tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras OÜ Infralink kasuks.
Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.Osaühing Skilful esitas 29.10.2020 hagi Osaühingu Skilful vastu 5960,09 euro, viivise 103,71 euro ja lisanduva viivise nõudes. Harju Maakohtu 04.12.2020.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andes kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
3.Kostjale toimetati dokumendid kätte 04.03.2021.a, toimetades dokumendid kätte kostja juhatuse liikmele A. G.ile. Kostjal oli kohustus esitada hagiavaldusele vastus 20 päeva jooksul, so hiljemalt 24.03.2021.a.
4.Kostja pole hagile vastust esitanud. 04.12.2020.a kohtumääruses on kostjat hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Samuti on määruses kostjale selgitatud, et sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (tl 22).
5.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
7.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (lg 2). Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kui menetluskulud jäävad ühiselt mitme menetlusosalise, esmajoones kaashageja või -kostja kanda, tuleb lahendis märkida, kas nad vastutavad osa- või solidaarvõlgnikena (lg 4).
8.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista asjas tasutud riigilõivu summas 450 eurot ja õigusabukulu summas 708 eurot.
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli
esitatud hagilt tasuda riigilõivu 450 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv.
10.TsMS § 144 p 1 alusel on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 708 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on kohtupraktika kohaselt mõistlik ja põhjendatud.
11.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 1158 eurot (450 eurot riigilõiv; 708 eurot õigusabikulu).
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 158 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.