Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-17239
Kohtuasi
T.F maksejõuetusavaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
T.F
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (võlgnik) T.F (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
määruskaebus
Usaldusisik B.Z
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 23.05.2024 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud jätta T.F kanda. Mõista T.F-ilt riigituludesse välja riigilõiv 10 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
T.F (avaldaja, võlgnik) esitas 06.12.2023 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Maksejõuetusavalduse kohaselt kannab võlgnik vabaduskaotuslikku karistust Tartu Vanglas. Ta on lahutamas oma abielu. Võlgniku sissetulekuks on 100 eurot kuus, mis on kingitus võlgnikule. Võlgniku igakuised kulud on 15 eurot. Võlgnikul puudub vara, tema kohustuste suuruseks on kokku 4304,22 eurot. Võlgnikul on raske puue ja ta on töövõimetu. Võlgnik loodab vanglas leida kergemat tööd, mille tasust ja sugulaste saadetud rahast tasuda võlgnevusi.
2.Maakohus võttis 12.02.2024 määrusega avalduse menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks B.Z-i (usaldusisik), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise, keelas võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta vara käsutada ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta.
3.Usaldusisik esitas 12.03.2024 maakohtule võlgniku vara ja võlgade nimekirja ja oma seisukoha avalduse osas.
3.1.Võlgnikul puudub kinnisvara, sõidukid, digitaalvara ja muud finantsinstrumendid (krüptovara, aktsiad, võlakirjad, investeerimisfondid, jms). Samuti puuduvad võlgnikul äriühingud ja muu oluline vara ning nõuded kolmandate isikute vastu. Võlgnik on liitunud LHV Pensionifondiga L, mille osaku väärtus on 36,45 eurot. Võlgniku sissetulekuks on kingitus, toetus tuttavatelt summas 100 eurot.
3.2.Võlgniku eeldatavate kohustuste suuruseks kokku on 2929,35 eurot. Osad täitemenetluse registris märgitud nõuetest võlgniku vastu on aegunud (Politsei -ja Piirivalveameti kaks nõuet ja Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue). Täitekulud on tekkinud seoses täitemenetlustega, mille täitedokumentideks on otsused väärteoasjades (rahatrahvid), kriminaalasjades (menetluskulud) või õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiskohustus (ravikindlustushüvitis). Puuduvad võlgniku kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik (võlgnik oli abielus alates 30.11.2022–17.01.2024 Xga). Võlgniku vältimatute kulutuste suuruseks (hügieenitarbed, sideteenus) on 15 eurot kuus.
3.3.Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võlgniku puudulik seaduskuulekus pikema aja jooksul, mistõttu on teda korduvalt karistatud väärteo- ja kriminaalkorras ja seetõttu on temalt välja mõistetud kaitsjatasud, menetluskulud, rahatrahvid. Kuna võlgnik väljamõistetud summasid tähtaegselt ei tasunud, siis see omakorda põhjustas täitemenetluste alustamise võlgniku vastu ja tõi kaasa talle täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lisaks on võlgnikul ka pikema aja jooksul puudunud igasugune legaalne sissetulek.
3.4.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, kuid võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mis on aga suurimateks võlgniku kohustusteks. Võlgnik on öelnud, et on töötu kinnipeetav ning tal 2
2-23-17239 on diagnoositud raske puue ning tal puuduvad võimalused võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuid pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal.
3.5.Lähtudes võlgniku kohustuste iseloomust on pankrotimenetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades ilmselt perspektiivitu, kuna kohustustest vabastamise menetluse läbimisel võlgnik siiski ei vabaneks kohustustest, mis on tekitatud tema poolt õigusvastase käitumisega ja mis on jäänud täitmata pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist.
4.Maakohus määras 14.05.2024 määrusega tähtaja maksejõuetusavalduse menetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi 1500 euro tasumiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus lõpetas 23.05.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) võlgniku maksejõuetusavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Maakohus määras usaldusisiku tasuks 990 eurot (millele lisandub käibemaks), millest 594 eurot (millele lisandub käibemaks) hüvitatakse riigi vahenditest ning 396 eurot (millele lisandub käibemaks) mõistis maakohus välja võlgnikult.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb maksejõuetusavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustustest vabastamise menetlus jätta algatamata.
5.2.Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, võlgnikul ei ole vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on teadaolevalt 2929,35 eurot. Võlgnikul ei ole ka vara pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajad ega kolmandad isikud ei maksnud nende katteks kohtu määratud deposiiti.
5.3.Arvestades, et suurem osa võlgniku kohustustest on võlgniku õigusvastasest tegevusest tekkinud kohustuste iseloomu silmas pidades sellised, millest võlgnik ei saa vabaneda, siis ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus selle eesmärki. Esitatud asjaoludes tulenevalt ei ole võlgnik tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ega ole ka alust arvata, et pikaaegset vabaduskaotuslikku karistust kandev võlgnik hakkab sellega tegelema, mida ta on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse ajal tegema.
5.4.Usaldusisiku tasu üheksa töötunni eest 110 eurot tund (millele lisandub käibemaks) taotletud suuruses on põhjendatud, sest see vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja usaldusisiku kvalifikatsioonile. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määrus. Määruskaebuse kohaselt ei saa võlgnik teha tööd ning tal on kehtiv töövõime 100%. Võlgnik soovib menetluse ajal omandada vanglas haridust, mis aitaksid tal peale vangistust hakkama saada. Kui mingi summa koguneks võlgniku vahenduskontole, siis saaks võlgnik ka osade kaupa tasuda menetluskulusid. 3
2-23-17239
7.Usaldusisik vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Menetluse edasine käik
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Seda arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.
11.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärki ei ole eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole põhjendatud võlgniku pankrotimenetluse läbiviimine ning menetlus tuleb lõpetada raugemisega. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse vastavate põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Maakohus tuvastas, et võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks, võlausaldaja ega kolmandad isikud ei maksnud nende katteks ka kohtu määratud deposiiti. Seega oli maakohtul alus lõpetada maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-te 1 ja 3 alusel kooskõlas füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 2 p-ga 5 ja § 45 lg-ga 2. Kuivõrd esines PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud menetluse raugemise alus, siis oleks pankroti väljakuulutamine võimalik FIMS § 45 lg-st 2 tulenevalt vaid kohustustest vabastamise menetluse algatamisel.
13.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb aga arvestada FIMS-i, kohustustest vabastamise menetluse ja pankrotimenetluse eesmärke. FIMS § 2 lg 1 järgi on FIMS-i eesmärk võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. FIMS § 2 lg 4 järgi on kohustustest vabastamise menetluse eesmärk vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 2 teise lause järgi antakse füüsiliselt isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.
14.Maakohus tuvastas, et enamus võlgniku kohustustest on õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, mille täitmisest ei ole võlgnikku FIMS § 50 lg-st 2 tulenevalt võimalik vabastada. Kuivõrd õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ei ole võimalik võlgnikku vabastada, siis on kohustustest vabastamise menetlus selles osas perspektiivitu. Ülejäänud võlgniku nõuete täitmisest oleks iseenesest võimalik võlgnikku vabastada, kuid käesoleval juhul ei ole see põhjendatud ega kooskõlas seaduse eesmärgiga.
4
2-23-17239
15.Pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Selliselt ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue majandusliku alguse, andes talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kuid sellise võimaluse saab anda seaduse mõtte kohaselt vaid neile võlgnikele, kes on valmis täitma seaduses võlgnikule sätestatud kohustusi. Selleks, et võlgnikku saaks kohustustest vabastada, peab võlgnikul olema minimaalselt soov ja valmisolek tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Võlgniku poolt esiletoodud asjaoludest eeltoodud soovi mõistliku tulutoova tegevusega tegelemiseks, et kohe asuda täitma oma kohustusi, ei ole võimalik järeldada. Võlgniku oletuslike võimalustega hakata vanglas õppima, et omandada tulevikus (peale vanglast vabanemist) sissetuleku teenimiseks vajalikud oskused ja võlgniku olematust sissetulekust (kingitusena saadud 100 eurot) raha võimalikust kogumisest (kui mingi summa koguneks) ei piisa järeldamaks tulu teenimise võimalust. Vastupidi, võlgnik on andnud teada, et ta ei tööta, ta ei ole töövõimeline (võlgnik on ekslikult ka märkinud, et on 100% töövõimeline) ning alles plaanib omandada mingeid oskusi, et millalgi tulevikus asuda tööle.
16.Kolleegium märgib, et aegunud kohustustest vabanemiseks on võlgnikul võimalik pöörduda kohtutäituri poole palvega lõpetada täitemenetlused seoses täitmise aegumisega (täitemenetluse seadustiku § 481 lg 1 ja § 202 lg 1).
17.Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Usaldusisikul ei ole toimiku materjalidest nähtuvalt määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, mistõttu ei ole vaja määrata talle hüvitatavate menetluskulude suurust.
18.Harju Maakohus rahuldas 15.07.2024 määrusega võlgniku menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu summas 10 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb riigilõiv TsMS § 190 lg 4 järgi avaldajalt välja mõista riigituludesse. TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb kohtulahendi alusel raha riigituludesse tasuma kohustatud isikul täita lahend 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib määruse riigilõivu väljamõistmise osas sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole nõuet täitnud määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 6). TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse, saab FIMS § 18 lg 10 teise lause alusel esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.