Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu hagi AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
Apellatsioonkaebuse hind Rakvere Autohooldus OÜ nõude osas 118 787,71 eurot ning AM3 Baltic Osaühingu nõude osas 36 717,3 eurot Rakvere Autohooldus OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind 117 569,1 eurot AM3 Baltic Osaühingu vastuapellatsioonkaebuse hind 35 792,17 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastuapellant) Rakvere Autohooldus OÜ (registrikood 12325701) Hageja (vastuapellant) AM3 Baltic Osaühing (registrikood 11511034) hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja (apellant) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 18. märtsil 2021
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a otsus osas, milles maakohus rahuldas hagejate nõude 12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978) alusel vähem kui 164 265,4 euro ning sellelt viivise ulatuses ja 7. märtsi 2017. a kindlustuslepingu (poliis 1659855676) alusel vähem kui 53 869,28 euro ning sellelt viivise osas. Teha uus otsus, millega hagi vastavas ulatuses rahuldada. Samuti
tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus otsus, millega jaotada maakohtu menetluses kantud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega.
2.AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali apellatsioonkaebus jätta rahuldamata
3.Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada hagi osaliselt.
4.2.Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ kasuks 12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978) alusel välja kindlustushüvitis 164 265,4 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 26 534,49 eurot ja alates 8. aprillist 2021 tasumata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.3.Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ kasuks 7. märtsi 2017 kindlustuslepingu (poliis 1659855676) alusel välja kindlustushüvitis 53 869,28 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 8701,73 eurot ja alates 8. aprillist 2021 tasumata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.4.Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt Rakvere Autohooldus OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 4928 eurot ning sellelt 7. aprilliks 2021 sissenõutavaks muutunud viivis 796,04 eurot ja alates 8. aprillist 2021 tasumata põhivõlalt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
4.5.Apellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda. Maakohtu menetluses kantud ja vastuapellatsioonkaebusest tingitud menetluskulud jätta 77% ulatuses AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kanda ning 23% ulatuses solidaarselt Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu kanda.
5.Jätta rahuldamata Rakvere Autohooldus OÜ ja AM3 Baltic Osaühingu taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.
6.Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv 700 eurot.
7.Mõista AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt, Rakvere Autohooldus OÜ-lt ja AM3 Baltic Osaühingult solidaarselt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv 1232 eurot.
8.Mõista Rakvere Autohooldus OÜ-lt ja AM3 Baltic Osaühingult solidaarselt riigi tuludesse vähem tasutud riigilõiv 368 eurot.
9.Tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad pooltele saadetavas makseinfos. Vähem tasutud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse poole suhtes jõustumisest.
10.Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline 2 (12)
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Rakvere Autohooldus OÜ (hageja I) ja AM3 Baltic Osaühing (hageja II) esitasid
1.aprillil 2019 Harju Maakohtule AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (kostja) vastu hagi ja
26.veebruaril 2020 hagi täpsustuse, milles palusid kostjalt hageja I kasuks välja mõista: •
7.märtsi 2017. a kindlustuslepingu (poliis 1659855676, edaspidi kindlustusleping I) alusel täiendava kindlustushüvitise 67 138,40 eurot, kindlustushüvitiselt seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni;
•
12. juuli 2017 kindlustuslepingu (poliis 1838099978, edaspidi kindlustuslepingu II) alusel täiendava kindlustushüvities 213 920,90 eurot, kindlustushüvitiselt seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni;
•
kahjuhüvitise 4928 eurot, kahjuhüvitiselt seadusjärgse viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasiulatuva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
1.1.Hagi kohaselt on kinnisasi aadressil Nortsu tee 2, Rakvere (registriosa 5408231) koormatud hoonestusõigusega. Hoonestusõiguse osaks on kinnisasjal asuv ehitis. Hoonestusõigus on hagejate kaasomandis. Hagejale I kuulub 1070/1423 suurune mõtteline osa ning hagejale II 353/1423 suurune mõtteline osa hoonestusõigusest. Hageja II sõlmis
7.märtsil 2017 kostjaga ehitise kindlustuslepingu I mh tulekahju riski vastu. Hageja I sõlmis
12.juulil 2017 kostjaga ehitise kindlustuslepingu II mh tulekahju riski vastu. 3. augustil 2017 toimus kindlustusjuhtumina tulekahju, mille tagajärjel hävisid ja said kahjustada erinevad ehitise osad. Hagejad teavitasid samal päeval kostjat kindlustusjuhtumist.
1.2.Hageja II andis 7. juunil 2018 hagejale I volituse, milles nõustus, et kindlustuslepingu I alusel makstakse kindlustushüvitis hageja I kontole.
1.3.Kostja leidis, et tulekahju tagajärjel kahjustada saanud ehitise osade amortisatsioon oli hetke enne tulekahju toimumist 63%. Kostja maksis 22. augustil 2018 kindlustuslepingute I ja II alusel välja kindlustushüvitise kokku 30 405,14 eurot, s.o kindlustuslepingu I alusel 9882,95 eurot ning kindlustuslepingu II alusel 20 522,19 eurot. Kostja lähtus õiguspäraselt kindlustushüvitise proportsiooni määramisel hagejate hoonestusõiguse kaasomandi osade suurusest. Samas on kostja maksnud põhjendamatult väiksed kahjuhüvitised. Hagejad ei nõustu kostjaga, et ehitise kulum on üle 50%. Riiklikult tunnustatud eksperdi MS arvamuse kohaselt oli ehitise osa 1 ehk teenindus-ja bürooploki ning ehitise osa 3 ehk töökoja amortisatsioon vahetult enne tulekahju toimumist 2% ning ehitise osa 2 ehk sõidukite remondibokside amortisatsioon 26%. Järelikult oli ehitise osade 1,2 ja 3 kulum oluliselt alla 50% ning kindlustushüvitisena tuleb välja maksta varakindlustuse üldtingimuste V100/2011 p 7.3.1 järgi ehitise taastamisväärtus, mitte jääkväärtus. Kindlustushüvitis peab võimaldama 3 (12)
ehitise osade 1 ja 3 uute samaväärsete ehitiseosade rajamist ning ehitise osa 2 taastamist tulekahjueelses seisukorras. Ehitise osade 1, 2 ja 3 taastamismaksumus on kokku 313 061,45 eurot (käibemaksuta). Kostjal on kohustus maksta kindlustuslepingu I alusel täiendav kindlustushüvitis 67 138,40 eurot ja kindlustuslepingu II alusel 213 920,90 eurot.
1.4.Hageja I palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 4928 eurot seoses kohtueelse õigusnõustamisega ja kohtueelselt tehtud kulutustega asjatundja arvamuse saamiseks. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2.1.Kostja väitel nõuavad hagejad kindlustushüvitise tasumist valele isikule. Hagejad taotlevad hagi rahuldamist hageja I kasuks. Samas on hagi esitatud kahe erineva kindlustuslepingu alusel, millest ühe kindlustusvõtja on hageja I ja teise kindlustusvõtja on hageja II. Seega ei ole alust mõista kostjalt hagejaga II sõlmitud kindlustuslepingu alusel hüvitist välja hagejale I. Kui hageja II nõue on loovutatud hagejale I, siis on hagi võetud hageja II osas ebaõigesti menetlusse. Täiendavalt on hüpoteegiga koormatud kinnistu kindlustushüvitise nõudeõigus hüpoteegipidajal. Hagejatele kuulub ehitise hoonestusõigus, mis on hagejate kaasomandis. Kinnisasja koormab 447 000 euro suurune hüpoteek. Arvestades, et kindlustuslepingud on asja päraldised, laieneb hüpoteegipidaja nõudeõigus mõlemale kindlustuslepingule. Hageja II kaasomandi osale on 3. juulil 2018 seatud käsutamise keelumärge Maksu- ja Tolliameti kasuks. Kindlustatud asja võõrandamisel lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Järelikult ei ole hagejatel võimalik nõuda kostjalt kindlustushüvitise tasumist endale ilma hüpoteegipidaja nõusolekuta. Hagejad vastavat nõusolekut kohtule esitanud ei ole. Hagejad on kinnistusraamatusse kantud käsutuskeeldu rikkunud nõudes hageja II hüvitise väljamõistmist hagejale I. Hagi tuleb jätta rahuldamata osas, milles nõutakse hageja II ja kostja sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustushüvitise tasumist hagejale I.
2.2.Hagejate kindlustushüvitise arvestus on ebaõige. Hüvitise arvutamisel tuleb arvestada ehitise tulekahjueelset seisundit ja amortisatsiooni. Kui ehitis on amortiseerunud, siis vähendatakse hüvitist amortisatsiooni võrra. Hagejad saavutaksid täiendava hüvitise saamisel kindlustusjuhtumi tõttu parema olukorra, kui enne kindlustusjuhtumit. Kindlustusandja ei ole kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Hoone kulumi kohta esitatud asjatundjate arvamusest on ainsana usaldusväärne AO arvamus. AO oli ainus asjatundja, kes käis kindlustusjuhtumi järgselt sündmuskohal. Lisaks kasutas asjatundjatest üksnes AO kulumi arvestamisel metoodikat, mis on ehitise kulumi arvestamiseks välja töötatud. Järelikult on ehitise kulum 63%. Ehitise kandevkonstruktsioon oli nõukogudeaegsetest materjalidest ja ehituskvaliteediga, mille tõttu ei olnud seda enam otstarbekas kapitaalselt remontida, vaid pigem uus ehitada. Kostja lähtus hüvitise arvutamisel AO tuvastatud ehitise taastamise maksumusest 106 842,65 eurot käibemaksuta, ehitise kulumist 63% ning hagejate kaasomandi osa suurustest. Kahjustatud hoonet on võimalik taastada AO välja toodud maksumusega. Kostja hüvitas hagejale II 9882,95 eurot ning hagejale I 29 648,84 eurot. Kostja kahju hüvitamise otsustes esitatud arvutuskäigud ja hüvitise summad on õiged. Maakohtu otsus
3.Maakohus rahuldas 10. septembri 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kindlustuslepingu II alusel kostjalt hageja I kasuks välja kindlustushüvitise 113 465,47 eurot,
10.augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 12 369,68 eurot ja edasiulatuva viivise kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kohus mõistis kindlustuslepingu I alusel kostjalt hageja I kasuks välja 4 (12)
kindlustushüvitise 33 997,50 eurot, 10. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 3706,31 eurot ja edasiulatuva viivise kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kindlustushüvitise tasumiseni. Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise 4928 eurot, 10. augusti 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 537,24 eurot ja edasiulatuva viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni.
3.1.Maakohus leidis, et pooled ei vaidle selle üle, et: •
kinnistu aadressil Nortsu tee 2, Rakvere on koormatud hoonestusõigusega, mis on hagejate I ja II kaasomandis;
•
kindlustushüvitiste väljamaksmisel tuleb lähtuda hoonestusõiguse kaasomandi osade suhtest;
•
kogu hoonestusõigus on koormatud hüpoteegiga 477 000 eurot Coop Pank AS-i kasuks. Hagejale II kuuluv kaasomandi mõtteline osa hoonestusõigusest on koormatud hüpoteegiga 80 000 eurot hageja I kasuks;
•
kostja sõlmis 7. märtsil 2017 hagejaga II kindlustuslepingu I. Ehitis kindlustati ka tulekahju riski vastu. Kindlustussumma on 482 377 eurot ja omavastutus 639 eurot. Hageja II on volitanud hagejat I hüvitist nõudma. Coop Pank AS on andnud nõusoleku hüvitise maksmiseks hagejale I 12. juuli 2017 kindlustuslepingu alusel;
•
kostja sõlmis 12. juulil 2017 hagejaga I kindlustuslepingu II. Ehitis kindlustati ka tulekahju riski vastu. Kindlustussumma on 900 000 eurot ja omavastutus 958 eurot. Soodustatud isikuks on Versobank, kes on likvideerimisel;
•
kindlustusjuhtum ehk tulekahju toimus 3. augustil 2017. Tulekahju tagajärjel hävisid ehitise teenindus- ja bürooplokk (osa 1) ja töökoda (osa 3). Samuti said kahjustada sõidukite remondiboksid (osa 2). Kindlustuslepingud olid kahjujuhtumi ajal kehtivad;
•
kostja maksis hagejatele kindlustushüvitise 30 405,14 eurot.
3.2.Pooled vaidlevad eelkõige taastamismaksumuse suuruse ning amortisatsiooni ulatuse üle. Maakohus leidis, et ei ole oluline, kas amortiseerumisel peab arvesse võtma tervet ehitist või ainult seda „osa“, mida soovitakse kindlustushüvitisega taastada. Maakohus leidis, et kohtule esitatud asjatundjate arvamustest tuleb asja lahendamisel lähtuda HK arvamusest. HK arvamus on ainus kohtule esitatud tõend, mis käsitleb kogu ehitise tulekahju eelset keskmist kulumit, mis on 26,5%. Teised poolte esitatud asjatundjate arvamused erinevad üksteisest tulekahjus kahjustada saanud ehitise osade kulumi suuruse osas. Kostja esitatud asjatundja AO hinnangul oli kulum 63% ja hageja esitatud asjatundja MS arvates oli kulum erinevatel osadel 2% kuni 26%. MS arvamus on arvestades tõendite analüüsi usutavam. Näiteks ütles MS hoone vanuse kindlakstegemisel, et hoones olevad ribipaneelid on 1970ndate toodang mitte 1950ndate toodang. Kostja ei õigustanud AO arvutuskäike ega koefitsiente, mis seab kahtluse alla AO analüüsi usutavuse. Määrav ei ole asjaolu, et AO-l oli vahetult pärast kindlustusjuhtumit võimalus hoonet näha. Kui kostja soovis tõendada, et ehitise kulum oli 63% ehk hoone oli varisemisohtlik, pidi kostja tõendama rohkemat, kui kaudset informatsiooni ehitamisel kasutatud terase ja põlengujärgsete postide kohta. See oli eriti vajalik, arvestades hageja väidet, et hooneosad 1 ja 3 olid sisuliselt uusehitised. Kostja väide, et kulumi hindamisel ei ole olulised füüsikalised omadused, vaid vastavus tänapäevastele nõuetele, on vastuvõetamatu, sest selline tõlgendus võimaldab kindlustusandjal manipuleerida kinnisvara taastamisväärtusega ning maksta hüvitist, mis pole vastavuses kinnisvara tegeliku turuväärtusega. Kuna ehitise amortisatsiooni määr jääb alla 50%, siis pole vajalik kohtul hinnata, milline see määr võiks täpselt olla, kuna kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus mitte jääkväärtus.
5 (12)
3.3.Kostja makstud kindlustushüvitis ei ole piisav selleks, et taastada hagejate vara senine koosseis. Hüvitise suurus on tingitud ebaõiglaselt kõrgest amortiseerumise määrast. Samuti on kostja tuvastatud ehitise taastamismaksumus 106 842,65 eurot (käibemaksuta) liiga väike, sest selle maksumuse määramisel on lähtutud väiksemast pindalast kui ehitamisel vajalik. Samas ei tohi ka hageja oma varalist seisundit parandada kostja arvelt (VÕS § 477). Kohus nõustus kostjaga, et hagejate nõue parandab suure tõenäosusega nende olukorda. Järelikult on kõige põhjendatum hagejate alternatiivselt esitatud HK hinnang, mille kohaselt ehitise esimese osa taastamise maksumus on 132 263,39 eurot ja kolmanda osa taastamise maksumus 38 957,74 eurot. MS hindas ehitise teise osa taastamise maksumuseks 8244 eurot. Keskmiseks taastamistööde maksumuseks ilma kahjustatud hooneosa lammutus- ja koristustöödeta on 2017. a seisuga 171 221,12 eurot (käibemaksuta) ning Statistikaameti andmeid kasutades 2019. a seisuga 178 409,53 eurot. Kui arvestada kostja juba välja makstud kindlustushüvitist ja hagejate omavastutust, tuleb kostjal kindlustuslepingu I alusel maksta täiendav kindlustushüvitis 33 997,50 eurot (käibemaksuta) ja kindlustuslepingu II alusel täiendav kindlustushüvitis 113 465,47 eurot (käibemaksuta).
3.4.Kohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise 4928 eurot. Professionaalset õigusabi kohtueelses menetluses tuleb pidada mõistlikuks ja õigusabile tehtud kulud tuleb VÕS § 128 lg 3 alusel hüvitada. Kostja kindlustuslepingu rikkumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole. Kui kostja oleks oma lepingulised kohustused kohaselt täitnud, poleks hageja pidanud kulutusi õigusabile kandma. Seega esineb kantud õigusabikulu ja kostja lepingu rikkumise vahel põhjuslik seos.
3.5.Hagejate tahe on, et kohus mõistaks kostjalt välja täiendavad kindlustushüvitised ning viivise hageja I kasuks. See on õiguslikult võimalik (VÕS § 500 lg 1). Samuti on Versobank AS loobunud enda soodustatud isiku õigusest kindlustuslepingu II osas VÕS § 80 lg-te 8 ja 9 tähenduses. Kui soodustatud isik loobub temale lepinguga antud õigusest, võib kindlustusvõtja nõuda VÕS § 80 lg 8 kohaselt kohustuse täitmist endale.
3.6.VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Poolte seisukohad Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Maakohus kohaldas valesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hindas ebaõigesti tõendeid. Kohtuotsus ei ole jälgitav ega arusaadav.
4.2.Maakohus kohaldas ja tõlgendas valesti materiaalõiguse norme, kui leidis, et hagejal I on nõudeõigus kogu kindlustushüvitisele. Kindlustushüvitise saab välja mõista üksnes kindlustusvõtjale. Vaidluse all oli kaks erinevat kindlustuslepingut ning menetluses oli kaks hagejat. Kohus ei ole otsuses üldse käsitlenud seda, kummal hagejal on nõudeõigus. Kui hageja II nõue jäi rahuldamata, pidanuks see kohtuotsuse resolutsioonis kajastuma. Kohus ei ole ka leidnud, et menetluses on vaid üks hageja, kes on omandanud teise hageja nõude. Hageja II on sisuliselt maksejõuetu ning püüab sellega, et hüvitis mõistetakse välja hageja I kasuks, kahjustada enda võlausaldajate huve. Selline tegevus on vastuolus heade kommetega. Isegi, kui kohus leidnuks, et hagi kuulub rahuldamisele, oleks kindlustushüvitis tulnud välja mõista hagejatele vastavalt nende esitatud nõuetele, mitte ühe hageja kasuks. Nõude loovutamist ei ole toimunud ega tõendatud.
6 (12)
4.3.Kohus on hoone kulumi ja kahju suuruse tuvastamisel valesti kohaldanud VÕS § 132 ja § 479 lg-t 3.
4.4.Maakohus juhindus hoone vanuse ja amortisatsiooni hindamisel ebaõigesti HK arvamusest ning metodoloogiast. HK amortisatsiooni arvutuskäik ei ole objektiivselt kontrollitav ega arusaadav. HK ei tugine ühelegi üldtunnustatud kulumi määramise meetodile. HK kasutatud valem ei ole kooskõlas VÕS §-ga 132 ja § 479 lg-ga 3. HK leiutas selle meetodi ise, võttis aluseks suvalised arvandmed ning sooritas nendega matemaatilised tehted. Seejuures ei arvestanud HK hoone vanust ning seda ka ehitusmeetodite, materjalide ja funktsionaalsuse mõttes. HK arvestas kulumiks üksnes visuaalselt nähtavaid kahjustusi. See ei ole kohane asja kulumi arvutamise meetod. Hoone kulumi kohta esitatud asjatundjate arvamusest on ainsana usaldusväärne AO arvamus, kuid maakohus AO arvamusega ei arvestanud. Kohus ei arvestanud, et AO oli ainus asjatundja, kes käis kindlustusjuhtumi järgselt sündmuskohal. Ülejäänud asjatundjad koostasid arvamused siis, kui ehitise hävinenud osa oli lammutatud ja utiliseeritud. Lisaks kasutas asjatundjatest üksnes AO kulumi arvestamisel metoodikat, mis on ehitise kulumi arvestamiseks välja töötatud ja on kooskõlas VÕS §-s 132 ja § 479 lg-s 3 sätestatuga. Lisaks ei arvestanud kohus ehitise amortisatsiooni hindamisel, et ehitise konstruktsioon ei ole tänapäeval enam kohane ega kaasaegne. Pooled ei vaidle, et hoone kandevkonstruktsioon ehitati hiljemalt 1970, mistõttu oli see nõukogudeaegse materjali ja ehituskvaliteediga. Maakohus ei põhjendanud, miks on sellise hoone amortisatsioon alla 50%. Amortisatsiooniga mittearvestamisel on hageja saanud amortiseerunud hoone asemele uue hoone. Maakohus leidis ebaõigesti, et hoone, mille kulum on 63%, on varisemisohtlik. Kulum peegeldab asja kulumist, mitte selle hävinemist ega ohtlikkust. Hoone amortisatsiooniga 60% või isegi 80% ei ole ohtlik. Selline amortisatsiooni määr tähendab, et hoone renoveerimise kulud on sarnased uue hoone ehitamise kuluga.
4.5.Kahju suuruse hindamisel ei ole kohus käsitlenud kõiki kahju suuruse kohta esitatud tõendeid. Kohus ei arvestanud kahju suuruse kindlaksmääramisel AO arvamusega, vaid võttis aluseks üksnes suuremat kulu pakkunud MS või HK arvamused. Kui asja taastamise kohta on esitatud kolm hinnapakkumist, siis tuleb mõistlikuks ja põhjendatud kuluks lugeda kõige madalam hind. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millele tuginedes saaks väita, et AO esitatud taastamistöö kalkulatsioon on ebaõige või, et selles puuduks olulisi osi või, et selle hinna eest ei olnud reaalselt võimalik hoonet taastada. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta AO vande all antud ütlused, et hagejad manipuleerisid petturlikult tõenditega. AO selgitas maakohtu istungil, et hageja püüdis tööde mahtu ja hinda tegelikust suuremana näidata. Seega ei ole hagejate esitatud tõendid kahju suuruse ja kulumi kohta usaldusväärsed. Lisaks viitas kohus Statistikaameti hinnangule. Statistikaamet kogub riigi keskmisi andmeid. Suurem osa ehitustegevusest toimub Tallinnas ja Harju maakonnas. Vaidlusalune ehitis asub Rakveres. Tallinnas ja Rakveres on oluliselt erinevad tööjõu hinnad ja tööjõu kättesaadavus.
5.Hagejad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus
6.Hagejad esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata. Hagejad paluvad uue otsusega hagi tervikuna rahuldada.
6.1.Hagejate väitel ei põhjendanud maakohus, miks ta ei nõustunud riiklikult tunnustatud ekspert MS tuvastatud ehitise osa 1 taastamise maksumusega 270 009 eurot (käibemaksuta) ning ehitise osa 3 taastamise maksumusega 34 807 eurot (käibemaksuta). Hagejatele jääb arusaamatuks, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et lähtumine MS tuvastatud ehitise osade taastamise maksumusest, tooks suure tõenäosusega kaasa hagejate rikastumise. Kohus ei 7 (12)
arvestanud, et asja materjalide hulgas on ka OÜ EKE NORA taastamismaksumuse kalkulatsioon. Selle kalkulatsiooni kohaselt on ehitise osa 1 taastamise maksumus 238 894 eurot (käibemaksuta) ning ehitise osa 3 taastamise maksumus 40 172 eurot (käibemaksuta). Seega kattuvad MS ja OÜ EKE NORA tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumused suures ulatuses. Jääb mõistetamatuks, miks lähtus maakohus HK tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumuse ruutmeetrihindadest, s.o asjas esile toodud kõige madalamatest hindadest. MS, OÜ EKE NORA ja AO ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumuse ruutmeetrihinnad on kõik kõrgemad HK märgitud hindadest. Maakohus jättis tähelepanuta 18. juuni 2020 istungil tunnistajana üle kuulatud MS ütlused, et HK tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumus on väga alla hinnatud ning: „Kase töös on ehituse hind täiesti absurdne, kui see jagada tema toodud pinnaga läbi, siis saame ehituse hinnaks ligi 400 eurot/m2. Ma väidan julgelt, et ligi 1000 eurot on ruutmeetri hind sellise keerukusega“. Järelikult tulnuks ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumuse tuvastamisel lähtuda MS tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumusest, mis on suures ulatuses kooskõlas OÜ EKE NORA tuvastatud ehitise osade 1 ja 3 taastamise maksumusega.
6.2.Maakohus jättis ebaõigesti 47% hagejate menetluskuludest nende endi kanda. Hagejate menetluskulu tulnuks jätta kostja kanda.
7.Kostja vaidles kaebusele vastu, palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hagi rahuldamise ulatuse ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi suuremas ulatuses ja jaotab maakohtus kantud menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Hagejate vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Hagejad on esitanud hagi kostja vastu kindlustushüvitise ja kahjuhüvitise ning viivise saamiseks. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ning hagejad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata. Seega on maakohtu otsus vaidlustatud tervikuna ning ringkonnakohus kontrollib terve maakohtu otsuse seaduslikkust.
10.Ringkonnakohus käsitleb esmalt kostja väidet, et kindlustuslepingu I alusel ei ole võimalik kindlustushüvitist välja mõista hageja I kasuks, kuivõrd selle lepingu pooleks oli hageja II. Hageja II on praeguses asjas kindlustuslepingu I alusel nõude esitanud, kuid ta soovib, et kindlustushüvitis makstaks välja hagejale I. Sisuliselt on küsimus selles, kas kindlustusvõtja saab nõuda, et kindlustusandja maksaks hüvitise tema asemel välja kolmandale isikule. Ringkonnakohus leiab, et see on võimalik. Tegemist on otsuse täitmise korra kindlaksmääramisega TsMS § 445 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus ei näe mõistlikku põhjust, miks ei peaks hageja II saama määrata, et talle kuuluv nõue tuleks täita hagejale I. Iseenesest on nõue VÕS § 164 lg 1 järgi vabalt loovutatav. Nõude loovutamisele üldjuhul võlgnik vastuväiteid esitada ei saa. Praeguses asjas ei ole küll hageja II enda nõuet loovutanud, kuid ringkonnakohus ei näe põhjust, miks peaks see tulemust muutma. Tegemist on rahalise nõudega. Kostja ei ole välja toonud, kuidas puudutab tema õigusi see, kui ta peab raha tasuma hageja II asemel hagejale I. Kostja väited hageja II maksejõuetusest ei puutu asjasse. Hageja II ei ole pankrotis. Samuti ei ole ringkonnakohtule esitatud väiteid või tõendeid selle kohta, et hageja II nõue kostja vastu oleks arestitud. Samas ei välista hageja II nõude väljamõistmine hageja I kasuks võimalust hageja II nõue täitemenetluses arestida. Hageja II nõude arestimise 8 (12)
korral on kostja kohustatud täitemenetluse seadustiku § 111 alusel kohustuse hageja II ees täitma kohtutäiturile sõltumata sellest, et otsuse järgi tuleks see tasuda hagejale I.
11.Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kuidas tõlgendada kindlustuslepingute üldtingimuste p 7.3.2, kui suur oli ehitise või selle kahjustada saanud osade kulum ning kui palju maksab ehitise taastamine.
12.Pooled on eri meelt küsimuses, kas olukorras, kus kahjustada saab üksnes osa ehitisest, tuleb arvesse võtta kogu ehitise kulumit või üksnes kahjustada saanud osa kulumit. Üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega, mida tuleb VÕS § 39 lg 1 kohaselt nii, nagu teise lepingupoolega, st hagejatega, sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohus leiab, et üldtingimuste p 7.3.2 tuleb tõlgendada selliselt, et arvestada tuleb üksnes kahjustada saanud ehitise osa kulumit.
13.Kindlustuslepingute üldtingimuste p 7.3 kohaselt on ehitise kindlustusväärtus taastamisväärtus või jääkväärtus. Üldtingimuste p 7.3.1 kohaselt mõistetakse taastamisväärtuse all uue samalaadse ehitise taastamise kulusid ning p 7.3.2 kohaselt mõistetakse jääkväärtuse all taastamisväärtust, mida on vähendatud ehitisekulumi võrra. Seejuures on jääkväärtus kindlustusväärtuseks, kui ehitise kulum on suurem kui 50% või kui kindlustuslepingus on kindlustusväärtuseks määratud jääkväärtus. Üldtingimuste p 15.3 kohaselt, kui kindlustusväärtuseks on jääkväärtus, vähendatakse kindlustushüvitist proportsioonis, milline on jääkväärtuse suhe taastamisväärtusesse. Seega sõltub üldtingimuste kohaselt see, kas kindlustushüvitisest tuleb ehitise kulumile vastav osa maha arvestada sellest, kas kulum on suurem kui 50%. Tegemist on tingimusega, mis sätestab kindlustusvõtja jaoks VÕS § 479 lg-st 3 soodsama regulatsiooni juhul, kui ehitise kulum on väiksem kui 50%. Nimelt VÕS § 476 lg 1 kohaselt on kahjukindlustuse eesmärgiks hüvitada kindlustusjuhtumiga tekitatud kahju. VÕS § 479 lg 3 ja ka üldtingimuste p 7.3.2 mõtteks saab olla selles olukorras välistada kindlustusvõtja rikastumine kindlustushüvitise saamisel. Tegemist on sama mõttega, mida kahju hüvitamise üldsätete juures väljendavad VÕS § 127 lg-d 1 ja 5. Kahju hüvitamine peaks sellest tulenevalt asetama kahjustatud isiku võimalikult sarnasesse olukorda sellega, mis oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Juhul, kui kahjustada saab üksnes hoone üks osa, saab kindlustusvõtja nõuda üksnes selle hoone osa taastamise kulude hüvitamist. Seega on mõistlik ja kooskõlas kahju hüvitamise ja kahjukindlustuse üldiste eesmärkidega, et arvestatakse üksnes selle hoone osa kulumit. Vastupidine tõlgendus võiks kaasa tuua nii selle, et kindlustusvõtja võib põhjendamatult rikastuda (hävib võrreldes tervikhoonega kulunum osa), kui ka selle, et kahju ei hüvitata tervikuna, st kindlustushüvitis ei võimalda asetada kindlustusvõtjat olukorda, milles ta oli enne kahju tekkimist (hävib võrreldes tervikhoonega vähemkulunud osa).
14.Olukorras, kus kostja tugines hagile esitatud väites asjaolule, et ehitise kulum oli üle 50%, mistõttu tuleks kindlushüvitist vähendada, pidi ta enda väidet TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei ole tõendanud, et kahjustada saanud ehitise osade kulum oli üle 50%. Kindlustuslepingute tingimustes ei ole reguleeritud, kuidas ehitise kulumit tuleks leida. Pooled on esitanud ehitise kulumi tõendamiseks erinevaid asjatundjate arvamusi. Kostja tugineb seejuures AO arvamusele, mille kohaselt oli ehitise kulum 63%. See on ainus arvamus, mille kohaselt kulum ületab 50%. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda AO arvamus kahjustada saanud hooneosa kulumit juba ainuüksi seetõttu, et selles oli hinnatud hoone kui terviku kulumit. See on arvamuse sisust selgelt nähtav. Samuti ei ole AO arvamuses kulumi kohta kajastatud adekvaatselt ehitise juures aastatel 2014–2017 tehtud töid. Nimelt piirdusid AO kulumi kohta esitatud arvamuse kohaselt ehitustööd olemasolevate kandekonstruktsioonide puidust sõrestikul soojustusplaatidega ning plekk-profiilkattega katmisega. Samas on kohtule esitatud ehitise rekonstrueerimisprojekt ning juurdeehituse projekt, millest nähtub, et lisaks hoone rekonstrueerimisele rajati hoonele ka juurdeehitis. Muuhulgas ehitati juurde teine korrus, osaliselt rajati uus vundament ning ehitati uued seinad. Seejuures on AO arvamus kulumi kohta vastuolus tema enda arvamusega taastamismaksumuse 9 (12)
kohta, milles ta on märkinud, et hoone ehitusmahtu suurendati juurdeehitusega 447 m2 võrra. Ka MS ning HK koostatud arvamustest ja neis sisalduvatest fotodest nähtub, et ehitustööde käigus ehitati hoone osa, mis hiljem tulekahjus hävis oluliselt ümber. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et neist tõenditest nähtuvalt oli kahjustada saanud hoone osa suures osas äsja valminud uusehitis, mille kulum ei saanud olla üle 50%. Seega on üldtingimuste p 7.3.1 kohaselt kindlustusväärtuseks taastamisväärtus.
15.Pooled on esitanud kohtule kahju suuruse, st ehitise taastamise maksumuse tõendamiseks mitmeid erinevaid tõendeid: AO, MS, HK ja OÜ EKE NORA arvamused ning Vamerin OÜ ja VX Kivisillus OÜ hinnapakkumised.
16.Kostja leiab, et lähtuda tuleb AO arvamusest, kust nähtub kõige odavam taastamismaksumus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ja leiab, et AO arvamuse alusel ei ole võimalik kahju suurust tuvastada. Nimelt ei ole AO enda arvamuses arvestanud vajadusega taastada juurdeehitise osa, mis erines ehitusloa aluseks olevast projektist, kuna pidas seda ebaseaduslikuks ehitiseks. Ringkonnakohus leiab, et see lähenemine ei ole kooskõlas kahju hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isik sarnasesse olukorda, kui kahju ei oleks tekkinud. Sel juhul oleks alles ka ehitise nn ebaseaduslik osa. See, et ehitis ei vastanud osaliselt ehitusloa aluseks olevale projektile, ei too vältimatult kaasa ehitise selle osa lammutamist. Sellises olukorras võib kohalik omavalitsus varasemat ehitusluba muuta või anda välja varasemast erineva ehitusloa, kui see vastab ehitamist reguleerivatele õigusnormidele ja planeeringutele ega kahjusta ebaproportsionaalselt naabrite õigusi (vt Riigikohtu 4. oktoobri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-505, p 10). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järeldada, et ehitusloa muutmine ei oleks olnud võimalik.
17.Teistes taastamismaksumuse kohta esitatud tõenditest lähtub MS arvamus maksumuse leidmisel ehitamise keskmisest ruutmeetrihinnast. HK ja OÜ EKE NORA arvamused ning Vamerin OÜ ja VX Kivisillus OÜ hinnapakkumised lähtuvad taastamiseks vajalikest töödest ja konkreetsete tööde hindadest. MS arvamuse kohaselt on ehitise osade 1–3 taastamismaksumus 311 463 eurot käibemaksuta. HK arvamuse kohaselt on ehitise osade 1 ja 3 taastamismaksumus 2019. a seisuga 178 409,53 eurot käibemaksuta, millele lisandub koristustööde maksumus. OÜ EKE NORA arvamuse kohaselt on ehitise osade 1 ja 3 taastamismaksumus kokku 279 066 eurot käibemaksuga, mis võib tõenäoliselt suureneda 15% võrra, st 320 926,8 euroni. Vamerin OÜ hinnapakkumise kohaselt maksnuks ehitise taastamine 264 342,77 eurot käibemaksuta ning VX Kivisillus OÜ hinnapakkumise kohaselt 250 136,82 eurot käibemaksuta.
18.Maakohus on lähtunud taastamismaksumuse tuvastamisel HK arvamusest. Ringkonnakohus nõustub hagejatega, et maakohus ei ole seda jälgitavalt põhjendanud. Maakohus on öelnud üksnes, et see hinnang on kõige põhjendatum, ilma oma järeldust sisuliselt rohkem põhjendamata. Pooled ei ole esitanud kohtule seisukohti ega tõendeid erinevates arvamustes ja hinnapakkumistes kajastatud konkreetsete tööde ja nende maksumuste põhjendatuse kohta. Seega ei ole kohtul võimalik hinnata seda, milline arvamus või hinnapakkumine on põhjendatuim, arvamustes ja hinnapakkumistes kajastatud tööde ja tööhindade erinevuste pinnalt. Küll aga nähtub esitatud hinnapakkumistest ja arvamustest, et HK arvamuses toodud maksumus erineb oluliselt teistes tõendites toodud maksumusest. Selle erinevus VX Kivisillus OÜ kui ülejäänud tõenditest väikseima maksumusega hinnast on suurem, kui ülejäänud tõenditest kalleima ja odavaima vahe. See viitab asjaolule, et tegemist võib olla põhjendamatult madala hinnaga, mida kinnitavad ka MS tunnistajana antud ütlused. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on lähtuda VX Kivisillus OÜ hinnapakkumises toodud tööde maksumusest. Tegemist on taastamistööde tegemiseks tehtud hinnapakkumisega, mille puhul võib eeldada, et pakkumuse tegija oli valmis selle hinnaga ka tööd tegema, erinevalt esitatud asjatundjate arvamustes kajastuvast hinnast, mis põhinevad teoreetilistel hinnangutel, mitte reaalsel valmidusel nende hindadega ka ehitustöid teha. Ringkonnakohus leiab, et 10 (12)
olukorras, kus on esitatud reaalsed hinnapakkumised tööde tegemiseks, saab lähtuda odavamast pakkumisest, mistõttu eelistab kohus VX Kivisillus OÜ hinnapakkumist Vamerin OÜ pakkumisele. See põhimõte ei kehti aga asjatundjate arvamuste kohta, mille puhul ei ole arvamuse andjal valmidust ise antud hinnaga töid teha. Ringkonnakohus märgib, et kostja on küll vaidlustanud VX Kivisillus OÜ hinnapakkumise usaldusväärsuse, kuid tegemist on Vamerin OÜ pakkumisest odavama pakkumisega. Kui VX Kivisillus OÜ hinnapakkumine välja jätta, oleks ringkonnakohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt põhjendatud lähtuda Vamerin OÜ pakkumisest, mis tooks kostjale kaasa ebasoodsama lahendi. Seega loeb ringkonnakohus ehitise taastamismaksumuseks
136,82 eurot. Seetõttu tuleb hagejate vastuapellatsioonkaebus osaliselt rahuldada ning suurendada hagi rahuldamise ulatust. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et kostja on hagejatele kindlustuslepingute alusel tasunud 30 405,14 eurot. Seega on kostja jätnud hüvitamata kahju 219 731,68 eurot. Arvestades hagejate kaasomandiosade ja kindlustuslepingutest tulenevate omavastutuste suurusi peab kostja kindlustuslepingu I alusel maksma täiendava hüvitise 53 869,28 eurot ning kindlustuslepingu II alusel 164 265,4 eurot.
19.Kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses eraldiseisvaid vastuväiteid temalt hageja I kasuks kohtueelse õigusabi kulu ja asjatundja arvamuse kulu väljamõistmise kohta. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et kostja on rikkunud kindlustushüvitise maksmise kohustust, on maakohus selle kahju hüvitamise nõude 4928 eurot õigesti VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel rahuldanud. VÕS § 113 lg 1 järgi on põhjendatud ka hagejate viivisenõue rahuldatud põhivõla osalt.
20.Hagejad on esitanud kohtule taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks, millega soovivad täiendada protokollis kajastuvaid hageja esindaja seisukohti ning parandada protokollist nähtuvaid ajamärkeid. Ringkonnakohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Istungiprotokoll ei ole stenogramm ning ei pea kajastama poolte avaldatud seisukohti sõnasõnalt. Seda eriti olukorras, kus hagejad on esitanud kohtule ka kohtukõne kirjalikud teesid protokollile lisamiseks. Kui hagejad soovisid, et mingi nende seisukoht kindlasti protokollis kajastuks, tulnuks selleks TsMS § 50 lg 2 järgi esitada istungil taotlus. Protokollist nähtuvad ajamärked ei ole TsMS § 50 lg 1 järgi protokolli osa, mistõttu nende parandamist TsMS § 53 lg 2 järgi taotleda ei saa.
21.Kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise tõttu 77% ulatuses kostja kanda ja 23% ulatuses solidaarselt hagejate kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti määranud tsiviilasja hinna, mistõttu on nii hagilt kui ka apellatsioonkaebustelt tasutud vähem riigilõivu. Praeguses asjas on esitanud mõlemad hagejad kostja vastu iseseisva nõude. Hagejate nõuded tulenevad eraldi lepingutest ning tegemist ei ole õigussuhtega, mida saaks TsMS § 207 lg 3 mõttes tuvastada üksnes kõigi kaashagejate suhtes ühiselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja II palub enda nõude välja mõista hageja I kasuks. Hagejad ei ole tuginenud sellele, et nõue oleks hagejale I loovutatud. Seega on jätkuvalt tegemist kahe hageja eraldiseisvate nõuetega. Sellises olukorras ei ole alust hagejate nõudeid hagihinna arvutamisel liita, vaid mõlema hageja nõudel on iseseisev hind (vt nt Riigikohtu 5. jaanuari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 49; 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 15). Seega on hageja I esitatud nõude hind 236 356,81 eurot ning hageja II esitatud nõude hind 72 509,47 eurot. Arvestades kaebuse ulatust on TsMS § 137 lg 1 järgi kostja apellatsioonkaebuse hind hageja I nõude osas 118 787,71 eurot ning hageja II nõude osas 36 717,3 eurot. Hageja I vastuapellatsioonkaebuse hind on 117 569,1 eurot ning hageja II vastuapellatsioonkaebuse hind 35 792,17 eurot. 11 (12)
23.Arvestades hagi hinda oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hageja I pidanud tasuma hagi esitamisel riigilõivu 2100 eurot ning hageja II 1200 eurot. Hagejad tasusid hagi esitamisel riigilõivu kokku 2700 eurot. Seega on hagejad hagilt tasunud riigilõivu kokku 600 eurot ettenähtust vähem. Vastuapellatsioonkaebuselt oleks RLS § 59 lg-te 1 ja 15 ning lisa 1 järgi hageja I pidanud tasuma riigilõivu 1500 eurot ning hageja II 1000 eurot. Hagejad tasusid kokku lõivu 1500 eurot. Seega on hagejad vastuapellatsioonkaebuselt tasunud riigilõivu kokku 1000 eurot ettenähtust vähem. Kostja oleks pidanud apellatsioonkaebuselt hageja I nõude osas tasuma lõivu 1500 eurot ning hageja II nõude osas 1000 eurot. Kokku tasus kostja apellatsioonkaebuselt lõivu 1800 eurot, st 700 eurot ettenähtust vähem.
24.Vähem tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. TsMS § 146 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad menetluskulude tasumise eest solidaarselt isikud, kes on taotlenud menetlustoimingu tegemist ja kelle kanda jäävad menetluskulud. Kuivõrd kostja apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostja apellatsioonkaebuselt vähem tasutud riigilõiv 700 eurot mõista kostjalt riigi kasuks välja. Hagejate vähem tasutud riigilõivust 1600 eurot tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele 77%, st 1232 eurot mõista hagejatelt ja kostjalt solidaarselt riigi kasuks välja. Seejuures nende sisesuhtes vastutab TsMS § 146 lg 3 järgi kostja. Ülejäänud 23%, st 368 eurot tuleb välja mõista solidaarselt hagejatelt. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.