Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-21-2552
Tsiviilasi
Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu avaldus N G ja A G vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 193,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu (registrikood 80156578, asukoht Õismäe tee 80-32, 13513); Avaldaja lepinguline esindaja: Priit Pööbo Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]);
(CKE
Puudutatud isik I: N G (isikukood xxxx, elukoht xxxx); Puudutatud isik II: A G (isikukood xxxx, elukoht xxxx). Resolutsioon
1.Rahuldada Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu avaldus N G ja A G vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Välja mõista N Glt ja A Glt solidaarselt Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 2 730,99 eurot ja viivis summas 244,41 eurot.
3.Välja mõista N Glt ja A Glt solidaarselt Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu kasuks viivis põhinõudelt, s.o 2 730,99 eurolt, VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud
4.Tsiviilasja menetluskulud jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.
Välja mõista N Glt ja A Glt solidaarselt Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu kasuks menetluskulud 380 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
6.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates
määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avalduse kohaselt on puudutatud isikud aadressil Õismäe tee 80-xxxx, Tallinn asuva korteriomandi ühisomanikud ja Tallinn, Õismäe tee 80 korteriühistu liikmed. Avaldaja vahendab ja teostab haldus- ja kommunaalteenuseid Õismäe tee 80 elamus. Osutatud teenuste eest esitab avaldaja igakuiselt puudutatud isikutele arveid.
2.Puudutatud isikud on alates detsembrist 2018 kuni jaanuarini 2021 viivitanud avaldaja poolt esitatud arvete tasumisega. Puudutatud isikute põhivõlgnevus avaldaja ees on 2 730,99 eurot ja viivisevõlgnevus 17.02.2021 seisuga 244,41 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 2 730,99 eurot, viivise summas 244,31 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise põhivõlgnevuselt alates 18.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikute seisukoht
3.Puudutatud isikud seisukohta avalduse osas esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
5.Avaldaja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse 2 730,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 244,41 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise seoses asjaoluga, et puudutatud isikud ei ole tasunud Õismäe tee 80-xxxx, Tallinn asuva korteri haldus- ja kommunaalteenuste võlgnevust perioodi detsember 2018 kuni jaanuar 2021 eest.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine pärast kulude suuruse selgumist, määratakse majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.
8.Avaldaja on puudutatud isikutele esitanud arveid 12.12.2018 kuni 07.01.2021 seoses Õismäe tee 80-xxxx, Tallinn korteriomandist tulenevate kohustustega, millest puudutatud isikud on avalduse esitamise seisuga jätnud avaldajale tasumata 2 730,99 eurot. Avaldaja poolt esitatud arvetelt nähtub teenuste loetelu: vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine, mõõdetud soojusenergia, lift, remondifond, hooldus, juhatusekulud, üldelekter ja prügivedu. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole avaldaja nõudele vastuväiteid esitanud, on kohus seisukohal, et tulenevalt eeltoodust on puudutatud isikutel kohustus tasuda avaldajale põhivõlgnevus summas 2 730,99 eurot.
9.KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Avalduse lisana 1 esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on puudutatud isikud N G ja A G Õismäe tee 80-xxxx, Tallinn korteriomandi ühisomanikud, seega kuulub võlgnevus puudutatud isikutelt väljamõistmisele solidaarselt.
10.Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 244,41 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist põhinõudelt alates avalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja mõista viivis perioodi 21.12.2018 kuni 17.02.2021 eest summas 244,41 eurot ning alates 18.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni viivis põhinõudelt 2 730,99 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2 730,99 eurot, viivis summas 244,41 eurot ning viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.02.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleva juhul on põhjendatud jätta menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt kommunaalarvete tasumata jätmisest.
14.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
16.Kohtute Infosüsteemi andmetest nähtuvalt on avaldaja käesolevas kohtumenetluses tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 17.02.2021 summas 50 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikutelt väljamõistmisele.
17.Avaldaja palub puudutatud isikutelt välja mõista ka õigusabikulud summas 330 eurot. Avalduse kohaselt kulus avaldaja esindajal nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks 1 tund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamiseks) ja koostamiseks 1 tundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 0,5 tundi. Kohus on seisukohal, et avaldaja esindaja eelnimetatud toiminguid saab pidada põhjendatuks, arvestades toimingute vajalikkust ning esitatud dokumendi sisu ja mahtu.
18.Avaldaja nõuab menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eeldus poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Tulenevalt asjaolust, et avaldaja esindaja on kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
19.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 132 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 132 eurot (koos käibemaksuga) on 2,5 tundi, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 330 eurot (koos käibemaksuga).
20.Avaldaja on käesolevas asjas kokku kandnud menetluskulusid summas 380 eurot, millest 330 eurot on õigusabiteenuse kulud ja 50 eurot riigilõiv.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul taotleb avaldaja menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb
puudutatud isikutelt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.