Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu avaldus U U vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu (registrikood 80160338, asukoht Pae tn 25, 11414 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (Perejurist OÜ, asukoht Punane tn 16, 13619 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: U U (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu avaldus U U vastu võla nõudes. Mõista puudutatud isikult U U välja Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus ajavahemiku 30.06.2020 – 28.02.2021 eest summas 1514,22 eurot ja viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2021 kuni põhinõude (1514,22 eurot) täitmiseni.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku U U kanda. 2.2 Välja mõista puudutatud isikult U U avaldaja Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu 05.03.2021 avalduse U U vastu võla nõudes. Kohus võttis avalduse menetlusse 10.03.2021. Avalduse kohaselt on puudutatud isik (edaspidi ka võlgnik) Pae tn 25-xxxx, Tallinn korteri omanik. Nimetatud korter asub majas, kus on moodustatud korteriühistu, so. avaldaja. Võlgnik on korteriühistu liige. Igakuiselt esitab avaldaja arved võlgniku korteri ja sellele vastava üldkasutatava pindala mõttelise osa majandamise ja haldamise eest. Igakuises arves sisalduvad tasud alljärgnevate tööde ja teenuste eest: admin-ja hooldus teenused, remondifond, elekter, vesi ja kanalisatsioon.
2.Võlgnik on oma käitumisega (osutatud teenuste eest esitatud arvete järjepideva tasumata jätmisega) põhjustanud kohtumenetluse. Kõik alates 30.06.2020 osutatud teenused ja nende eest esitatud arved jättis võlgnik tasumata. Seetõttu tekkis temal 10.03.2021 sissenõutavaks muutunud võlgnevus avaldaja ees kokku summas 1514,22 eurot, mis koosneb ainult põhivõlast (lisad 1 – 9 – tasumata arved; lisa 10 – tasumata arvete koondtabel). Avaldaja palub välja mõista U U’ilt (isikukood xxxx) Pae 25 Korteriühistu (registrikood 80160338) kasuks põhivõlgnevus summas 1514,22 eurot ja jooksev viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates 11.03.2021 kuni põhinõude (1514,22 eurot) täieliku täitmiseni.
3.Avaldaja põhikirja p 4.2. kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate ja planeerivate kulutuste, sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee- ja kanalisatsiooni, remondiraha, võetud laenude, hooldus- ja remondi, haldus- ja hooldus kulude eest (lisa 11 - põhikiri). Osutatavate teenuste arvestamise kord ja võlgniku vastavad kohustused tulenevad ka põhikirja p-dest 4.2.6.1. – 4.2.6.11.
4.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt: viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.Kohus on avalduse koos selle lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte 22.03.2021, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-21-3508
6.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnistusregistri andmete kohaselt on puudutatud isik U U Tallinnas, Pae tn 25 asuva korteriomandi nr xxxx omanik (tl 4-5). Seega on puudutatud isik Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu liige KrtS § 1 lg 4 mõistes. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust korteriomandi asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
8.Kohus märgib, et vastavalt kohtu poolt menetlusse võetud tsiviilasjale nõuab avaldaja puudutatud isikult ajavahemikus 30.06.2020 – 28.02.2021 tekkinud põhivõlgnevuse tasumist summas 1514,22 eurot. Avaldaja on oma nõude kujunemist piisavalt selgitanud ning avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid (vt tl 6-20). Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Korteriühistu põhikirja p 4.2. kohaselt on võlgnik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate ja planeerivate kulutuste, sh. prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmise, üldelektri, kütte-, vee- ja kanalisatsiooni, remondiraha, võetud laenude, hooldus- ja remondi, haldus- ja hoolduskulude eest. Osutatavate teenuste arvestamise kord ja võlgniku vastavad kohustused tulenevad ka põhikirja p-dest 4.2.6.1. – 4.2.6.11. (vt tl 16-20).
9.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. KrtS § 42 lg 1 on sätestatud, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-21-3508
10.Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu avalduse U U vastu võla nõudes. Kohus mõistab puudutatud isikult U U välja Tallinn, Pae tn 25 korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse ajavahemiku 30.06.2020 – 28.02.2021 eest summas 1514,22 eurot ja viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.03.2021 kuni põhinõude (1514,22 eurot) täitmiseni. Kohus selgitab, et kui puudutatud isiku võlgnevus ajas kasvab ning pooled ei suuda lahendada omavahelist vaidlust kokkuleppega, siis on avaldajal võimalik esitada pärast 28.02.2021 tekkinud täiendava võlgnevuse väljamõistmiseks kohtule uues menetluses uus avaldus.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
12.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskulud avalduse esitamisel: riigilõiv 50 eurot, nõustamine enne avalduse esitamist 1 t/ 120 eurot ning avalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine 3 t / 360 eurot.
13.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldajale osutatud õigusabi osas leiab kohus, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas vähekeerukas asjas avaldajale õigusabi osutamiseks ei ületa kokku 2,5 h. Samuti leiab kohus, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses ülemäärane (arvestades ka asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 200 eurot (2,5 x 80). Avaldaja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 250 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot).
14.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.