Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-20-16643 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue V. P. (kostja) ja Tallinna linn sõlmisid 18.01.2011 tähtajalise ja tasulise üürilepingu nr xxxx xxxx paikneva eluruumi kasutamiseks. Eluruumi valdus anti Kostjale üle üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Eluruumi üleandmise akti kohaselt ei esinenud üleandmise hetkel eluruumis puudusi. Tallinna linn ütles kostjaga sõlmitud üürilepingu 07.04.2020 erakorraliselt üles seoses Kostja üürivõlgnevusega ning Kostja tagastas eluruumi 10.06.2020. Hageja esindaja ja kostja vaatasid eluruumi ühiselt üle selle tagastamise hetkel ja vormistasid eluruumi tagastamise akti. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxxx eluruumi puudused. Tallinna linn loovutas oma nõudeid kostja vastu xxxx paiknevate hoonete omanikule OÜ-le Raadiku Arendus (Hageja). Valduse üleandmise ajal 10.06.2020 oli kostja võlgnevus eluruumi üüri ja kõrvalkulude eest 1525.78 eurot. Kostja poolt tagastatud eluruum ei olnud lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisus. Eluruumis tuvastatud puuduste kõrvaldamise kulu on 1368.30 eurot, mis on kajastatud lõpparves. Puudused tuvastati eluruumi üleandmise hetkel, mille käigus Hageja esindaja vaatas eluruumi koos kostjaga üle ja koostas akti koos fotodega. Aktis fikseeriti kostja valduses olnud xxxx eluruumides tuvastatud sellised puudused, mida ei saa lugeda asja loomulikuks kulumiseks eluruumi tavapärase kasutamise käigus, sest selliseid puudusi ei saa kõrvaldada lihtsa puhastamise ja sanitaarremondi käigus. Hinnapakkumise kohaselt on kostja poolt hüvitatavaks kahjuks 1368.30 eurot (summas sisaldub käibemaks 20%), mis on seotud puuduste likvideerimise maksumusega. Täiendavalt on Hagejal kostja vastu viivise nõue summas 480.54 eurot. Nimetatud summa on seotud kostja poolt võlgnetava üüri tasumata jätmiselt arvestatud viivistega. Üürilepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on maksetega viivitamisel õigus nõuda viivist 0.15% tasumata summalt päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palub välja mõista V. P.lt OÜ Raadiku Arendus kasuks xxxx eluruumi kasutamise eest võlgnetav üürisumma 1525.78 eurot, kahjuhüvitis xxxx eluruumi kahjustamise eest summas 1368.30 eurot, üürivõlgnevuselt arvestatud viivis summas 480.54 eurot. Hageja palub määrata kindlaks menetluskulud ja jätta menetluskulud Kostja kanda.

2-20-16643 Kohtu selgitused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud tähitud postiga isiklikult allkirja vastu 23.02.2021.a. aadressil xxxx. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on kirjeldavas osas märkinud hageja nõude ja asjaolud. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja on hagiavalduse Harju Maakohtule esitanud 12.11.2020.a ning kohus on hagiavalduse 23.11.2020.a määrusega menetlusse võtnud. 23.11.2020.a menetlusse võtmise määruse punktis 6 on kohus selgelt välja toonud, et hagejal tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja tõendid kohtule 14 päeva jooksul. Hageja on eelnimetatud määruse kätte saanud 24.11.2020.a lepingulise esindaja kaudu. Hageja ei ole kohtule peale hagiavalduse esitamist esitanud ühtegi muud menetlusdokumenti ega selgitanud, miks ei ole hageja täitnud menetlusse võtmise määruse punktis 6 kirjeldatud nõuet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud hagejale täiendava tähtaja andmine menetluskulude nimekirja esitamiseks ning seetõttu määrab kohus tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid riigilõivule summas 300 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muid kulusid tsiviilasja materjalidest hagejal ei nähtu. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.