Maido Roots Evail Oil OÜ hagi Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate 10.03.2021 esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Hagihind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Evail Oil OÜ, registrikood 10186796, Tallinna mnt 3, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond, 40233 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaidar Sultson, Advokaadibüroo Magnusson, e-post: [email protected] Kostja: Novus Oil OÜ (pankrotis), registrikood 12253143, Narva mnt 42a, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44311 Kostja esindaja: pankrotitoimkonna esimees Kaspar Sadrak e- post: [email protected] Pankrotihaldur: Svetlana Pilden, Business Law Firm OÜ, J. Poska tn 28-4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10150, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Evail Oil OÜ hagi.
2.Tunnistada kehtetuks Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate 10.03.2021 esimese üldkoosoleku otsused.
Välja mõista kostjalt hageja Evail Oil OÜ kasuks menetluskulude katteks 846 (kaheksasada nelikümmend kuus) eurot.
5.Välja mõista kostjalt hageja Evail Oil OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (846 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
1(7)
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohus kuulutas 31.08.2020 määrusega välja Novus Oil OÜ pankroti (tsiviilasi nr 2-197701) ja nimetas pankrotihalduriks S. Pildeni. Sama määrusega määras kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 25.09.2020 algusega kell 14.00 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja saalis nr 5. Seoses koosolekul tekkinud vaidlustega häälte arvu määramise osas jäi võlausaldajate esimene üldkoosolek pooleli. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate esimese üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille kohaselt oodati võlausaldajaid koosolekule videokonverentsi vahendusel 10.03.2021 kell 11:00.
2.10.03.2021 toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati: kinnitada pankrotihalduriks Svetlana Pilden; moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond (Alari Sirvi, Erki Casar, Kaspar Sadrak); lugeda suuremateks võlausaldajateks võlausaldajaid, kelle nõue on üle 50 000 eurot ning väiksemateks võlausaldajateks neid võlausaldajaid, kelle nõude suurus on kuni 50 000 euroni; juriidilist isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada ning Novus OIL OÜ (pankrotis) likvideerida pankrotimenetluse lõpetamisel.
3.Evail Oil OÜ esitas 22.03.2021 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagiavalduse Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate 10.03.2021 esimese üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja Novus Oil OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeavalduse 21.09.2020 ja täpsustatud nõudeavalduse 02.10.2020. Täpsustatud nõudeavalduse kohaselt on hageja nõude suuruseks 344 213 eurot. Novus Oil OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 25.09.2020 ei osalenud. Võlausaldajate 25.09.2020 protokolli kohaselt määras haldur võlausaldajale hääled PankrS § 82 lg 3 kohaselt halduri käsutuses olnud dokumentide alusel, dokumendid tuli haldurile esitada hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut, s.o hiljemalt 21.09.2020. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud võlausaldajate nimekirjas on pankrotihaldur hageja esitatud nõude alusel määranud hagejale 344 häält. 25.09.2020 koosolekul vaidlustati osade võlausaldajate hääled ja seoses sellega nõustusid koosolekul osalenud võlausaldajad võlausaldajate esimese üldkoosoleku edasilükkamisega kuni vaidluste lõpliku lahendamiseni. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate esimese üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille kohaselt oodati võlausaldajaid koosolekule videokonverentsi vahendusel 10.03.2021 kell 11:00. Hageja lepinguline esindaja osales 10.03.2021 koosolekul videokonverentsi vahendusel, pankrotihaldur registreeris hageja osalemise koosolekul, kuid keeldus hagejale hääli määramast ning selgitas protokolli kohaselt, et tegemist on 25.09.2020 pooleli jäänud võlausaldajate esimese üldkoosoleku jätkukoosolekuga, mis jätkab samas koosseisus. Samas viitas haldur protokolli kohaselt PankrS §-s 82 lg 3 sätestatule, mille kohaselt määrab haldur kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu tema käsutuses olevate dokumentide aluse. Koosolekul viibinud järelevalvet teostanud kohtunik lahendas hageja vastuväite halduri tegevusele häälte määramisel ja hagejale hääli ei määranud, põhjendades otsust asjaoluga, et tegemist on 25.09.2020 alanud võlausaldajate esimese üldkoosoleku jätkuga, kuhu hageja ei ilmunud. Hageja on seisukohal, et 10.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekul on rikutud otsuste vastuvõtmise korda, sest kuigi haldur oli hagejale hääled määranud hageja poolt esitatud nõudeavalduse alusel juba enne 25.09.2020 toimunud võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja registreeris hageja 10.03.2021 koosolekul osalema, keeldus haldur hagejale hageja esitatud dokumentide alusel
2(7)
varasemalt määratud hääli arvestamast, rikkudes sellega hageja kui võlausaldaja seadusest tulenevat õigus osaleda võlausaldajate üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel. Hageja leiab, et seadusega ei ole kooskõlas ka koosolekul osalenud kohtuniku tegevus, kohus jättis täitmata PankrS § 82 lg 4 sätestatud kohustuse. Viidatud sätte kohaselt, kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust määrusega ei lahendanud. Seaduses ei ole sätestatud, et võlausaldajate koosoleku, sh võlausaldajate esimese üldkoosoleku, saab võlausaldajate, võlgniku ja pankrotihalduri kokkuleppel jätta pooleli, et jätkata pooleli jäänud koosolekut ca 0,5 aastat hiljem ja piirata nn „jätkukoosolekul“ ostuste vastuvõtmise õiguse realiseerimine võlausaldajale, kes nn „esmasel“ koosolekul ei osalenud, aga osaleb nn „jätkukoosolekul“. Seaduses on üheselt kirjas nii võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise ja häälte määramise kord kui ka üldkoosolekul osalevate võlausaldajate õigused. Seadus ei keela võlausaldajate esimese üldkoosoleku korduvat kokkukutsumist, kui esimesel katsel ei õnnestu vastu võtta otsuseid kõigis küsimustes, mis PankrS § 78 lg 2 kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustada tuleb. Võlausaldajate üldkoosoleku sama päevakorraga korduv kokku kutsumine ei muuda viimast koosolekut eelmise koosoleku nn „jätkukoosolekuks.“ Kui haldur ja järelevalvet teostanud kohus käsitlevad 10.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekut nn „jätkukoosolekuna“ 25.09.2021 võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, siis kuidas seletada asjaolu, et isegi koosolekute päevakorrad ei kattu. Häälte arvu määramine toimus ka 10.03.2021 võlausaldaja esimesel üldkoosolekul vaatamata sellele, et seda ei olnud päevakorras. Haldur registreeris osalejad ja määras hääled ebaseaduslikult ainult neile võlausaldajatele, kes osalesid 25.09.2020 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 10.03.2021 toimunud võlausaldajate esimesel koosolekul määras haldur koosolekul osalenud võlausaldajatele kokku 145 häält. Kui haldur oleks määranud koosolekul osalenud hagejale sama arvu hääli nagu enne 25.09.2020 koosolekut, so 344 häält, oleks 10.03.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused, eriti toimkonna valimise küsimuses, suure tõenäosusega olnud teistsugused.
3.Kostja esindaja pankrotitoimkonna esimees Kaspar Sadrak esitas 01.04.2021 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et hageja seisukohad ei anna alust esimese üldkoosoleku tühistamiseks. Lisaks on pankrotiasja järelevalvemenetluses 30.03.2021 kohtumäärusega kohus asunud seisukohale, et hageja on pankrotimenetluses esitanud tõendamata ja ilmselgelt perspektiivitu nõude, mistõttu on põhjendatud talle enne nõuete kaitsmist häälte mitteandmine. Seega isegi kui kohus hageja nõude rahuldaks ja tühistaks võlausaldajate esimese koosoleku, ei anna see võimalust hagejal uuel üldkoosolekul hääletamiseks. Vaidlus puudub, et hageja ei ilmunud 25.09.2020 toiminud võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. Sellega minetas hageja õiguse sellel koosolekul hääletada. 10.03.2021 toimus esimese üldkoosoleku jätkamine, mitte uus koosolek. Seega said 10.03.2021 koosolekul hääled ja hääletada ainult need võlausaldajad, kes ilmusid esimesele üldkoosolekule 25.09.2020. Kohus on juba asjas 2-19-7701 tuvastanud, et hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldus on ilmselgelt perspektiivitu. Sellise nõude alusel võlausaldajale üldkoosoleku otsuste tühistamine kahjustaks teiste võlausaldajate huve. Hageja soovib takistada pankrotimenetlust, kuna hageja on pankrotivõlgniku suurimaks võlglaseks. Hageja nõudeavaldused on paljasõnalised ja nendes esitatud nõuete õiguslik alus ja nõude suurused on tõendamata. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud ainult tema ja kolmanda isiku vahelise müügilepingu, millest ei tulene mingeid kohustusi võlgnikule ja see leping ei anna hagejale nõudeõigusele seaduslikku alust. Hageja nõudeavaldus põhineb väidetavalt tema ja kostja vahelisel hoolduslepingu rikkumisel, mille alusel võlausaldaja nõuab vara tagastamist või selle maksumuse hüvitamist summas 84 213 3(7)
eurot. Hageja ei ole tõendanud eeldusi, mis on vajalikud nõude rahuldamiseks või nõude tõendamiseks. Hageja kohustuseks on eelkõige esitada tõendid, mis tõendavad kohustuse rikkumist, kahju tekkimist ja selle suurust, põhjuslikku seost kahju ja kohustuse rikkumise vahel, mis on tegemata. Hageja ei ole esitanud nõude aluseks olevat hoolduslepingut, hooldustööde tellimust ega mistahes muid hooldustööde kokkulepet ja tingimusi tõendavaid tõendeid. Hageja ei ole esitanud mistahes võlaõigusliku lepingut mis tõendaks, et ta on kostjale midagi üle andnud või mistahes lepingut millest tuleneks kostja kohustus võlausaldajale midagi üle anda. Kostja kinnitab, et ta ei ole hagejaga hoolduslepingut sõlminud ega hagejale hooldustöid teostanud. Hageja ei ole võlgnikult ka hooldustöid tellinud. Hoolduslepingu puudumist tõendab ka asjaolu, et kostja ei ole kunagi hagejale hooldustööde eest arvet esitanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid mis tõendaks tema nõutud seadmete väärtust summas 84 213 eurot. Puuduvad mistahes tõendid seadmete hinna ja turuväärtuse kohta. Hageja ei ole oma saamata jäänud tulu kohast kahjunõuet tõendanud, nõudeavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit mis tõendaks: seadme ööpäevast kasumit; seadmega toodetava emulsioonõli müügilepingute olemasolu; et hagejal olid toorained emulsioonõli tootmiseks; et hagejal olid töötajad ja oskusteave emulsioonõli tootmiseks; et hageja üldse oleks selle seadmega kunagi töötanud ja emulsioonõli tootnud ja müünud; et seadme töö oli takistatud väidetavalt puuduvatest seadmetest. Kuna hageja nõude aluseks olevat hoolduslepingut ei ole sõlmitud ja kahju tekkimine ning kahju põhjuslik seos on tõendamata, siis ilmselgelt ei saa sellest ka kostjale mingit kohustust tekkida, mistõttu puudub hageja pankroti nõudeavaldusel õiguslik alus. Kuna hageja nõudeavaldus on ilmselgelt perspektiivitu, siis on ka käesolev hagi perspektiivitu. Kostja hinnangul on hageja menetluskuludena esitatud 195 eurone tunnihind ilmselgelt ülepaisutatud ja oluliselt kõrgem tavapärasest tunnihinnast. Hageja seisukohad puudutavad ainult õiguslikke seisukohti ja nende koostamiseks ei ole vaja mitmeliikmelise meeskonna või abipersonali kasutamine. Pankrotihalduri seisukoht
4.Maakohus küsis arvamust pankrotihaldurilt, kes leidis, et hageja etteheited on alusetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pankrotihalduri hinnangul seadus ei keela jätkukoosoleku korraldamist, kus jätkatakse järgmiste punkti arutamisega pärast eelneva punkti osas vaidlusi lahendamist. Antud juhul katkestati 25.09.2020 alanud üldkoosolek häälte määramise punkti peal seoses määratud häälte arvu üle vaidluste tekkimisega, vältimaks vastuvõetavate otsuste suhtes edasisi vaidlusi. Korduva võlausaldajate esimese üldkoosoleku võimaluse jaatamisel, tuleks iga kord alustada nö. algusest peale, s.o siis häälte määramisest ja selle üle võimalike vaidluste lahendamisest, pankrotihalduri korduvast kinnitamisest või mittekinnitamist jne. See ei teeniks menetlusökonoomiale ning oleks ka mõistlikkuse põhimõttega vastuolus. Välistatud ei ole, et mõne küsimuse osas otsuse vastuvõtmist võib koosolek järgmisele koosolekule edasi lükata, nt. pankrotitoimkonna moodustamise või pankrotivara müügiga seonduva osas, kuid antud juhul seda ei olnud. 10.03.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku AT-teates on märgitud, et tegemist on võlausaldajate esimese koosoleku jätkuga. Sealsamas märgitud päevakord 1) päevakorra kinnitamine, 2) halduri ettekanne 3) pankrotihalduri kinnitamine 4) pankrotitoimkonna valimine 5) ettevõtte ja juriidilise isiku lõpetamise otsustamine, kattub PankrS § 78 lg-s 2 ning § 127 sätestatud võlausaldajate esimese üldkoosoleku päevakorraga. Märkimist väärib, et vastavalt kujunenud praktikale ei märgita neid punkte pankroti väljakuulutamise ning sealsamas ka võlausaldajate esimese üldkoosoleku kokkukutsumise teates, vaid see tuleneb seadusest. Seega on hageja etteheide alusetu. Hageja väide, et 10.03.2021 toimus häälte määramine ei vasta tegelikkusele. Parima ülevaate saavutamiseks on haldur välja toonud asjaolusid, st. kohtumäärused häälte määramise osas, häälte 4(7)
määramise suhtarv, millest on kujunenud ka protokollis kajastatud võlausaldajatele määratud häälte arvud. Hageja arusaam, et kuna tema on esitanud nõudeavalduse tähtaegselt enne 25.09.2020 koosolekut oleks haldur pidanud määrama temale hääli ning lubama temal hääletada, võib viia olukorrani, kus koosolekule mitteilmunud, kuid nõudeavaldust esitanud võlausaldaja võib nõuda koosoleku protokolli parandamist tagantjärgi. Hagiavalduses toodud väide, et haldur on määranud hagejale 344 häält 25.09.2020 toimunud koosolekul, on eksitav. Võlausaldajale nimekirja puhul, millele hageja viitab, on tegemist enne koosoleku toimumist koostatud registreerimislehega, kus tema allkiri puudub. Seoses hageja (võlausaldaja) puudumisega 25.09.2020 koosolekul ei toimunud temale ka häälte määramist vastavalt pankrotiseaduses märgitud korrale.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. 10.03.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul kinnitati pankrotihalduriks Svetlana Pilden; otsustati moodustada kolmeliikmeline pankrotitoimkond (Alari Sirvi, Erki Casar, Kaspar Sadrak); lugeda suuremateks võlausaldajateks võlausaldajaid, kelle nõue on üle 50 000 eurot ning väiksemateks võlausaldajateks neid võlausaldajaid, kelle nõude suurus on kuni 50 000 euroni; otsustati juriidilist isikust võlgniku ettevõtte tegevuse lõpetada ning Novus OIL OÜ (pankrotis) likvideerida pankrotimenetluse lõpetamisel. Hageja on vaidlustanud 10.03.2021 üldkoosoleku otsuse põhjendusega, et võlausaldajate üldkoosolekul on rikutud otsuste vastuvõtmise korda ning kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust määrusega ei lahendanud. Seetõtu palub hageja kohtul tunnistada kehtetuks 10.03.2021 üldkoosolekul tehtud otsused. Kostja leiab, et hageja seisukohad ei anna alust esimese üldkoosoleku tühistamiseks. Kuna hageja ei ilmunud 25.09.2020 toiminud võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, siis sellega minetas hageja õiguse sellel koosolekul hääletada. 10.03.2021 toimus esimese üldkoosoleku jätkamine, mitte uus koosolek. Seega said 10.03.2021 koosolekul hääled ja hääletada ainult need võlausaldajad, kes ilmusid esimesele üldkoosolekule 25.09.2020. Pankrotihalduri hinnangul on hageja etteheited alusetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Haldur leiab, et seadus ei keela jätkukoosoleku korraldamist, kus jätkatakse järgmiste punkti arutamisega pärast eelneva punkti osas vaidlusi lahendamist. Antud juhul katkestati 25.09.2020 alanud üldkoosolek häälte määramise punkti peal seoses määratud häälte arvu üle vaidluste tekkimisega, vältimaks vastuvõetavate otsuste suhtes edasisi vaidlusi.
6.PankrS § 80 lg 2 kohaselt on üldkoosolekul osalemise õigus kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur. Sama paragrahvi lõige kolm kohaselt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb kohtunik. Teistel üldkoosolekutel osaleb kohtunik, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. Võlausaldajate häälte arvu määramist reguleerib pankrotimenetluses PankrS § 82. Selle sätte lõike 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 esimese lause järgi määrab kuni nõuete kaitsmiseni iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. 5(7)
7.25.09.2020 toimus Novus OIL OÜ (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek, kus pankrotihaldur määras hääled kõigile võlausaldajatele, kelle nõuded olid talle esitatud hiljemalt 21.09.2020. Hageja esitas nõudeavalduse 21.09.2020 ja täpsustatud nõudeavalduse 02.10.2020, mille kohaselt on hageja nõude suuruseks 344 213 eurot. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalenud võlausaldajate nimekirjas on pankrotihaldur hageja esitatud nõude alusel määranud hagejale 344 häält. Seoses 25.09.2020 koosolekul tekkinud vaidlustega häälte arvu määramise osas jäi võlausaldajate esimene üldkoosolek pooleli. Pärast arutelu nõustusid võlausaldajad esimese üldkoosoleku edasilükkamisega pärast häälte üle vaidluste lõplikku lahendamist. Pankrotihaldur avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded võlausaldajate esimese üldkoosoleku teate 19.02.2021, mille kohaselt oodati võlausaldajaid koosolekule videokonverentsi vahendusel 10.03.2021 kell 11:00.
8.Hageja lepinguline esindaja osales 10.03.2021 koosolekul videokonverentsi vahendusel, pankrotihaldur registreeris hageja osalemise koosolekul, kuid keeldus hagejale hääli määramast ja selgitas protokolli kohaselt, et tegemist on 25.09.2020 pooleli jäänud võlausaldajate esimese üldkoosoleku jätkukoosolekuga, mis jätkab samas koosseisus. Vaidlustatud koosoleku protokollist nähtub, et koosolekul viibinud hageja esindaja esitas vastuväited seoses asjaoluga, et haldur keeldus koosolekul talle hääli andmast. Kohus lahendas vastuväited ning jättis Evail Oil OÜ-le koosolekul hääli andmata, kuna tegemist on 25.09.2020 alanud koosoleku jätkuga, kuhu nimetatud võlausaldaja ei ilmunud. PankrS § 82 lg 4 kohaselt kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse. Üldkoosolekul osalev kohtunik teeb vastava määruse samal koosolekul või kui see pole võimalik, hiljemalt järgmisel tööpäeval. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse 15 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.
9.Asjas puudub vaidlus selles, et kohus häälte arvu üle tekkinud vaidlust määrusega ei lahendanud. Seega kohtu hinnangul ei olnud hagejal antud juhul võimalik talle häälte määramata jätmist ka määruskaebusmenetluses vaidlustada (PankrS § 82 lg 4 ls 3). 10.03.2021 toimunud koosoleku protokollist nähtuvalt määras haldur koosolekul osalenud võlausaldajatele kokku 145 häält. Kohus nõustub hagejaga, et häälte teistsuguse määramise puhul ei ole välistatud, et see oleks võinud mõjutada võlausaldajate 10.03.2021 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid sisuliselt. PankrS § 81 lg 1 järgi võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. Koosoleku protokollist nähtuvalt osutusid pankrotitoimkonda valituks väiksema nõudega võlausaldajate kandidaadid Alari Sirvi (poolt: 134 häält) ja Erki Casar (poolt: 134 häält) ning suurema nõudega võlausaldaja kandidaat Kaspar Sadrak (poolt: 134 häält). Hageja väidet kinnitab ka asjaolu, et protokollis märgitu kohaselt tegi koosolekul viibiv võlausaldaja Evail Oil OÜ esindaja taotluse uue koosoleku kokkukutsumist valitud toimkonna liikmete tagasikutsumiseks. Farm Inkasso OÜ toetas taotlust. Seega hageja leiab põhjendatult, et kui haldur oleks määranud koosolekul osalenud hagejale sama arvu hääli nagu enne 25.09.2020 koosolekut, s.o 344 häält, oleks 10.03.2021 võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsused, sh toimkonna valimise küsimuses olnud teistsugused. Kohus ei nõustu kostja väitega, et pankrotiasja järelevalvemenetluses 30.03.2021 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-19-7701) on kohus asunud seisukohale, et hageja on pankrotimenetluses esitanud tõendamata ja ilmselgelt perspektiivitu nõude, mistõttu on põhjendatud talle enne nõuete kaitsmist häälte mitteandmine. Nimelt nähtub kohtute infosüsteemist, et Viru Maakohtu 30.03.2021 määrusega jättis kohus Evail Oil OÜ-le 24.03.2021 toimunud koosolekul hääled määramata. Evail 6(7)
Oil OÜ on 31.03.2021 esitanud Viru Maakohtu 30.03.2021 määrusele määruskaebuse, kohus on võtnud määruskaebuse menetlusse ning andnud tähtaja asjaomastele isikutele määruskaebusele vastamiseks. Menetluskulud
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäävad hageja kulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kostja ei ole avaldanud, et tal oleks menetluskulusid käesoleva tsiviilasja menetluses tekkinud. Hageja menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 546 eurot, kokku 846 eurot. Hageja selgitab, et menetluskulude nimekirjas on õigusabikulud esitatud ilma käibemaksuta. Taotluse kohaselt on hageja lepingulisel esindajal hagiavalduse koostamiseks kulunud kokku 2h 48m ning lepinguline esindaja on õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 195 eurot tunnis. Kostja hinnangul on hageja menetluskuludena esitatud 195 eurone tunnihind ilmselgelt ülepaisutatud ja oluliselt kõrgem tavapärasest tunnihinnast. Kostja leiab, et hageja seisukohad puudutavad ainult õiguslikke seisukohti ja nende koostamiseks ei ole vaja mitmeliikmelise meeskonna või abipersonali kasutamine.
11.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Seega leiab kohus, et hageja menetluskulud on põhjendatud ning asjakohases suuruses ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.