Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-101012/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 13.04.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1610

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts Kiviõli Soojus10245027(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtuasja number

13. aprill 2021, Jõhvi kohtumaja 2-21-101012

Kohtuasi

AS Kiviõli Soojus hagi A. G. vastu võlgnevuse nõudes

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad

1614, 28 eurot Hageja: AS Kiviõli Soojus, registrikood: 10245027, asukoht: Aasa tn 19, Kiviõli linn, Lüganuse vald, 43125 Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine, e-posti aadress: xxx Kostja: A. G., isikukood: xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht: xxx xx-xx, xxx linn, xxx vald, xxxxx Ida-Viru maakond, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista A. G.lt AS Kiviõli Soojus kasuks kostja ja AS Kiviõli Soojus vahel 03.01.2006 sõlmitud soojusenergia ostu-müügilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevus 1301,81 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 198,12 eurot (periood 26.09.2017 kuni 03.03.2021).

3.Välja mõista A. G.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis põhivõlalt (1301,81 eurolt) alates 04.03.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

4.Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.Välja mõista A. G.lt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulu 461,90 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused AS Kiviõli Soojus esitas 13.01.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. G.lt (võlgnikult) 2082,39 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 19.01.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 18.02.2021 jättis kohus avalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest avalduses osundatud puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 04.03.2021 esitas hageja hagiavalduse koos lisadega ja kõrvaldas puudused. 10.03.2021 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 10.03.2021). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.04.2021) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. 2(6)

TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 04.03.2021 täiendatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1301,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 208,28 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1301,81 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et hagis nõutud põhivõlgnevus summas 1301,81 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine (sh VÕS § 113 lg 1 määras) on põhjendatud, kuid hagis osundatud sissenõutavaks muutunud viivis on ebaõigesti arvestatud. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on sissenõutavaks muutunud viivis viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades järgnev: Arve number

26.02.202147,32 0,06 03.03.2021 Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis summas 198,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kostja ja hageja vahel 03.01.2006 soojusenergia ostu-müügilepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1301,81 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 198,12 eurot (periood 26.09.2017 kuni 03.03.2021) ja edasiulatuva viivise alates 04.03.2021 (hagiavalduse esitamisest) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1301,81 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise summas 10,16 eurot (208,28-198,12=10,16 eurot). TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub 04.03.2021 menetluskulude avalduses kostjalt välja mõista menetluskulud 465 eurot (sh riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, käibemaksuta). Kohus leiab, et riigilõiv ja õigusabikulud on vajalikud ning põhjendatud kulud. 5(6)