Huoltovarmuuskeskus hagi The Look Medical Care OÜ vastu 2 655 000 euro ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. juuli 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
The Look Medical Care OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
2 867 400 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Huoltovarmuuskeskus (Soome Vabariigi esindajad ringkonnakohtus registrikood 0202419-6), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul Künnap ja Carri Ginter Kostja The Look Medical Care OÜ (registrikood 14115735), lepingulised esindajad vandeadvokaat Vahur Kivistik ja advokaat Siiri Pajupuu Menetluse liik
08. märts 2021, kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta The Look Medical Care OÜ kanda. Välja mõista The Look Medical Care OÜ-lt Huoltovarmuuskeskus kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 2250 eurot.
5.The Look Medical Care OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda Huoltovarmuuskeskusele viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.Huoltovarmuuskeskus (hageja) esitas 20.04.2020 Harju Maakohtule hagi The Look Medical Care OÜ (kostja) vastu, milles palus välja mõista põhivõla 2 655 000 eurot ja seaduses sätestatud viivise alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida kostjale kuuluvad arveldusarved krediidiasutustes 2 655 000 euro ulatuses. Harju Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse 20.04.2020 määrusega.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja, kes on Soome riiklik kriisivarude amet, ja kostja 02.04.2020 lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma tellimuselt 50% ettemaksu. 02.04.2020 kandis hageja 2 655 000 eurot kostja pangakontole. Pärast lepingu sõlmimist ning ettemaksu tasumist selgus, et kostja ei saa Hiinasse tellimust esitada ega tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas hageja poolt kostja pangakontole tasutud ettemaksu. Juhtumi kohta meedias avaldatust nähtus, et raha külmutamise põhjuseks oli panga kahtlus kostja võimaliku rahapesuriski osas.
3.Lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumises lubas kostja kaitsemaskide tarne korraldada orienteeruvalt ajavahemikus 13.-19.04.2020. 02.04.2020 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku ajavahemikuks 20.-26.04.2020. Seisuga 13.04.2020 oli ettemaks endiselt kostja pangakontol külmutatud ning kostja polnud maskide tellimust veel esitanud. Kuna leping hõlmas väga suures koguses kaitsemaskide tarnet, mille tootmine ja komplekteerimine võtab aega mitu nädalat, oli ilmne, et maskide tähtaegne tarne ja seega kostja poolt oma lepinguliste kohustuste täitmine osutub võimatuks. Lisaks tekkis hagejal kahtlus, et kostja poolt tarnitavad kaitsemaskid ei vasta Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. Soome meedias avaldati 09.04.2020 uudis, mille kohaselt reklaamis kostja enda poolt vahendatavaid Hiinast tellitud maske võltsitud tootesertifikaatidega. Eeltoodud põhjustel esitas hageja 13.04.2020 kostjale lepingust taganemise avalduse ning nõudis ettemaksu tagastamist. Kostja vastuväited
Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja ja kostja leppisid 02.04.2020 kokku, et tarneaega muudetakse, st tarneaeg lükkub 30.03.2020 pakkumuses tooduga võrreldes ühe nädala võrra edasi. Nimetatud asjaolu näitab, et tarneaeg ei olnud fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud
lepingu täitmise võimatuks või hageja oleks ilma jäänud sellest, mida ta lootis saada. Hageja vajadus kaitsemaskide järele ei ole ära langenud. Hageja ei ole põhistanud, et lepingu täitmine hilisemal tähtajal ei ole vajalik ega võimalik. Kostja on alates 03.04.2020 aktiivselt tegutsenud selle nimel, et saavutada vajalike rahaliste vahendite käsutamise võimalus. Kostja on hagejat viivitamatult teavitanud ilmnenud takistusest. Tarneaja edasilükkumine ei olnud oluline lepingurikkumine, kuna hagejal on jätkuvalt vajadus kaitsemaskide järele.
6.Lepingust taganemise aluseks ei saa olla asjaolu, et hagejal tekib veel tarnimata kauba kvaliteedi osas kahtlusi, eriti kui kahtlused põhinevad kaudsetel ja kontrollimata andmetel. Kostja ei ole hagejale esitanud toote kohta käivaid sertifikaate, sest iga kaubapartii juurde käivad konkreetselt sellega seonduvad sertifikaadid. Kostja tehingupartneri tarnitavad kaitsemaskid vastavad kõikidele nõutele.
7.Isegi kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, siis ei vastuta kostja lepingurikkumise eest ning lepingust taganemine ei olnud lubatav. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik omalt poolt võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist.
8.Kostja esitas 29.06.2020 maakohtule tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi. Selle kohaselt taganes kostja 08.05.2020 avaldusega lepingust hageja lepingurikkumise tõttu. Hageja lepingurikkumine seisneb selles, et ta keeldus alusetult lepingut täitmast ja takistas kostjat lepingut täitmast. Kostjal on hageja vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Kostjale tekkinud kahjuks on saamata jäänud tulu summas 2 966 403,60 eurot. Kostja tasaarvestab saamata jäänud tulu nõude 2 655 000 euro ulatuses hageja nõudega ettemaksu tagastamiseks. Lisaks palus kostja hagejalt välja mõista 311 403,60 eurot ja viivise.
9.Harju Maakohus keeldus 07.07.2020 määrusega vastuhagi menetlusse võtmisest ja andis selle menetlemiseks eraldi hagina. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas 13.07.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2 655 000 eurot ja viivise põhinõudelt alates hagi esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 7034 eurot ja viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras. Maakohus jättis 20.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.
11.Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt kaupade ostu-müügi leping ning Euroopa Liidu määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) artikli 4 lõige 1 punkti a alusel kohaldub vaidlusele Eesti õigus. Hageja asub Soome Vabariigis ja kostja Eesti Vabariigis. Mõlemad riigid on liitunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooniga kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (CISG), mille artikkel 1 lõike 1 punkti b kohaselt kohalduvad selle konventsiooni sätted eri riikides asuvate lepingu poolte vahel sõlmitud kaupade ostu-müügi lepingutele, millele rahvusvahelise eraõiguse normide järgi tuleb rakendada konventsiooniga liitunud riigi õigust. Kuna käesolevale vaidlusele kohaldub Eesti õigus, siis tuleb vaidlus lahendada muuhulgas CISG-i sätete alusel.
12.Vaidlus puudub selles, et Soome riiklik kriisivarude amet Huoltovarmuuskeskus ja kostja sõlmisid lepingu 5 310 000 euro eest kaitsemaskide tarnimiseks Hiinast. Hageja kandis ettemaksuna 2 655 000 eurot 02.04.2020 kostja pangakontole Luminor pangas. Kohus tuvastas, et lepingu juurde kuulunud kostja 30.03.2020 pakkumuses lubas kostja kaitsemaskide tarne
korraldada ajavahemikus 13.-19.04.2020. 02.04.2020 e-kirjas kinnitas hageja kostjale, et maskide tarnekuupäev lepitakse eraldi kokku ajavahemikuks 20.-26.04.2020. Samuti tuvastas kohus, et 08.04.2020 selgus, et kostja ei saa tellimust Hiinasse esitada ega kaitsemaskide tellimuse eest tasuda, kuna Luminor pank külmutas kostja kontole tasutud ettemaksu. Hageja esitas kostjale 13.04.2020 avalduse lepingust taganemiseks.
13.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja taganes lepingust õiguspäraselt. CISG artikli 49 punkti 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine on lepingu või konventsiooni järgi oluline lepingu rikkumine. GISG artiklis 72 punktis 1 on sätestatud, et kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest. GISG artiklis 72 punktis 2 on sätestatud, et kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste täitmise kohta. Kuivõrd CISG ei täpsusta müügilepingust taganemise korda, on selles osas võimalik tugineda ka võlaõigusseaduse (VÕS) lepingust taganemise sätetele VÕS § 116 järgi.
14.Maakohus leidis, et esitatud asjaolude pinnalt on õige hageja taganemisavalduse eeldus, et tellitud kaitsemaskide õigeaegset kohaletoimetamist ei saanud toimuda ning kostja ei olnud võimeline täitma oma lepingust tulenevaid peamisi kohustusi ja on sellega lepingut oluliselt rikkunud. Kostja väited, nagu olnuks hagejal huvi osta kostjalt kaitsemaske ka lepingus kokkulepitust oluliselt hilisemal tähtajal, on tõendamata ja paljasõnalised. Kostja ei ole pädev sisustama hageja vajadusi ja huve, sest oma tegelikke vajadusi ja huve saab määrata üksnes hageja ise. Kui hageja leppis kostjaga kokku maskide tarnetähtajas (mida kostja täita ei suutnud), siis tuleb eeldada, et hageja jaoks oli tegemist olulise lepingutingimusega. Oma selget huvi maskide tarnetähtaja täpse järgimise kohta väljendas hageja ka oma 13.04.2020 taganemisavalduses.
15.Hageja on põhjendanud, et maskide kiire tarne ning kokkulepitud tähtaja järgimine olid hageja jaoks lepingu sõlmimisel keskse tähtsusega, kuna pooled sõlmisid lepingu 02.04.2020 ehk COVID-19 kriisi kõrgajal. Vaidlus puudub, et hageja on Soome riiklik kriisivarude amet, kes vastutab kaitsemaskide hankimise eest. Arvestades eeltoodut on eluliselt usutav hageja põhistus, et lepingu sõlmimise hetkel valmistuti ülemaailmse pandeemia tõttu olukorra halvenemiseks ning isikukaitsevahendite vastu oli ülemaailmselt väga suur nõudlus, mistõttu oli kaitsemaske konkreetsel ajahetkel väga keeruline leida. Seetõttu on veenev ka hageja selgitus, et hageja sõlmis lepingu kostjaga, kui hagejale tundmatu äriühinguga, kellel polnud varasemast kogemust kaitsemaskidega kauplemises, üksnes seetõttu, et kostja lubas hagejale keerulises kriisiolukorras tarnida kiirkorras suure koguse haiglakasutuseks kõlbulikke maske. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid, sest tarnetähtaeg oli fikseeritud lepingu olulise tingimusena. Kostjal puudus alus eeldada, et hageja pidanuks lisaks niigi suurele kriisiaegsele määramatuse faktorile ootama teadmata aja kestel kostja külmutatud pangakontode avamist, lootuses, et võib-olla kunagi tulevikus oleks võimalik tarne teostamine. Maakohus nõustus eeltoodut arvestades hagejaga, et kiire tarne turutõrke olukorras oli kostjaga lepingu sõlmimise primaarseks tingimuseks ja hageja keskseks huviks kogu tehingus. Olukorras, kus maskide kiire tarne oli kogu tehingu sõlmimise eelduseks, oli kokkulepitud tarnetähtaja järgimata jätmine kostja poolt oluline lepingu rikkumine.
16.Kuna juba enne lepingu täitmist oli ilmne, et kostja rikub tarnetähtaja osas oluliselt pooltevahelist lepingut, oli hagejal CISG artikli 49 lõike 1 ja artikli 72 kohaselt õigus lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. GIGS artiklist 72 punkt 2 tulenevalt ei olnud hagejal enne lepingu lõpetamist kohustust anda kostjale lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega, sest olukord oli hageja jaoks ajakriitiline. Sama põhimõte, mille kohaselt hagejal oli õigus
lepingus taganeda täiendavat tähtaega andmata, tuleneb VÕS § 116 lg 4, VÕS § 116 lg 2 punktidest 1 ja 2. Maakohus nõustus hagejaga, et tarnetähtaja mittejärgmine oli CISG artikli 25 mõttes kostjapoolne oluline lepingurikkumine, kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis lepingu alusel saada. Hageja huvi oli saada kaitsemaskid kätte kiirkorras, mistõttu ei olnud hagejal võimalik kostja järel teadmata aja kestel oodata ega pikendada lepingujärgset tarnetähtaega. Kostja rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. CISG artiklid 49 ja 72 ning VÕS § 116 ei seo lepingust taganemise õigust lepingu hilisema täitmise võimalikkusega. Kostja pangakontole tasutud ettemaksu külmutamine ei ole vääramatu jõud VÕS § 103 ja CISG artikkel 79 punkt 1 suhtes, ning see ei vabasta kostjat vastutusest.
17.Kostja on esitanud ka vastuväite, et hageja ei olevat tõendanud, et tegi kõik omalt poolt võimaliku, et vältida kahju ja takistuste tekkimist. GISG artiklis 77 on sätestatud, et pool, kes viitab lepingu rikkumisele, peab rakendama niisuguseid meetmeid, mis on antud asjaoludel kahju vähendamiseks arukad, kaasa arvatud lepingu rikkumise tagajärjel tekkinud minetatud kasu vähendamiseks. Kui ta niisuguseid meetmeid ei võta, võib lepingut rikkunud pool nõuda kahjude hüvitamise vähendamist summa võrra, mille võrra neid oleks saanud vähendada. Kuna hageja ei ole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole viide CISG artiklile 77 asjakohane.
18.Arvestades eelnevalt tuvastatud asjaolusid, leidis maakohus, et hageja on kostjaga sõlmitud kaitsemaskide tarnelepingust 13.04.2020 avaldusega õiguspäraselt ja kehtivalt taganenud. CISG artikli 26 kohaselt jõustus lepingust taganemine hagejapoolse taganemisavalduse teate kostjale esitamisega. Kohtu hinnangul piisas lepingust taganemiseks kostjapoolest olulisest lepingurikkumisest, mis seisnes selles, et kostja jättis kaitsemaskid tähtaegselt tarnimata. Seetõttu ei pidanud maakohus vajalikuks täiendavalt hinnata poolte väiteid ja tõendeid selles, kas lisaks kostjapoolsele maskide tarnimata jätmisele oli hagejal alus eeldada ka kaitsemaskide nõuetele mittevastavust.
19.Oma 29.06.2020 menetlusdokumendis esitas kostja tasaarvestuse avalduse ja vastuhagi hageja vastu 311 403,60 euro ja viivise nõudes. Kostja taotles tasaarvestada oma väidetavalt saamata jäänud tulu 2 966 403,60 euro nõue osaliselt hageja 2 655 000 euro suuruse nõudega ettemaksu tagastamiseks ning mõista ülejääv summa hagejalt kostja kasuks saamata jäänud tuluna välja. 07.07.2020 määrusega keeldus kohus vastuhagi käesolevas asjas menetlusse võtmast ja andis selle menetlemiseks eraldi hagina. Kohus ei lahenda kostja poolt esitatud hagi käesolevas tsiviilasjas, kuid saab käesolevas menetluses anda siiski hinnangu tasaarvestuse põhjendatusele.
20.Kostja on seisukohal, et 02.04.2020 leping on hageja poolsest rikkumisest tulenevalt lõpetatud kostja 08.05.2020 avalduse alusel ning kuivõrd leping on lõppenud alles 08.05.2020, siis puudub hagejal õigus nõuda tehtud ettemakse tagastamist ja viivise tasumist alates hagi esitamisest. Kuna maakohus leidis eelnevalt, et hageja on lepingut 13.04.2020 kehtivalt taganenud, siis on kostja 08.05.2020 taganemisavaldus õigusliku toimeta. Kuna hageja ei ole pooltevahelist lepingut rikkunud, siis ei saa kostjal olla hageja vastu ka tasaarvestavat nõuet. Kuivõrd hageja on pooltevahelisest lepingust kehtivalt taganenud ja kostjal puuduvad hageja vastu tasaarvestatavad nõuded, siis on kostja kohustatud tagastama hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu summas 2 655 000 eurot VÕS § 189 lg 1 ja CISG artikkel 81 punkti 2 alusel. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 20.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
21.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohus pidas põhjendatuks hageja riigilõivu kulu 3450 eurot, äriregistri väljavõtte kulu 6 eurot ja hagi tagamise määrusega seotud
kohtutäituri tasu 278 eurot. Lisaks pidas maakohus põhjendatuks hageja esindajakulu 22 tunni eest, tunnimääraga 150 eurot, summas 3300 eurot. Kokku mõistis maakohus kostjalt välja menetluskulud 7034 eurot ja viivise. Apellatsioonkaebus
22.Maakohtu otsusele esitas 12.08.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei hinnanud maakohus kõiki kostja poolt esitatud väiteid. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ning andis ebaõige hinnangu tsiviilasjas kogutud tõenditele.
23.Maakohus on vääralt leidnud, et CISG ei täpsusta müügilepingust taganemise korda ning tuginenud seetõttu vaidluse lahendamisel VÕS regulatsioonile. CISG ei näe ostjale ette võimalust lepingust taganemiseks olukorras, kus ostjal on üksnes üldine kahtlus tulevikus tarnitava kauba kvaliteedi osas või lepingu täitmise tähtaeg ei ole veel saabunudki.
24.Maakohus ei ole menetluses õigesti hinnanud kostja väidet, et poolte lepingu eesmärk oli müüa hagejale COVID-19 viiruse levikuga seonduva nõudluse rahuldamiseks ühekordselt kasutatavaid isikukaitsevahendeid. Poolte lepingus ei olnud tarneaeg fikseeritud selliselt, et selle mõningane edasilükkumine oleks muutnud lepingu täitmise võimatuks või oleks hageja jätnud ilma sellest, mida ta lootis saada. Igal juhul ei saanud hageja 13.04.2020 seisuga väita, et kauba tarne ei olnud ajavahemikus 20.04.2020-26.04.2020 võimalik. Lisaks ei ole ka käesolevaks ajaks langenud ära hageja vajadus kaitsemaskide järele. Maakohus ei ole põhjendanud, et lepingu täitmine hilisemal ajal ei ole vajalik ega võimalik.
25.CISG-i kohaselt toimub kauba nõuetelevastavuse tuvastamine kauba üleandmise hetkel või vahetult pärast seda. Kuna hageja ei nõustunud lepingu täitmisega, siis ei jõudnud lepingu täitmine etappi, kus oleks saanud kauba nõuetekohasuses veenduda. Seega puudus hagejal alus lepingust taganemiseks põhjusel, et ostjal tekkis kahtlus kauba nõuetekohasuses.
26.Hageja rikkus CISG artiklis 60 punktis a sätestatud kohustust sooritada tegevusi, mida temalt oleks arukas oodata selleks, et võimaldada müüjal kaupa tarnida. Hageja rikkumine algas 13.04.2020, mil hageja esitas alusetu lepingust taganemise avalduse ja asus seeläbi takistama kostja poolt kauba soetamiseks vajalike sammude astumist.
27.Isegi kui kohus leiab, et kostja on lepingut rikkunud, ei vastuta kostja selle eest CISG art 79 punkti 1 alusel ning hageja poolt lepingust taganemine ei ole lubatav. Kostja suhtes ei ole eelnevalt olnud rahapesukahtlusi ning kostjal puudus alus arvata, et tema arvelduskonto suhtes kohaldatakse selliseid abinõusid. Pangakonto käsutuspiirangud lõppesid 05.05.2020 ja alates sellest ajahetkest oli kostjal võimalik lepingut täita, kuid seda takistas hagi tagamise abinõuna kohaldatud kostja pangakonto arest. Maakohus on valesti järeldanud, et kostja oleks pidanud tarne korraldama vaatamata sellele, et hageja poolt makstud ettemaksu ei olnud võimalik käsutuspiirangu tõttu kasutada. Vastus apellatsioonkaebusele
Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).
30.Hagiavalduse kohaselt on hageja Soome riiklik kriisivarude amet. 08.03.2021 kohtuistungil palus kohus hagejal põhjendada, et tal on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja andis selleks tähtaja. Hageja selgitas 22.03.2021 viitega Soome seadusele, et tal on õigus iseseisvalt kohtumenetluses osaleda. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 201 lg 2 sätestab, et tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on ka välismaisel isikute ühendusel ja asutusel ning rahvusvahelisel organisatsioonil, kelle õigusvõimet tunnustatakse Eestis rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. Kolleegium leib, et kuna Soome seadusandluse kohaselt on Huoltovarmuuskeskusel tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, siis tuleb teda tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeliseks pidada ka Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi.
31.Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagejal oli õigus lepingust taganeda. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on lepingust taganemise õigusliku aluse kindlakstegemisel tuginenud võlaõigusseadusele. Kuigi maakohus on analoogia korras viidanud võlaõigusseadusele, on kohus küsimuse, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda, välja selgitanud CISG-i alusel.
32.CISG artikli 49 punkti 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on lepingu oluline rikkumine. CISG artikkel 72 punkt 1 sätestab, et kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub, võib teine pool teatada selle lõpetamisest. Sama artikli punkti 2 kohaselt, kui aeg lubab, peab pool, kes kavatseb teatada lepingu lõpetamisest, saatma teisele poolele aruka teate, et võimaldada sellel esitada piisavaid garantiisid oma kohustuste täitmise kohta.
33.Vaidlus puudub, et kostja pidi kaitsemaskid hagejale toimetama hiljemalt 26. aprilliks 2020. Samuti ei ole vaidlust selles, et taganemisavalduse esitamise seisuga 13.04.2020 oli hageja poolt kostjale kaitsemaskide eest tehtud ettemakse endiselt külmutatud. Kostja ei ole väitnud, et tal oli kavatsus tarnijale tasuda muude rahaliste vahendite arvelt, kui hageja tasutud ettemaks. Samuti ei ole vaidlust selles, et taganemisavalduse esitamise seisuga ei olnud kostja veel esitanud Hiina tarnijale vajalikku tellimust. Seega oli taganemisavalduse esitamise ajaks selge, et kostja ei ole võimeline lepingut nõuetekohaselt täitma, s.t tarnima kaitsemaske kokkulepitud tähtajaks. Seda, et kostja ei oleks olnud lepingut suuteline kokkulepitud tähtajaks täitma, kinnitab ka see, et kostja on ise apellatsioonkaebuses väitnud, et pangakonto käsutuspiirang lõppes 05.05.2020, s.o pärast vaidlusaluse lepingu täitmiseks kokkulepitud tähtpäeva.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kokkulepitud tähtajast mittekinnipidamist saab pidada oluliseks lepingurikkumiseks. Hageja on põhistanud, et maskide kiire tarne oli hageja jaoks keskse tähtsusega, arvestades alanud COVID-19 kriisi, mil oli kaitsemaskide vastu ülemaailmselt suur nõudlus. Maakohus on õigesti järeldanud, et kaitsemaskide kiire tarne oli kogu tehingus hageja jaoks keskseks huviks. Kostjal puudus alus eeldada, et hageja pidanuks, lisaks niigi suurele kriisiaegsele määramatusele, ootama teadmata aja külmutatud pangakontode avamist. Kostja leiab, et kuna COVID-19 viiruse levik jätkub,
siis on hagejal jätkuvalt huvi kaitsemaskide vastu. Kolleegiumi hinnangul ei anna COVID-19 viiruse leviku jätkumine alust järeldada, et lepingu tähtaeg ei olnud lepingu oluline tingimus ning, et hagejal on jätkuvalt huvi kostja poolt pakutud kaubale lepingus sätestatud tingimustel. Lisaks on kostja ise esitanud hagejale 08.05.2020 lepingust taganemise avalduse, mis näitab, et kostjal endal puudus huvi lepingut edasi täita.
35.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hagejal oli CISG artikli 49 punkti 1a ja artikli 72 punkt 1 järgi õigus lepingust taganeda, kuna enne lepingu tähtaja saabumist oli ilmne, et kostja ei suuda lepingut tähtaegselt täita. Ebaõige on kostja seisukoht, et CISG ei võimalda lepingust taganemist enne lepingu tähtaja saabumist. CISG artikkel 72 punkti 1 järgi saab lepingu lõpetada, kui enne lepingu täitmiseks kehtestatud päeva ilmneb, et üks pooltest lepingut oluliselt rikub. Kuna lepingu tähtaeg oli lepingu oluline tingimus ning oli ilmne, et kostja ei suuda lepingut tähtaegselt täita, siis ei olnud tulenevalt CISG artikkel 72 punktist 2 hagejal kohustust kostjale anda ka lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega.
36.Kostja leiab, et isegi kui ta on lepingut rikkunud, ei vastuta ta lepingu rikkumise eest CISG artikkel 79 punkti 1 alusel. CISG artikkel 79 punkt 1 sätestab, et pool ei kanna mingite oma kohustuste täitmata jätmise eest vastutust, kui ta tõestab, et selle olid põhjustanud väljaspool tema kontrolli olevad takistused ja et temalt polnud arukas oodata selle takistuse arvesse võtmist lepingu sõlmimise ajal või selle takistuse või takistuse tagajärgede vältimist või ületamist. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et vääramatuks jõuks saab lugeda sellist asjaolu, mida kostja ei saanud mõjutada. Kostja lepingulise kohustuse täitmise eelduseks ei olnud seatud, et kostja peab maskide tellimust finantseerima hageja poolt ettemakstud rahaga. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik hankida mujalt vahendeid kaitsemaskide eest tasumiseks või rääkida tarnijaga läbi teistes tingimustes kaitsemaskide eest tasumiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei ole CISG artikkel 79 punkti 1 nõuded täidetud. Lisaks ei ole sellel ka määravat tähtsust, kuna CISG artikkel 79 punkti 5 kohaselt ei takista käesolevas artiklis miski mõlemat poolt teostamast igasuguseid teisi õigusi peale kahjude hüvitamise nõude käesoleva konventsiooni alusel. Seega ka juhul, kui CISG artikkel 79 lõikes 1 nimetatud tingimused oleksid täidetud, ei takistaks see hagejat lepingust taganemast.
37.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et hageja on lepingust 13.04.2020 avaldusega kehtivalt taganenud. Kuna lepingust taganemiseks piisas sellest, et kostja ei suutnud kaitsemaske tähtaegselt tarnida, siis ei hinnanud maakohus poolte väiteid, mis puudutavad maskide võimalikku ebakvaliteetsust. Samal põhjusel puudub nende väidete hindamiseks vajadus ka ringkonnakohtul.
38.Arvestades, et hageja 13.04.2020 lepingust taganemise avaldus oli kehtiv, siis saanud kostja 08.05.2020 avaldusega enam lepingust taganeda ning puudub vajadus kostja taganemisavalduse hindamiseks. Seega ei saa kostjal olla hageja vastu ka kostja kirjeldatud nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada.
Ülaltoodule tuginedes on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
40.Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
41.Apellatsioonimenetluse kulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 4320 eurot ((19,2 töötunni eest, tunnihinnaga 225 eurot (käibemaksuta)), millele lisandub kulu istungil osalemise eest kahe esindaja kohta. Hageja on käibemaksukohustuslane. Lisaks palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
42.Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindajate põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 15 tundi. Sealhulgas märgib kohus, et kostja esindajate ajakulu on 10,08 tundi, millele lisandub istungikulu. Tsiviilasjas ei esine selliseid asjaolusid, mis õigustaks hageja esindajate oluliselt suuremat ajakulu võrreldes kostja esindajatega. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et hageja esindajate põhjendatud tunnitasumääraks tuleb lugeda 150 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 2250 eurot ja viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.