T. K. avaldus tunnistada kehtetuks Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu 07.07.2019 üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse 05.12.2019 tehtud sissekanne ja tühistada korteriühistu 2018 majandusaasta aruanne
Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad T. K., ik xxxx, lepinguline esindaja Marianna Patrino Puudutatud isik: Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu (täiendava nimega KÜ Aseri Kooli 1), rk 80152296, lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Kohtuistungi aeg
01.03.2021
RESOLUTSIOON:
1.Mitte rahuldada T. K. avaldust tunnistada kehtetuks Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu 07.07.2019 üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse 05.12.2019 tehtud sissekanne.
2.Mitte rahuldada taotlust ennistada tähtaeg punktis 1 nimetatud avalduse- tunnistada kehtetuks Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu 07.07.2019 üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse 05.12.2019 tehtud sissekanne- esitamiseks.
3.Lõpetada menetlus T. K. avalduses Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu 2018. aasta majandusaasta aruande tühistamiseks seoses nõudest loobumisega.
4.Jätta T. K. kanda nii tema enda kui ka puudutatud isiku Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu menetluskulud.
5.Välja mõista T. K.lt menetluskulude katteks 1049,70 eurot Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu kasuks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda kaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AVALDUSE ASJAOLUD
1.T. K. esitas 31.03.2020 avalduse Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu, edaspidi ka KÜ) vastu 07.07.2019 üldkoosoleku otsuse alusel äriregistrisse 05.12.2019 tehtud sissekanne ja tühistada korteriühistu 2018. aasta majandusaasta aruanne.
2.02.06.2020 kohtumäärusega kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse: 1) nõustudes maakohtuga selles, et avalduse sisu ja nõuded on ebaselged; 2) leides, et ka määruskaebuses on avaldaja esitatud põhjendused vastuolulised ja kohati arusaamatud; 3) nõustudes maakohtuga selles, et avaldaja nõue tunnistada kehtetuks 7. juuli 2019 üldkoosoleku alusel 5. detsembril 2019 registrisse tehtud kanne eeldab kandemääruse aluseks olnud asjakohase korteriühistu üldkoosoleku otsuse vaidlustamist ja kui lähtuda sellest, et avaldaja soovib vaidlustada 7. juuli 2019 üldkoosoleku otsust, siis on vastav nõue esitatud KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud 60 päevast nõude esitamise tähtaega ületades. 4) märkides, et avaldaja on määruskaebuses esitanud muuhulgas väite, et ta soovib esitada kohtule taotluse ennistada üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg. 5) leides, et nõude esitamise tähtaja rikkumise küsimus, sh tähtaja ennistamise taotlus, tuleb lahendada sisulises menetluses avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmisega. 3.Eeltoodust tulenevalt andis kohus 29.09.2020 määrusega avaldajale tähtaja esitada selge nõue (sh tõendite tõlgetega) koos nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlusega.
4.Avaldaja esitas uuendatud avalduse 22.10.2020 (I kd tlk 140) alljärgneva sisuga:
4.1.Asja menetlenud I ja II astme kohtud on mõlemad leidnud, et avaldaja on avalduse läbivaatamisel mööda lasknud otsuse vaidlustamise tähtaja. Samas pole kohtud kindlaks teinud, kas T. K. on vaidlustatud korteriühistu otsuse õigeaegselt kätte saanud või sellest otsuses seaduses sätestatud korras talle kätte toimetatud. KrtS § 29 lg 1 kohaselt kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Korteriühistu poolt oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Nimelt pole KÜ saatnud üldkoosoleku kokkukutsumise teadet T. K. e-posti aadressile, mis oli üldkoosoleku kokkukutsujatele teada (KrtS § 20 lg 4).
TsÜS § 4 õiguse analoogia ja TsÜS § 77 lg 1 koostoime kohaselt oleks KÜ pidanud ka 7. juuli 2019 toimunud üldkoosoleku protokolli esitama T. K. e- postile, mida juhatus teinud ei ole. Ülaltoodu alusel tekib avaldajal õigustatud ootus, et tegelikult 07. juulil 2019 mingit koosolekut ei toimunud, seda enam T. D. korteriühistu koosolekul juhatuse liikmeks ei valitud. Arvata võib, et üldkoosoleku protokoll koostati juhatuse poolt tagantjärele. Menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt esitab avaldaja menetlusdokumendi vaidlustamise taotluse käesolevas dokumendis. Seadusandja on KrtS § 29 lg 4 teises lauses sidunud möödalastud tähtaja TsMS § 68 lõikega 1. Kuna avaldaja sai 7. juuli 2019 toimunud KÜ koosolekust juhuslikult teada 2020 märtsis ja samal ajal sai kätte ka vaidlustatava üldkoosoleku protokolli, siis sellest ajast sai ta seda vaidlustada alles 31.03.2020. Korteriühistu juhtkond pole millegagi tõendanud, et ta on T. K.le 07. juuli 2019 üldkoosoleku protokolli kirjalikult taasesitatavas vormis varem kätte toimetanud. Ülevaltoodust tulenevalt palub аvaldaja: 1) ennistada 07.juuli 2019 toimunud üldkoosoleku protokolli vaidlustamise tähtaeg ja lugeda 31.03.2020 esitatud kaebus 07.juuli.2019 üldkoosoleku protokolli kohta tähtaegselt esitatuks; 2) tunnistada KÜ 7.07.2019 üldkoosoleku protokoll õigustühiseks.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUVÄITED
5.20.11.2020 seisukohas märgib KÜ, et ei tunnista T. K. avaldust. Avaldus on esitatud tema vastu alusetult ning see tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isik ei võta omaks ühtegi avaldaja faktilist väidet, mille osas puudutatud isik ei ole selgesõnaliselt märkinud, et ta võtab selle omaks.
6.02.06.2019 toimunud üldkoosolekul osales 28 korteriühistu liiget. Üldkoosoleku seitsmenda päevakorra punktina oli juhatuse liikme valimine. 02.06.2019 üldkoosoleku toimumise momendil oli Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistul kehtiv juhatus koosseisus T. D., T. P. ja L. S.. Päevakorra seitsmenda punkti arutamise tulemusel oli otsustatud vana juhatuse koosseisu jätkamise poolt ning L. S. asemel otsustati valida juhatusse H. O.. 02.06.2019 üldkoosoleku otsuseid avaldaja vaidlustanud ei ole ning need on kehtivad.
7.Pärast 02.06.2019 üldkoosolekut esitas H. O. korteriühistu juhatusele avalduse, et tema loobub juhatuse liikme ametist. Juhatuse poolt oli otsustatud kokku kutsuda üldkoosolek uue juhatuse liikme (s.o H. O.`a asemel) valimiseks.
8.20.06.2019 pani juhatus elamu trepikodades (s.o vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 6.6) kutse uuele üldkoosolekule. Uus üldkoosolek otsustati läbi viia 07.07.2019. 07.07.2019 üldkoosoleku päevakord oli järgmine: (1) uue liikme valimine juhatusse. 10.06.2019 uus juhatuse liige taandas ennast; (2) tööplaani arutelu.
9.07.07.2019 toimunud üldkoosolekul osales 24 korteriühistu liiget, s.h avaldaja T. K.. Üldkoosolek otsustas (s.o otsus nr 1) valida kolmandaks juhatuse liikmeks M. D.. Samuti üldkoosolek arutas ja võttis vastu mõned kaasomandi hooldamisega seotud küsimused (s.o otsused nr 2). Avaldaja osales aktiivselt üldkoosoleku päevakorra punktide arutelus. Tema ei esitanud mitte ühtegi eriarvamust vastuvõetud otsuste suhtes. Samuti hääletas avaldaja M. D. juhatusse valimise poolt. Avaldaja T. K. osales 07.07.2019 üldkoosolekul isiklikult ja on teadlik 07.07.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest otsuste vastuvõtmisel. Pärast 07.07.2019 üldkoosolekut olid üldkoosolekul vastuvõetud otsused välja pandud juhatuse poolt infotahvlitele trepikodades (s.o vastavalt põhikirja p-le 6.24).
07.07.2019 üldkoosoleku otsuse nr 1 alusel kanti 04.12.2019 registrisse juhatuse liikmena M. D.. 07.07.2019 üldkoosoleku otsuseid ei ole korteriomanike (v.a. avaldaja) poolt vaidlustatud.
10.KÜ on seisukohal, et avalduses toodud andmed ja väited on vastuolulised ja/või valed, nt. et avaldaja ei olnud teadlik 07.07.2019 üldkoosoleku toimumisest ning et tema ei osalenud antud üldkoosolekul.
11.T. K. avaldusest saab teha järelduse, et avalduse esitamise eesmärgiks on 07.07.2019 üldkoosoleku otsuse alusel 04.12.2019 korteriühistu registris tehtud kande- juhatuse liikme L. S. asemel oli juhatuse liikmena kantud M. D.- tühistamine. Avalduses ei ole põhjendatud, milline on avaldaja õiguslik huvi 04.12.2019 korteriühistu registris tehtud kande tühistamiseks. Avaldaja osales isiklikult 07.07.2019 üldkoosolekul ja hääletas M. D. juhatusse valimise poolt. TsMS § 378 lg 1 alusel võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
12.Kui korteriühistu liige ei ole nõus üldkoosoleku või juhatuse poolt vastuvõetud otsusega, siis temal on õigus vaidlustada vastuvõetud otsust kohtus. KrtS § 29 lg 3 sätestab, et korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Avaldaja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsus oli vastuvõetud 07.07.2019 üldkoosolekul. Avaldus on kohtule esitatud 31.03.2020, s.o 7 kuu ja 23 päeva pärast otsuse vastuvõtmist. KrtS eelnõu seletuskirjast (lk 56) nähtub, et lõikes 3 sätestatud tähtaja näol on tegemist materiaalõiguslikult õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga, nagu sätestab TsÜS § 38 lg 5 esimene lause. See tähendab, et kohus kohaldab seda omal algatusel, mitte ainult juhul, kui sellele tuginetakse. Kuna tegemist on materiaalõigusliku, mitte menetlustähtajaga, siis ei ole selle rikkumine aluseks avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, vaid avalduse rahuldamata jätmisele. Kuna tähtaeg hakkab kulgema juba otsuse tegemisest, siis ei pruugi huvitatud isik teda mõjutavast otsusest tähtaja jooksul üldse teada saadagi (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu seletuskiri lk 56). Avaldaja osales 07.07.2019 üldkoosolekul isiklikult ja on teadlik 07.07.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest otsuste vastuvõtmisel. Avaldaja ei esitanud mitte ühtegi eriarvamust 07.07.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste suhtes. Eeltoodust nähtub, et T. K. avaldus tuleb jätta rahuldamata.
13.KrtS eelnõu seletuskirjast (lk 56) nähtub ka, et tähtaja alguse sidumine otsusest teadasaamisega tähendab liiga suurt ebakindlust kõigile isikutele. Seetõttu on lg-s 4 sätestatud võimalus taotleda kohtult selle tähtaja ennistamist. Seejuures kohaldatakse seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut, st tähtaja möödalaskmiseks pidi olema mõjuv põhjus ja ennistamist tuleb taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul alates möödalastud tähtaja lõppemisest (TsMS § 67 lg 2). KrtS eelnõu seletuskirjast (lk 57) tuleneb, et eelkõige tuleb TsMSs menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatud mõjuvaks põhjuseks pidada asjaolu, et organi otsust kajastav protokoll ei ole tähtaegselt korteriomanikele teatavaks tehtud. MTÜS § 21 lg 7 kohaselt peab protokoll olema kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest. Tuleb aga silmas pidada, et koosolekul osalenud korteriomanik peaks otsuse vaidlustamise vajadusest olema üldjuhul teadlik
juba koosoleku toimumise ajal, sest TsÜS § 38 lg 4 teise lause kohaselt on otsuse kehtetuks tunnistamise eelduseks vastuväite protokollida laskmine. Eelpool toodud väljavõte eelnõu seletuskirjast on seotud isikutega, kes ei osalenud vaidlusalusel üldkoosolekul ning ei saanud olla teadlik vastuvõetud otsustest alates nende vastuvõtmisest. Avaldaja aga osales 07.07.2019 toimunud üldkoosolekul ning järelikult on teadlik otsustest alates nende vastu võtmisest.
14.Kehtiva kohtupraktika kohaselt peab tähtaja ennistamiseks olema mõjuv objektiivne põhjus. Mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt Riigikohtu 7. mai 2014 määrus tsiviilasjas nr 32-1-24-14, p 9; 23. mai 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14806, p 12). Mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 tähenduses tuleb lugeda ka seda, kui menetlusosaline on teinud kõik endast oleneva menetlustoimingu tegemiseks, kuid menetlustoimingut ei võimalda lugeda tähtajal tehtuks kohtusüsteemist johtuv (tehniline) asjaolu (vt Riigikohtu 18. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p. 10) Avaldaja osales 07.07.2019 üldkoosolekul isiklikult ja on teadlik 07.07.2019 üldkoosolekul vastuvõetud otsustest otsuste vastuvõtmisel. Avaldaja ei ole toonud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei ole esitanud kohtule avaldust 07.07.2019 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks 60 päeva jooksul (s.o kuni 05.09.2019) alates otsuste vastuvõtmisest. Avaldaja proovis juba 28.01.2020 Tartu Maakohtu registriosakonnale esitatud kaebuse/avaldusega vaidlustada 07.07.2019 üldkoosoleku otsuseid. Tartu Maakohtu registriosakond vastas avaldajale 31.01.2020, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks peab avaldaja pöörduma Viru Maakohtu poole. Avaldaja pöördus kohtu poole alles kahe kuu jooksul pärast Tartu Maakohtu registriosakonna vastuse esitamist. Korteriühistu on seisukohal, et puuduvad alused KrtS § 29 lg-s 3 sätestatud ja avaldaja poolt mööda lastud tähtaja ennistamiseks ja seega tuleb jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isiku menetluskulud tuleb välja mõista avaldajalt ning avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 172 lg 1 teise lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viru-Nigula vald, Aseri alevik, Kooli tn 1 korteriühistu on sunnitud kohtumenetluses osalema ja kandma seoses sellega menetluskulud põhjusel, et avaldaja esitas kohtule põhjendamatu avalduse korteriühistu vastu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15.Kohus on tutvunud avaldusega, puudutatud isiku seisukohaga ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult
ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kohtul tagada pooltele menetluses võrdne võimalus oma positsiooni kaitsta. TsMS § 477 lg 1 kohaselt laieneb eeltoodu ka hagita menetluse avaldusele.
16.TsMS § 615 kohaselt tuleb üldjuhul käesolevat avaldust lahendada suulises menetluses. Kohustust pidada seda liiki vaidlustes suulist menetlust on selgitatud ka Riigikohtu 03.03.2021 lahendis 2-17-13391 p.16-20. Antud avalduse puhul oli kohtul eelkõige lootus suulise menetluse käigus saada selgemaks avalduse sisu, paraku see ei õnnestunud, sest kohtu hinnangul ei saanud avaldaja istungil aru sellestki, kelle vastu ta ise on avalduse esitanud. Nimetatu ilmneb ka avaldaja 06.03.2021 menetluskuludega seonduvas seisukohas, milles ta väidab ja märgib puudutatud isikuks oleva (ka) T. D.. Avaldaja osales suulises menetluses koos õigusteadmistega isikust lepingulise esindajaga, kes saanuks ja pidanuks oma klienti nõustama. Ka hagita menetluses ei saa kohtule piirideta laieneda kohustust selgitada avaldajale, millise nõude ta peaks edu saavutamiseks kohtusse esitama.
17.Kohus on eeltoodule vaatamata siiski suulises menetluses selgitanud, et otsust vaidlustamata ei saa registrikannet muuta. Kahjuks ei muutnud avaldaja oma istungil korduvalt avaldatud seisukohta, et ta ei soovi vaidlustada KÜ 07.07.2019 otsust (I kd tlk 43-45), vaid soovib muuta üksnes registrikannet. Ja ehkki kohus soovis, et seda asjaolu mõistnud lepinguline esindaja arutaks tekkinud olukorda oma kliendiga ja oli valmis selleks istungile ka vaheaega tegema, ei soovinud seda võimalust kasutada ei esindaja ega ka mitte avaldaja. Kohus leiab, et ka kohtu suuremat aktiivsust eeldavas hagita menetluses ei saa siiski ületada avaldaja formuleeritud nõuet. TsMS § 477 lg 5 ei vabasta avaldajat kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis tema hinnangul viitavad vaidlustaud otsuse tühisusele.
18.Kuivõrd avaldaja ei ole soostunud vaidlustama registrikande aluseks olnud KÜ otsust, siis asjaolusid, mida avalduses selle otsusega seonduvalt on esile toodud, mh et väidetavalt rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, ei peaks kohus käsitlema. Kohus märgib siiski, et vaatamata avaldaja väidetele koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, on avaldaja teadnud koosolekule minna ja seal osaleda. Ja kuna ta osales (I kd tlk 44), siis väidetav kokkukutsumise korra rikkumine ei ole aluseks otsuse tühisusele. Avaldaja saanuks ja pidanuks ise vahetult osalemise kaudu oma pretensioonid ja mitteheakskiitmise avalduse tegema koosolekul. Kohus märgib siiski, et KrtS ega TsÜS asjakohastest sätetest ei tulene vastuväite protokollimise nõuet. MTÜS § 24 lg 3 sisalduv vastav nõue korteriühistu üldkoosoleku puhul ei kohaldu, kuna KÜ ei ole mittetulundusühing. MTÜS sätted kohalduvad ainult ulatuses, milles KrtS neile selgelt viitab ja vastavaid viiteid KrtS ei sisalda (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.01.2019 määrus tsiviilasjas 2-18-12983 p.12.1 ja 05.03.2021 määrus tsiviilasjas 2-18-12673 p. 12.2). Kehtiva põhikirja (I kd tlk 166) kohaselt on reguleeritud, et kutse tehakse p.6.6 kohaselt teatavaks teate panemisega trepikodadesse. Problemaatiline võiks kokkukutsumise korra järgmisega seonduv olla juhul, kui meiliga kutse mittesaamist väitev avaldaja poleks koosolekul osalenud. See on aga ümber lükatud nii avaldaja enda allkirjaga osalejate nimekirjas kui ka puudutatud isiku kinnitusega, et avaldaja osales koosolekul aktiivselt. Seega on avaldaja saanud kõiki oma õigusi realiseerida ja koosoleku
kokkukutsumise hüpoteetiline rikkumine ei anna alust väita, et avaldajal on õigustatud huvid tuvastada vastuvõetud otsuste tühisus.
19.Ainetu on avaldaja väide, et TsÜS § 4 õiguse analoogia ja TsÜS § 77 lg 1 koostoime kohaselt oleks KÜ pidanud 7. juuli 2019 toimunud üldkoosoleku protokolli esitama T. K. e- postile, mida juhatus teinud ei ole. KrtS loetleb seadused, mida lisaks KrtS-le üldkoosolekule kohaldatakse ja TsÜS selles loetelus puudub. Kuna aga KrtS muud kohalduvad seadused loetleb, siis alus seaduse analoogia kohaldamiseks puudub, kuna normistik vaidlustatud asjaolu reguleerimiseks on olemas. KrtS § 20 lg 4 järgi tuleb meilile (kui KÜ liige on selle avaldanud) saata küll koosoleku kutse ja § 20 lg 3 loetletud dokumendid (millega saab soovi korral tutvuda enne koosolekut), kuid puudub kohustus saata samal viisil st meilile ka koosoleku otsuste kajastamisena vormistatud protokolli. Seda ei tule saata ka KrtS § 20 lõikes 1 viidatud MTÜS § 21 lg 7 järgi, sest pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja. Kättesaadavus ei tähenda eraldi saatmist. KÜ põhikirja p.6.24 on eelnimetatud sättega kooskõlas olevalt reguleerinud, et protokoll peab olema 14 päeva jooksul kättesaadav. Põhikirja kohaselt tehakse otsused teatavaks väljapanekuga trepikodades. Üksnes juriidilistest isikutest liikmetele toimub eraldi saatmine hariliku või elektronposti teel.
20.Väide, et tegelikult 07. juulil 2019 mingit koosolekut ei toimunud, seda enam T. Daitsi korteriühistu koosolekul juhatuse liikmeks ei valitud on arusaamatu ja kohtu hinnangul ka pahatahtlik, sest koosoleku protokolli lahutamatuks lisaks oleva osalejate nimekirja (I kd tlk 44) kohaselt on avaldaja (nr 1 all) osalenud isiklikult, st mitte volitatu kaudu. Samal põhjusel loeb kohus pahatahtlikuks ja eksitavaks avaldaja väite, et avaldaja sai 7. juuli 2019 toimunud KÜ koosolekust juhuslikult teada 2020 märtsis. Nimetatu on ümber lükatud ka avaldaja enda esitatud tõendiga (I kd tlk 61) - 02.01.2020 taotlusega äriregistrile, milles ta juba teab rääkida ka 07.07.2019 koosolekust. Kuna koosolek toimus, sh avaldaja osalusel, siis asjaolul, kas ja kes veel osales, kes volituste kaudu ja kes vahetult (I kd tlk 52-60), ei ole asjasse puutuvad ja ei saa rikkuda avaldaja õigusi.
21.Avaldaja on 22.10.2020 menetlusdokumendis formuleerinud nõude- tunnistada KÜ 7.07.2019 üldkoosoleku protokoll õigustühiseks. Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-17-13391 03.03.2021 otsuse p. 27 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Seega olukorras, kus on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõue ja avaldaja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema nõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (Riigikohtu 11. juuni 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 31). Kohus võib otsuse tühisuse tuvastada isegi siis, kui hageja on esitanud otsuse kehtetuks tunnistamise nõude, kuid asjaolud, millele hageja on otsuse vaidlustamisel tuginenud, on sellised, et need toovad nende tõendatuse korral kaasa otsuse tühisuse (Riigikohtu 5. juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-1619017/101, p 17.1). Avaldaja on väitnud, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, mis iseenesest võiks olulise rikkumise korral olla tühisuse alus. Ehkki eelviidatud riigikohtu otsuse p.26 kohaselt tühisuse tuvastamise nõudele ei näe seadus üldjuhul ette nõude maksmapaneku tähtaega, tuleb käesolevas asjas avaldaja vastav nõue ja sellega seonduvad asjaolud siiski jätta tähelepanuta, sest avaldaja on suulises menetluses selgelt kinnitanud, et ta ei vaidlusta KÜ 07.07.2019 otsust/protokolli, st ei kehtetuse ega tühisuse alusel. Sealjuures märgib kohus veelkord, et isegi kui leiaks tuvastamist
mingi kokkukutsumiskorra rikkumine, on avaldaja isiklikult ja vahetult koosolekul osalenud, seega tema õigusi (oluliselt) rikutud ei ole.
22.Kohus on avaldajale selgitanud, et esitatud kujul- tühistada KÜ 2018. aasta majandusaasta aruanne- (I kd tlk 5) ei ole kohtu pädevuses, kuna ka seda saanuks muuta üksnes vastava üldkoosoleku otsuse punkti vaidlustamise kaudu. Sama on käesolevas asjas avaldajale selgitatud ka Tartu Ringkonnakohtu 05.08.2020 määruse p.10 kaudu. Eeltoodut ei ole avaldaja soovinud teha, kuid, erinevalt tema poolt registrikande muutmise nõudesse puutuvalt, oli avaldaja - suulises menetluses protokolliliselt - nõus majandusaasta aruannet puudutavast nõudest loobuma. Kohus on, puudutatud isiku nõusolekul, selle nõude osas loobumise vastuvõtmist kinnitanud ja vormistab selle juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3 käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi punktiga. Eeltoodust tulenevalt puudub vajadus hinnata selle nõudega seonduvaid erinevaid kirjalikke tõendeid, eelkõige avaldaja enda kirju (koos tõlgetega, I kd tlk 29-42).
23.Avaldaja on suulises menetluses kinnitanud, et ta ei ole otsust vaidlustanud seaduses ettenähtud tähtaja - 60 päeva - jooksul ja põhjendab seda sellega, et tema sai otsusest teada registrikande kaudu. Kohus leiab, et väide ei ole tõene ja ei ole ka alus otsuse vaidlustamise avalduse tähtaja ennistamiseks. Riigikohus märgib tsiviilasjas 2-17-13391 03.03.2021 otsuse punktis 25, et kehtiva KrtS § 29 lg 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg, mis tähendab, et selle järgimist kontrollib kohus ka ilma kohustatud poole taotluseta ja mis tähendab, et vastavat tähtaega on seaduses ettenähtud juhtudel võimalik ka ennistada. Kohus leiab, et avaldaja poolt 22.10.2020 menetlusdokumendis (I kd tlk 140) väljendatud ennistamise taotlus ei kuulu rahuldamisele, eelkõige juba selle tõttu, et avaldaja on kinnitanud, et on nõus 07.07.2019 otsusega, st ta ei vaidlusta seda. Puudub vajadus ennistada tähtaega toimingule, mida teha ei soovita. Kohus nõustub puudutatud isiku põhistusega, et kuna avaldaja osales 07.07.2019 koosolekul isiklikult ja vahetult, siis oli ta teadlik otsustest alates nende vastuvõtmisest, mistõttu misiganes seletused protokolli ja otsuse hilisemast saamisest ja kande tegemise kuupäevast ei ole enam asjasse puutuvad. Avaldajal tulnuks vaidlustus kohtusse esitada hiljemalt 05.09.2019. Avaldaja on seda tähtaega eirates omakorda veel ligikaudu 5 kuud hiljem, so 28.01.2020 esitanud registriosakonnale avalduse otsuse vaidlustamiseks. Registripidaja on avaldajale korrektselt 31.01.2021 (I kd tlk 187) selgitanud üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korda ja samas ka märkinud, et otsuse vaidlustamine on võimalik 60 päeva jooksu alates otsuse vastuvõtmisest. Avaldajale pidi seeläbi olema arusaadav, et ta on otsuse vaidlustamisega igal juhul hilinenud ja tema edasisel tegevusel võinuks eeldada mingi edulootust üksnes, siis kui ta poleks isiklikult koosolekul osalenud. Avaldaja ei ole esile toonud ennistamiseks vajalikku mõjuvat põhjust.
24.Avaldaja esitatud 02.06.2019 ja 03.12.2016 koosoleku protokollid, erinevad tervisliku seisundi dokumendid tema enda ja tema abikaasa kohta, ei ole asja lahendamiseks vajalikud/asjakohased.
Menetluskulud 25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 172 lg 1 2.lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.
26.Kohus leiab, et nii avaldaja enda kui puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et põhjendamatu avalduse esitamisega on KÜt sunnitud osalema kulusid tekitavas menetluses. Avaldajale pidi olema eelnevast registriosakonnaga suhtlemisest selge, et ta on avalduse esitamisega hilinenud. Seega, otsustades siiski esitada kohtusse avalduse 7 kuud ettenähtust hiljem, sealjuures ilma ennistamise taotluseta, ei saanud tal olla veendumust, et tema hilisem ennistamise taotlus ka rahuldatakse. Sel ajahetkel, kui uskuda avaldaja menetluskulude nimekirja, oli tal ka olemas juba õigusabi võimalus. Ehk et asjatundlik(um) nõustamine võimaldanuks avaldajal teha järeldused nõude perspektiivikuse osas. Selle asemel esitas avaldaja kohtusse avalduse, mille osas lisaks maakohtule on ka ringkonnakohus leidnud, et avalduse põhjendused on vastuolulised ja kohati arusaamatud.
27.Avaldaja on enda menetluskuluks nimetanud kulu lõivudele kokku 125 eurot ning õigusabile kokku 2730,01 eurot. Esmakordselt menetluses 01.03.2021 esitatud volikirja kohaselt on avaldaja sõlminud õigusabilepingu 24.01.2021, seega sellele ajahetkele eelnevad õigusabikulud ei kuulu arvestamisele. Avaldaja ei ole menetluses ühtegi dokumenti koostanud või esitanud lepingulise esindaja nimel või kaudu. Ka istungile järgnenult esitatud menetluskulude nimekirja ja vastuväited puudutatud isiku menetluskuludele on koostanud avaldaja enda nimel, ehkki ootuspäraselt saanuks/pidanuks seda tegema lepinguline esindaja. Seega saaks kohus avaldaja õigusabikuludena arvestada menetluskulude nimekirja kohaselt vaid 10.02.2021 taotlusega ning 01.03.2021 istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise kuluks märgituga. Ka puudutatud isik on samal seisukohal. 10.02.2021 ühtegi taotlust avaldajalt kohtusse saabunud ei ole. Ilmselt on silmas peetud 16.02.2021 taotlust (II kd tlk 47), selles pole aga esindaja osalust võimalik fikseerida ja seega see kulu ei kuuluks rahuldamisele.
28.Avaldaja on asja arutamise lõpetamisele järgnevalt esitanud täiendava tõendina volikirja OÜle R&J Õigusbüroo esindusõiguse andmise kohta, mis kannab kuupäeva 12.12.2019. Kohus ei pea võimalikuks TsMS § 331 tähenduses selle tõendiga arvestada. See on esitatud ajal, mil kohus oli asja sisulise arutamise lõpetanud ja üle läinud lahendi koostamise etappi, st tõend on esitatud TsMS § 329, § 330 nõudeid rikkudes. Avaldajal ei olnud mingit takistust esitada seda menetluses juba varasemalt, ehk ajast, mil see esindussuhe volikirja daatumit arvestades tekkis. Kohtu arvates on tegemist avaldaja reaktsiooniga KÜ poolt avaldaja menetluskuludele esitatud vastuväitele. TsMS § 176 lg 8 ei näe ette võimalust, et vastaspoole menetluskulude osas esitatud vastuväitele peaks menetluskulude taotleja saama veelkord reageerida.
Asjaolule, et väidetav esindaja ei ole menetluses koostanud ühtegi menetlusdokumenti, on kohus tähelepanu juhtinud juba oma 03.09.2020 määruses ja avaldaja ei ole ka peale seda kordagi pidanud vajalikuks oma esindusest ei teatada ega seda tõendada. Arusaamatu on avaldaja tegevus ka sellest aspektist, et kui tal väidetavalt oli alates 12.12.2019 olemas esindussuhe kahe isikuga (J. V. ja R. E.), siis miks oli istungile vahetult eelnevalt vaja sõlmida esindusõigus veel kolmanda isikuga. Eeltoodu kogumis teeb kohtu hinnangul ülimalt kaheldavaks esindussuhte tekkimise alates 12.12.2019. Kokkuvõttes- avaldajal esinduse olemasolu on väljendunud üksnes 01.03.2021 istungil esindaja osalemise kaudu. Vaidlusega, sh ka menetluskuludega seostamatud ja arvestamisele mittekuuluvad on avaldaja poolt 06.03.2021 seisukohale lisatud tõendid- rahavoogude aruanded.
29.Puudutatud isik on menetluskulude nimekirja kohaselt esitanud taotluse õigusabikulude kindlaksmääramiseks summas 1049,70 eurot, ajakulu on kokku 9 tundi 15 minutit. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 90 eurot on äärmiselt mõistlik ja tagasihoidlik, arvestades kogumis nii vaidluse olemust kui ka asjaolu, et väljakujunenud kohtupraktikas on advokaatidest lepinguliste esindajate tunnitasud üldjuhul 1,5-2 korda kõrgemad. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt on menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. Ajakulu antud asjas on võimalik hinnata põhjendatuks ja seega kuulub taotlus täies ulatuses rahuldamisele.
30.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.06.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 31.03.2021 kohtumäärus muutmata. 31.03.2021 kohtumäärus jõustus 15. novembril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega.
(digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.