Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 10 lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja L. T. nõude aluseks on võlausaldaja kasuks tehtud 13.11.2020 töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/2504/20 – nõue kokku 5 765,25 eurot. Võlausaldaja K. T. nõude aluseks on võlausaldaja kasuks tehtud 11.11.2020 töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/2231/20 – nõue 10 643,79 eurot. Võlausaldaja K. P. nõude aluseks on võlausaldaja kasuks tehtud 23.12.2020 töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/2889/20 otsus – nõue 6 218,33 eurot. Võlausaldaja K. K. nõude aluseks on võlausaldaja kasuks tehtud 20.11.2020 töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/2579/20 – nõue summas 1 394,95 eurot. Kohus leiab, et töötajad on põhistanud võlgniku maksejõuetust ning tõendanud nõuete olemasolu. Töötajad on esitanud nõude tõendamiseks töövaidluskomisjoni otsused. Võlgnikul on 12.04.2021 seisuga maksuvõlgnevus. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlausaldajad on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, millele järgneva 10 päeva jooksul ei ole võlgnik kohustust täitnud. Kohtu hinnangul on maksejõuetus tõendatud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ning võlausaldajad on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse, millele järgneva 10 päeva jooksul ei ole võlgnik kohustust täitnud. Võlgnik ei ole töötaja avaldusele töövaidluskomisjonis vastanud ega pankrotiavaldust kohtumenetluses vastu võtnud. Kohus on võlgniku majandusliku olukorra väljaselgitamiseks teinud päringud vararegistritele ning tuvastanud, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puudub majandustegevus. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et võlgnikul puuduvad vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Vastavalt äriseadustiku § 180 lg 5 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt ÄS §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust täitnud ei ole. PankrS § 15 lg 3 p 5 kohaselt jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse tasuda kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulude katteks 500 eurot. Võlausaldajad ei ole viidatud deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt esineb alus PankrS § 15 lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks. Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu

tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 15 lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetluse. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud solidaarselt võlausaldajate kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on menetluskuluks võlausaldajate poolt tasutud riigilõiv 10 eurot, mis jääb viidatud sätte alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.