2-20-16672/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 12.11.2020 avalduse PADA OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 12.11.2020 seisuga on võlgniku maksuvõlg kokku summas 71 907,01 eurot, sh arvestuslik intress 20 373,24 eurot. Maksunõude sissenõudmiseks on võlausaldaja saatnud pangakonto arestimise korraldusi Eestis asuvatele krediidiasutustele (esimene väljastati Swedbank AS-ile 07.10.2019). Kontode arestimise tulemusena maksunõude katteks laekumisi toimunud ei ole. Võlausaldaja edastas 27.11.2019 kohtutäiturile täitmisavalduse PADA OÜ maksuvõla suhtes täitemenetluse jätkamiseks. Kohtutäituri juures täitemenetluse jätkamine ei ole toonud kaasa nõude rahuldamist enam kui kolme kuu jooksul ja kohustust ei ole ka täidetud pärast pankrotihoiatuse edastamist. Registrite kohaselt ei kuulu võlgnikule sõidukeid, väikelaevu, kinnisvara, äriühingute osakuid ning võlgniku nimel ei ole avatud väärtpaberikontosid. Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse menetlusse 07.12.2020. 14.01.2021 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik võlausaldaja nõudele vastuväiteid ei esitanud, kuid soovis asja lahendada kokkuleppega. 19.02.2021 nimetas kohus võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 14,02 eurot (raha arvelduskontol) ning kohustusi on vähemalt 51 533,77 euro ulatuses. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud, kuid võib esineda rahalise nõude esitamise võimalus juhatuse liikme vastu. Võlgniku arvelduskontolt on võetud välja sularaha summas 18 800 eurot olukorras, kus sularahasissemaksete summa on olnud vaid 4785 eurot (tasutud kolme üksiku maksena 2018. a mais ja oktoobris; saldo 14 015,00 eurot). Samuti on võlgnik tasunud oma juhatuse liikmele C S kokku 68 594,00 eurot, selgitusega “Makse” või “Makse oma kontode vahel”. Nimetatud maksetesse ülekannetesse puutuvalt on tagasimakseid tehtud kogusummas 12 502,00 eurot (saldo 56 092,00 eurot). Sama selgitusega ülekandeid kogusummas 16 608,00 eurot on tehtud ka OÜle Kinokohvik Sinilind (pankrotis), mis on võlgniku lähikondne, kuna neil on sama osanik, s.o Kohviühing UÜ. Samas on OÜ Kinokohvik Sinilind tasunud võlgniku arvelduskontole 50 540,00 eurot. Võlgniku arvelduskontolt ei nähtu töötasu tasumine, mis võiks olla restoraniäris siiski tavapärane. Esmase analüüsi tulemusel võib järeldada, et võlgnik justkui ei kasutakski ainult enda arvelduskontot vaid lisaks on võlgniku tegevuses kasutatud juhatuse liikme isiklikke arvelduskontosid. Eeltoodut peab ajutine pankrotihaldur tavapäratuks. Ajutine haldur peab muuhulgas tõenäoliseks, et võlgnik ja OÜ xxxx (või ka muud äriühingud) on tegutsenud ühise majandusüksusena. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgniku osavõtmatuse tõttu välja selgitada, millise õigussuhte raames neid makseid tehtud on. Seetõttu leiab haldur, et pankroti väljakuulutamisel võib esineda rahalise nõude esitamise võimalus C S vastu summas 70 107,00 eurot. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ning maksejõuetus saabus 2019.a jaanuaris. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1168 eurot (lisandub käibemaks).

Võlausaldaja tasus kohtu deposiiti 1 000 eurot 08.04.2021. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjuseks peab kohus käesoleval ajal muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud raske juhtimisvea või kuriteotunnustega teo olemasolu. Maksejõuetus tekkis 2019.a jaanuaris, kui võlgnikul oli tekkinud maksuvõlg, algatatud oli maksumenetlus ning sel ajal lõpetas võlgnik ka oma arvelduskonto kasutamise. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmitsa ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 06.05.2021.a kell 10.00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis 3004. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 33) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks – kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 87 lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 89 lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. PankrS § 90 ja § 19 lg 3 järgi kohaldatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul § 85-89 sätestatut mh juhtorgani liikme suhtes, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Vastavalt halduri taotlusele kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget C S andma haldurile üle kõik Pada OÜ raamatupidamise algdokumendid koos raamatupidamise registritega (sh pearaamat, bilanss, kasumiaruanne, ostureskontro, müügireskontro) resolutsioonis märgitud tähtajaks. Kui Christer Saaliste nimetatud nõuet ei täida, võib C S trahvida või kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 193 lg järgi kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 01.02.2021, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de

65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni , mis kehtisid 31.01.2021. PankrS § 23 lg 1-3 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse on arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kuni 31.01.2021 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni kohaldatakse tasustamise süsteemi osas, kuid ei puuduta ajutise halduri tunnitasu ülemmäära ega riigi vahenditest hüvitatava summa suurendamist. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1168 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg kohtu hinnangul põhjendatud. Halduri tunnitasu 116,80 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus peab taotletavat tasu põhjendatuks ning määrab pankrotivara arvel halduri tasuks 1168 eurot (lisandub käibemaks). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik