Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS) § 102 lg 2. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

väärtpaberid ning sõidukid. Võlgnikul on kohustusi kokku 83 771,36 eurot. Finantsandmetest nähtub, et majandustegevus rauges juba 2019.aastal, kui kahjum viis omakapitali järsult negatiivseks ja juhtkond oleks juba siis pidanud juhindudes äriseadustiku §-st 176 esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja raha. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja selle halb ajastus – sattumine 2008. aastal alanud majanduslanguse perioodi. Püsiv maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnal selge olema juba aastal 2019, kuid ilmselt tingis viivituse alanud Covid pandeemia. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Andmed vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta seni puuduvad. Ajutine haldur palub välja kuulutada võlgniku pankrot ja määrata ajutine halduri tasuks 1080 eurot. Pankrotimenetluse kulud saavad kaetud võlgniku vara arvelt. Avaldaja ei ole tähtaja jooksul oma seisukohta aruande ega tasude osas esitanud. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 83 771,36 euro ulatuses ja teadaolevat vara 5253 euro ulatuses. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus kuulutab ajutise halduri ettepanekul välja võlgniku pankroti. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Andres Tootsmani. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS § 80 lg 2). Seoses koroonaviiruse vastaste meetmete Vabariigi Valituse poolt haiguse leviku tõkestamiseks, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus, et võlausaldajate koosolek viiakse läbi pankrotihalduri korraldamisel videokonverentsina internetikeskkonnas Zoom resolutsioonis märgitud ajal.

PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel, olema kohtu korraldusel kättesaadav ja võtma isiklikult osa pankrotimenetluse toimingutest kui kohus või haldur teda selleks kohustab. Võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda (PankrS § 88 lg 1). Juriidilisest isikust võlgniku puhul kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätetatut juhtorgani liikme, likvideerija, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isiku suhtes, isegi siis kui nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankS § 102 sätestab, kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning kohus nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse

füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1080 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. PankrS § 31 lg 7 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.