Asjaõigus › Omandiasjad

KIRJELDAV OSA

T. K. (hageja) esitas 29. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi A. K. (kostja) vastu kinnisasja valduse saamiseks ning 7200 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hageja palus mõista kostja valdusest hageja otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX; tõsta kostja kinnisasjalt täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 7200 eurot ja viivis põhinõudelt 7200 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX abielu. Hageja ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX abieluvaralepingu, mille kohaselt jäi kinnisasi asukohaga XXX hageja lahusvarasse. Poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega tsiviilasjas nr XXX. Kinnisasja omandiõigus kuulub hagejale ning kostjal puudub õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks ja valdamiseks. Poolte vahel ei ole võlaõiguslikke lepinguid, mis võimaldaksid kostjal kinnisasja kasutada. Kostja rikkus hageja omandit. Kostja kasutas hagejale kuuluvat kinnisasja enda eluruumina. Kostja rikkus hageja omandit ilma hageja nõusolekuta. Hageja ja kostja vahel puudub lepinguline suhe, millega hageja võimaldaks kostjal hagejale kuuluvat kinnisasja kasutada. Hageja ei ole väljendanud kostjale nõusolekut kinnisasja kasutamiseks. Mõistlikult saab eeldada, et kostja kaotas õigustatud ootuse kinnisasja kasutamiseks hiljemalt XX.XX.XXXX, mil lahutati poolte abielu. Kostja rikastus rikkumise tõttu. Kostja kasutas hagejale kuuluvat

kinnisasja täiendavaid kulutusi kandmata. Kostja rikastus üüri- ja kommunaalmaksete võrra, mida ta peaks kinnisasja kasutamise eest tasuma, kui see toimuks õiguspäraselt ehk üürilepingu alusel. Kostjal tuleb hüvitada hagejale rikkumise teel saadu harilik väärtus. Hageja nõuab kostjalt rikkumise teel saadut, mis hõlmab potentsiaalset üüritulu, mida hageja saaks nõuda, kui kinnisasja kasutamine oleks toimunud õiguspäraselt. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud üüritulu 200 eurot kuus. Selline harilik väärtus on alla keskmise turuhinna ehk alla keskmise üüri, mida Võru linnas elumaja väljaüürimisel küsitakse. Hageja nõuab kolme aasta üüritulu kokku summas 7200 (3 x 12 kuud x 200 eurot) eurot. Kostja jätkab, vaatamata poolte abielu lahutamisele ja pöördumatult halvenenud suhetele, hageja omandisse kuuluva kinnisasja kasutamist enda elukohana. Kostja ei ole hageja korduvatele palvetele vaatamata kinnisasjalt välja kolinud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 600 eurot ja esindajakulud 960 eurot (sh käibemaks), kokku 1560 eurot. Hageja kandis esindajakulusid seoses järgmiste toimingute tegemisega: kliendiga konsulteerimine, materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine; e-toimiku andmete kontrollimine, taotluse koostamine hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega ning menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine. Hageja esindajal kulus toimingute tegemiseks kokku 6 tundi 20 minutit. Hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kostja vastu hagi kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning kinnisasja õigustamatu kasutamise eest hüvitise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud asjaolusid ning dokumente, ei ole vaidlus ka mahukas. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et hageja esitas tagaseljaotsuse tegemise taotluse korduvalt, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest tasuda tulevat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada seega käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud 720 [(5 * 120) + käibemaks] euro ulatuses. Hageja menetluskulud on seega kokku 1320 eurot (600 + 720). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 1320 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.