OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo hagi ISOEST OÜ vastu võlanõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. detsembri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ISOEST OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1018,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo (registrikood 10916958), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja ISOEST OÜ (registrikood 11339500), lepinguline esindaja Erika Scholler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11. detsembri 2020 otsus jätta vaidlustatud osas lõppjärelduses muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta ISOEST OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad ISOEST OÜ kanda.
Määrata OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 270 eurot ja mõista see välja ISOEST OÜ-lt hageja kasuks.
5.Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb ISOEST OÜ-l tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
1(5)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.09.07.2020 esitatud hagiavalduses palus OÜ Wizard Consult Raamatupidamisbüroo (hageja) mõista ISOEST OÜ-lt (kostja) välja hageja kasuks 1317,10 eurot, viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ning edasi iga viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui põhivõlg, menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - pooled sõlmisid 01.01.2014 lepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks; - 21.09.2018 lepiti kokku kostjale lisateenuste osutamises; - leping lõppes vastavalt poolte soovile 01.04.2020; - kostja jättis 2020. a veebruarikuus osutatud teenuste eest 928,80 eurot ja märtsikuu teenuste eest arve 388,30 eurot tasumata; - enne lepingu lõppemist ei esitanud kostja hagejale mingeid pretensioone teenuste kvaliteedi osas, päringuid või teabenõuded. Kostja väited korduvalt selgituste nõudmise kohta ei vasta tõele. Hageja pole kunagi keeldunud arvete sisu selgitamast. Kostja pole vaielnud vastu teenuse saamisele. Kohtu ettepanekul selgitas hageja, mis teenuseid kostjale vaidlusalusel perioodil ja arvetel kajastuvalt osutati.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja võttis hagi õigeks 400 euro osas. Poolte vahel sõlmiti käsundusleping ja hageja osutas kostjale raamatupidamisteenust. Kostja väitel rikkus hageja käsundiandja kohustusi, kui jättis selgitamata arve suuruse kujunemise, kuigi kostja korduvalt palus selgitada. Kostja väitel on hagi tõendamata ja arvetest ei piisa võlgnevuse tõendamiseks. Hageja peab välja tooma arvete õigusliku aluse koos majandusliku kinnitusega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 1317,10 eurot, seisuga 10.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 72,28 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt 1317,10 eurot alates 11.12.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1317,10 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras nende suuruseks 920 eurot ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: 2(5)
- pooled sõlmisid 01.01.2014 käsunduslepingu raamatupidamisteenuste osutamiseks ja leppisid 21.09.2018 kokku kostjale lisateenuste osutamises; - lepingu kohaselt oli kostjal kohustus raamatupidamisteenuse eest tasuda vastavalt esitatud arvetele; - hageja esitas kostjale veebruarikuus osutatud teenuste eest arve 928,80 eurot ning märtsikuu teenuste eest arve 388,30 eurot, millest esimene tuli tasuda hiljemalt 31.03.2020 ning teise maksetähtpäev oli 10.04.2020; - kostja ei ole arveid tasunud ja sattus viivitusse esimese arve maksmisega alates 01.04.2020 ja teise arve maksmisega alates 11.04.2020. Maakohus kvalifitseeris õigussuhte käsunduslepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 ja hageja nõude VÕS § 108 lg 1 alusel. Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta (VÕS § 624 lg 1). Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega (VÕS § 624 lg 2). Käsundisaaja peab omal algatusel teavitama käsundiandjat eelkõige nendest asjaoludest, mille puhul võib eeldada, et käsundiandja võiks tahta oma juhiseid muuta. Muud teavet peab käsundisaaja andma käsundiandja nõudmisel. Teavitamiskohustus ja tasu maksmise kohustus ei ole vastastikuses seoses ja tasu maksmise kohustuse rikkumine ei anna õigust teisel poolel keelduda teabe andmisest. Hageja selgitas tasunõuete kujunemist arvetel. Kostja vastuväiteid hageja selgitustele ei esitanud. Kostja vaidleb kohustuste täitmisele vastu tulenevalt asjaolust, et hageja pole täitnud käsundisaaja selgitamiskohustust ja selgitanud, kuidas arved kujunesid. Tegemist võib olla VÕS § 111 alusel esitatava vastuväitega. VÕS § 111 hõlmab reeglina üksnes lepingute põhikohustusi. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (VÕS § 111 lg 3). Kostja ei tõendanud, et ta on kas selgesõnaliselt teatanud või oma käitumisega andnud hagejale mõista, et ta nõuab teabe esitamist ja keeldub teabe esitamiseni tasu maksmise kohustuse täitmises. Seega on kostja kohustusi rikkunud. Vastutust välistavaid asjaolusid kostja esile ei toonud. Tõendamist leidis, et poolte vahel oli leping, kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kohustus on muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei ole alust arvete tasumisest keelduda. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kohus rahuldas hageja põhinõude 1317,10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 72,28 eurot ja viivisenõude osas põhinõudelt 1317,10 eurot alates 11.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jäid kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 alusel). Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike kulude summaks 920 eurot (200 eurot riigilõivu ja 720 eurot õigusabikulude katteks ilma käibemaksuta) ja mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Kohus
3(5)
määras, et hageja taotluse alusel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada kostjalt väljamõistetud võlgnevuse 400 eurot ületavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi nimetatud osas rahuldamata. Maakohus on rikkunud materiaalõiguse norme, on tõendeid vääralt hinnanud või jätnud osad tõendid hindamata ning jõudnud seega ebaõigete ja vastuoluliste järeldusteni. Maakohtu järeldused ei ole õiguslikult motiveeritud. Kohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei pidanud kostja tõendit usaldusväärseks või ebapiisavaks, kuid ei pööranud sellele hageja tähelepanu ega selgitanud, et kostjal tuleks esitada muid tõendeid tema väite tõendamiseks. Kohus jättis kostja tõendid suures osas tähelepanuta. Kohus leidis, et teavitamiskohustus ja tasu maksmise kohustus ei ole vastastikuses seoses ja tasu maksmise kohustuse rikkumine ei anna õigust teisel poolel keelduda teabe andmisest. Kohus leidis, et hageja selgitas tasunõude kujunemist arvetel. Kostja nõudis korduvalt lepingu täitmist, ei olnud tehtud tööga rahul ja ei olnud nõus hinna kujunemisega, sest see oli ebaselge - iga arve peal on numbrid erinevad ja ei ole kontrollitavad. Kohus rikkus uurimispõhimõtet, kuna pole välja selgitanud, kas kostja poolt esitatud väited vastavad tõele või mitte. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Maakohus kohaldas ebaõigesti asjas VÕS § 624 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, kuid nimetatu ei ole toonud kaasa lõppjärelduses ebaõiget otsust. Kostja vastuväidetest tulenevalt ei nõudnud kostja teavet käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest ning selle aluseks olevaid tõendeid, samuti teavet käsundi täitmise kohta. Pigem tuleneb kostja vastuväidetest, et kostja ei ole rahul hageja teenuse hinnaga. Kostja maakohtu ja apellatsioonkaebuses esitatud väiteid on sedavõrd üldised, et nendele põhjal ei ole võimalik asjas teha teistsugust lahendit.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.Kostja ei ole toonud esile, millisele lepingu punktile, pooltevahelisele tavale või seaduse sättele ei vasta hageja arvestus, milline on kostja hinnangul teenuse õige hind või milles seisneb tema arvates arvestuse ebaõigsus. Kostja ei ole selgitanud, millised andmed tal puuduvad arvetel olevate numbrite kontrollimiseks ja milles seisneb arvete ebaõigsus. Kostja ei väida, et ta pole teenust saanud.
4(5)
10.Maakohus kvalifitseeris õigussuhte õigesti käsunduslepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 alusel ja hageja nõude VÕS § 108 lg 1 alusel.
11.Kostja ei selgita, millised maakohtu tõenditest tehtud järeldused on vastuolulised ja pole õiguslikult motiveeritud. Kostja ei ole toimikust nähtuvalt esitanud asjas tõendeid, seega ei saanud maakohus neid ebaõigesti hinnata või anda hageja tõenditele suuremat kaalu kui kostja omadele, olla kostja tõendeid hinnates erapoolik või ebaobjektiivne. Samal põhjusel ei saanud kohus pidada mingeid kostja tõendeid hageja omadest ebausaldusväärsemaks.
12.Maakohus on täitnud selgitamiskohustust oma 26.10.2020 määruses ja selgitanud pooltele nii kohalduvat õigust kui ka andnud tähtaja selgituste, tõendite ja taotluste esitamiseks. Kuigi põhjendamatu on maakohtu kirjas väljendatud seisukoht nii VÕS § 642 lg-te 1-2 ja ka § 111 lg 1 kohaldamise osas, ei ole see asjas määrava tähendusega, kuna ei toonud kaasa ebaõiget otsust.
13.Kohus ei rakenda hagimenetluses hagita menetlusele omast uurimispõhimõtet. Põhjendamatu ja üldsõnaline on kostja etteheide maakohtule, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas kostja väited vastavad tõele või mitte. Maakohus on otsust piisavas ulatuses põhjendanud ja vastanud kõikidele kostja vastuväidetele. Kostja ei ole selgitanud, millised maakohtu järeldused on põhjendamata, mistõttu ringkonnakohtul ei ole võimalik sellele apellatsioonkaebuse väitele üldsõnalisuse tõttu vastata.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).
15.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks hageja hüvitatavad menetluskulud apellatsiooniastmes.
15.1.Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja. Vastustajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on ringkonnakohtu 26.02.2021 määrusega tutvumine ja selle kliendile selgitamine 0,25h, apellatsioonkaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs 0,75h, sellele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1,5h, kohtu 24.03.2021 määrusega tutvumine ja kliendile selgitamine 0,22h, menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h. Kokku seega 3h ja 13,2min. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 90 eurot.
15.2.Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud.
15.3.Praegune menetlus on lihtne ja väikese mahuga. Asjas ei ole esitatud suurel hulgal tõendeid. Ringkonnakohus peab mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks ringkonnakohtu menetlusse võtmise ja tähtaegade määramise määrustele seoses nendega tutvumisega ja kliendile selgitamisega kokku 15min (28,2min asemel). Tegemist on trafaretsete määrustega. Apellatsioonkaebuse, selle vastuse ning kostja 19.03.2021 seisukoha sisu ja mahtu arvestades on hageja esindaja kulutatud aeg 3h mõistlik ja vajalik. Tunnihind 90 eurot (ilma käibemaksuta) on asjaolusid arvestades mõistlik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsioonimenetluse kulu 3h eest 270 eurot.
15.4.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.