Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Andres Suik 24.03.2021, Tallinn 2-20-18563 T. S., M. S.i hagi Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks 3500 eurot Hageja I: T. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja II: M. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo e-post: [email protected]); Kostja: Tulundusühistu Viirond (registrikood 10087350, asukoht Kesk-Sõjamäe tn 24, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Aleksei Smelov, Companion Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]
Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalesid
16.03.2021 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Tuvastada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse tühisus päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse osas (Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine).
3.Jätta hagi rahuldamata Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas (R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine).
4.Tunnistada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsus kehtetuks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas (R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine).
5.2.Mõista kostjalt Tulundusühistu Viirond hagejate T. S. ja M. S. kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1725 eurot.
2-20-18563 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.T. S. ja M. S. (hagejad) esitasid 16.12.2020 Harju Maakohtule hagi Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond vastu Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Hagejad paluvad tuvastada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsuste tühisuse või (alternatiivselt) tunnistada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsused kehtetuks.
2.Hagi asjaolude kohaselt on Tulundusühistu Viirond (kostja) kantud äriregistrisse 20.09.1996 Tulundusühistu Viira (ettevõtteregistri registreerimisnumber 010354443) liikmete 12.08.1996 otsuse ja 12.08.1996 kandeavalduse (muudetud 19.08.1996) alusel. Äriregistrisse esitatud dokumentidest nähtub, et äriregistrisse kandmise aja seisuga olid kostja liikmeteks T. S. (hageja 1), hageja abikaasa J. S. (isikukood xxxx), V. E. (isikukood xxxx) ning viimase abikaasa L. E. (isikukood xxxx).
3.J. S. on surnud xxxx. Hageja 1 ja hageja 1 poeg M. S. (hageja 2) on J. S.i pärandi vastu võtnud, mille kohta on Tallinna notar P. P. väljastanud pärimistunnistuse. Hageja 2, surnud J. S.i pärijana, on esitanud kostjale 03.01.2020 avalduse võtta M. S. vastu Tulundusühistu Viirond liikmeks surnud liikme asemele. Surnud liikme asemele Tulundusühistusse pärija astumise võimaluse näeb ette J. S.i surma ajal kehtinud Tulundusühistu Viirond põhikirja punkt 2.13. L. E. on surnud xxxx. L. E.i pärijad ei ole esitanud avaldust liikmeks vastuvõtmise kohta surnud liikme asemele vastavalt L. E.i surma ajal kehtinud kostja põhikirja punktile 2.13. Seega L. E.i liikmelisus lõppenud Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 16 lg 1 punkti 4 alusel.
4.M. S.i 03.01.2020 avalduse Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaatas läbi 18.08.2020 kostja liikmete üldkoosolek. 18.08.2020 otsusega keeldus kostja hageja 2 Tulundusühistu liikmeks vastuvõtmisest. Hageja 2 on esitanud TÜS § 14 lg 6 alusel Harju Maakohtule hagi 18.08.2020 otsuse kehtetuks tunnistamise hagi, mis on tsiviilasja nr 2-20-16037 menetluses. Pärast hageja 1 abikaasa J. S.i surma jäi kostjal 2 liiget – hageja 1 ja V. E., kes mõlemad olid ka kostja juhatuse liikmed. J. S.i eluajal ei osalenud hageja 1 aktiivselt kostja majandustegevuses. Pärast J. S.i surma pöördus hageja 1 korduvalt kostja tegutseva juhatuse liikme (V. E.) poole palvega anda teavet kostja majandustegevuse kohta. Kostja ei ole hagejale 1 teavet esitanud.
5.Alates kostja äriregistrisse kandmisest ei olnud kostja majandustegevusest saadud tulu
2-20-18563 Tulundusühistu liikmete vahel jagatud. 31.12.1995 seisuga moodustas kostja omakapital 100983 eesti krooni (ehk 6453.99 eurot). 31.12.2019 seisuga moodustas kostja omakapital juba 440 514 eurot, kusjuures eelmiste perioodide jaotamata kasum 423 930 eurot. Hageja 1 palus kostjalt jagada Tulundusühistu majandustegevusest saadud tulu ning selle dividendina kostja liikmetele välja maksta. Kostja on hageja 1 palveid eiranud.
6.Kostja 30.07.2020 üldkoosoleku otsusega on hageja 1 kostja juhatuse liikmetest tagasi kutsutud, mille kohta on tehtud vastav kanne äriregistris. 01.09.2020 tuli hageja 1 e-postile xxxx kutse 18.09.2020.a liikmete üldkoosolekule, koosoleku päevakord: (1) R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine, (2) Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine. 01.09.2020 kutsele ei ole lisatud R. N. avaldust, kuigi põhikirja punkti 2.2. kohaselt peab liikmeks astuda soovija avaldus olema kirjalikus vormis. Hageja 1 ei ole kunagi R. N.ga suhelnud ega teda näinud. Hagejale 1 teadaolevalt on R. N. vormistatud kostja juures koristajana alates 20.11.2019. Hagejale 1 on teadmata, kas R. N. on kostjale reaalselt tööd teeb. Kostja majandustegevus seisneb enda kinnisvara üürile andmises. Hagejale 1 teadaolevalt on kostja kõik kinnisvara objektid on üürile antud, mistõttu kostja koristaja teenuseid ei vaja.
7.01.09.2020 kutsele ei olnud põhikirja uus redaktsioon lisatud, kuigi koosoleku päevakorras oli „põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine“,. 10.09.2020 pöördus hageja 1 kostja poole palvega edastada talle põhikirja uue redaktsiooni projekti. 15.09.2020 edastas kostja hagejale 1 põhikirja uue redaktsiooni projekti. Hageja 2 ei olnud 18.09.2020.a üldkoosolekule kutsutud. 18.09.2020.a on toimunud Tulundusühistu liikmete üldkoosolek, millele on ilmunud hageja 1 ja V. E.. 18.09.2020.a koosolekul on viibinud samuti V. E.i poeg S. E. ning kostja jurist Aleksei Smelov. Hageja 2 ja liikmekandidaat R. N. üldkoosolekule ei ilmunud. Kostja ei ole üldkoosolekul näidanud ilmunud liikmetele R. N. põhikirja punktiga 2.2 ettenähtud avaldust. Hageja 1 hääletas üldkoosolekul mõlema päevakorra punkti vastu ja esitas otsustele omapoolsed vastuväited.
8.Hagejale 1 ei võimaldatud 18.09.2020.a üldkoosolekul tutvuda vastuvõetud põhikirja uue redaktsiooniga ega koosoleku protokolliga. 01.10.2020 kirjaga nõudis hageja kostjalt 18.09.2020.a koosoleku protokolli ja põhikirja uue redaktsiooni. Hageja 1 on saanud 18.09.2020.a koosoleku protokolli ja põhikirja uue redaktsiooni äriregistri teabesüsteemist. Äriregistrist saadud 18.09.2020.a koosoleku protokolli kohaselt (1) R. N. on Tulundusühistu Viirond liikmeks vastu võetud ning (2) Tulundusühistu Viirond põhikiri on kinnitatud uues redaktsioonis. 18.09.2020.a koosoleku protokolli kohaselt on koosoleku juhatajaks V. E. ja protokollijaks on Aleksei Smelov. Protokollis on märgitud, et mõlema otsuse poolt on hääletanud 2 liiget ja vastu 1 liige. Protokollist ei nähtu, kes liikmetest on hääletanud otsuste poolt ja kes otsuste vastu.
9.Seisuga 18.09.2020.a. oli tulundusühistus kolm (3) liiget - V. E., hageja 1 ja hageja 2, kes on surnud liikme (J. S.i) üldõigusjärglane, kellele on J. S.i pärandi vastuvõtmisega ja põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse tegemisega läinud täies mahus kostja liikme õiguslik positsioon. Hageja 2 ei olnud koosolekule kutsutud ega viibinud koosolekul. Seega 18.09.2020.a koosoleku protokollis märgitud häälte tulemus on eksitav. 18.09.2020.a koosolekul viibinud S. E. ei ole kostja liige. 18.09.2020 koosoleku toimunise ajal kehtinud põhikirja punkti 2.2 kohaselt võeti Tulundusühistu uued liikmed vastu üldkoosoleku otsusega. Olles alates asutamisest Tulundusühistu liige ei mäleta hageja 1, et üldkoosolek oleks kunagi vastu võtnud Tulundusühistu liikmeks S. E.. Hageja 1 ei ole ka kunagi näinud S. E.i kirjalikku avaldust, mis on ühistusse astumise eelduseks vastavalt põhikirja punktile 2.2.
10.Äriregistrist saadud põhikirja uue redaktsiooni sisulisel uurimisel selgus, et see erineb oluliselt hagejale 1 tutvumiseks 15.09.2020 edastatud põhikirja projektist. Muuhulgas, erinevalt hagejale 1 15.09.2020 edastatud põhikirja versioonist puuduvad äriregistrisse kantud põhikirjas täielikult punktid 3.2.1.4, 3.5.11, 3.5.12., 3.5.13., 3.9, 4.11.5, ning on oluliselt muudetud punktid
2-20-18563 3.5.9, 9.3.
11.Hagejad on kokkuvõtlikult seisukohal, et 18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduses ja ühistu põhikirjas ettenähtud korda. Seega on 18.09.2020.a üldkoosolekul tehtud otsused tühised vastavalt TÜS § 521 lg 1 p-le 3. Hagejad leiavad, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsused ei vasta heade kommetele, mistõttu on tühised TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi. Hagejad on seisukohal, et 18.09.2020.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastuolus seadusega ning 18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirjaga. TÜS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hagejad leiavad, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsuste tegemisel kasutas ühistu liige (V. E.) hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Seega võivad hagejad nõuda 18.09.2020.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 teise lause järgi.
12.Hageja 1 on kostja liige, seega on huvitatud isik TsÜS § 38 lg 1 tähenduses, kes õigustatud nõudma 18.09.2020.a üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja 2 on kostja surnud liikme üldõigusjärglane (pärija), kellele on pärandi vastuvõtmisega ja põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse tegemisega läinud täies mahus kostja liikme õiguslik positsioon tagasiulatuvalt, ehk alates surnud liikme surmapäevast. Seega on hageja 2 samuti huvitatud isikuks TsÜS § 38 lg 1 tähenduses. Hageja 2 on huvitatud isikuks ka juhul, kui asuda seisukohale, et kostja liikme õiguslik positsioon läheb temale üle alles pärast liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemist. Hagejal 2 on õiguspärane ootus, et ta astub sellisse ühistusse, mis oli samas õiguslikus seisundis (samas liikmelisuse koosseisus ja sama põhikirjaga), mis oli hageja 2 astumise avalduse tegemise ajal. Arvestades 18.09.2020.a üldkoosoleku otsuste sisu, muutub hageja 2 huvi ühistu liikmelisuse vastu küsitavaks.
13.TÜS § 41 lg 1 kohaselt peab juhatus saatma üldkoosoleku toimumise teate kõigile ühistu liikmetele. 18.09.2020 koosoleku toimunise ajal kehtinud TÜ Viirond põhikirja punkt 4.5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse TÜ liikmetele 15 päeva ette. Hagejale 2 ei olnud 18.09.2020 koosoleku toimunisest üleüldse teatatud, mille tagajärjel ta ei teadnud koosoleku toimumist ega saanud koosolekust osa võtta. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et koosoleku toimumisest liikmetele või osanikele etteteatamise tähtaja rikkumine on koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada liikmetele või osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (vt nt Riigikohtu otsus ts asjas nr 3 2 1 10 17, p 13).
14.TÜS § 41 lg 2 teine lause sätestab, e kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Kuigi 18.09.2020 koosoleku päevakorras oli põhikirja muutmine ei ole hagejale 1 edastatud teates kavandatud muudatuste olemust näidatud. Selle tulemusena oli äriregistrisse kantud põhikiri, mille sisust said hagejad teada alles pärast põhikirja äriregistrisse kandmist.
15.18.09.2020 koosoleku toimumise ajal kehtinud TÜ Viirond põhikirja punkti 2.2 kohaselt on ühistu uue liikme vastuvõtmise eelduseks ühistusse astuda soovija kirjalik avaldus. R. N. ei ole enne 18.09.2020 koosolekut ega koosolekul esitanud põhikirja punktiga 2.2 ettenähtud kirjalikku avaldust. Hagejatel puudub teave, kas R. N. on 18.09.2020 koosolekust ja sellel võetud otsustest üleüldse teadlik. Hagejate hinnangul olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda TsÜS § 67 lg-s 1 nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, ei too otsus kaasa
2-20-18563 õiguslikke tagajärgi.
16.Hagejad on seisukohal, et 18.09.2020 koosoleku otsused on tehtud ühe liikme (V. E.) huvides eesmärgiga saada täieliku kontrolli kostja tegevuse üle; omastada hageja 2 surnud isa eluaegse tööpanuse viljad endale; ära võtta hagejatelt võimaluse saada kostja majandustegevusest tulu ning sundida hagejaid ühistust välja astuda. V. E. nimetatud eesmärkide saavutamisele plaanipäraselt liigub. Kuigi ühistu oli algselt loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E. ja S.), saavad praegusel hetkel tulu kostja majandustegevusest ainult E. perekond - V. E. juhatuse liikmena ja tema lapsed S. E. ja J. S. (ik xxxx) palgaliste töötajatena. Alates kostja äriregistrisse kandmisest ei olnud kostja majandustegevusest saadud tulu Tulundusühistu liikmete vahel jagatud. Kui pärast J. S.i surma palus hageja 1 V. E.il kokku kutsuda üldkoosolek dividendide väljamaksmise otsustamiseks, kutsuti hageja 1 koheselt juhatuse liikmelt tagasi. Ära kasutades hageja isa surma ja selle tagajärjel tekkinud häälteenamust püüab V. E. omastada hageja 2 isa pärandi endale, takistades igatpidi hagejal 2 viimase surnud isa asemele ühistusse astuda. Kostja venitas põhjendamatult hageja 2 liikmeks astumise avalduse lahendamisega, seejärel keeldus vastuvõtmisest selgelt otsitud põhjendustel.
17.Pärast 18.08.2020.a. otsuse vaidlustamist hageja 2 poolt korraldas V. E. 18.09.2020 üldkoosoleku, kus võeti kostja liikmeks ühistu suhtes täiesti võõrast inimest ning muudeti põhikirja. Uue liikme vastuvõtmise eesmärgiks on tagada V. E.i häälteenamust olukorras, kus 18.08.2020.a. otsuse vaidlustamise tulemusena tuleb V. E.il lõppkokkuvõttes tunnistada hageja 2 liikmelisust ühistus. Arvestades R. N. sõltuvussuhet V. E.iga saab põhjendatult asuda seisukohale, et uue liikme näol on tegemist V. E.i kontrolli all oleva variisikuga. Uue põhikirja vastuvõtmisel on selge eesmärk takistada (või koguni välistada) hageja 2 ühistu liikmeks astumise võimalust. Nimelt põhikirja uus redaktsioon ei näe ette liikmelisuse üleminekut pärijale. Kostja põhikirja uue redaktsiooni kohaselt peavad uued liikmed tasuma osamaksu, mille suurus on 50 000 eurot (vt punkt 2.2) ja mida ei tagastata liikmelisuse lõppemisel (vt punkt 2.2). Kostja põhikirja uue redaktsiooni kohaselt on kõigi tähtsamate ja oluliste küsimuste (eelkõige liikmete vastuvõtmise ja väljaarvamine - p-d 3.1.3, 3.5.6, 3.7; samuti rahaliste kohustuste suurendamine liikmetele – p 2.2) lahendamine delegeeritud juhatusele. Kostja ainukeseks juhatuse liikmeks on V. E. ning arvestades olemasolevat häälte arvude tasakaalu ei ole juhatuse liikme asendamine (ilma V. E.i enda tahteavalduseta) võimalik. 18.09.2020 üldkoosoleku otsustest nähtub V. E.i selge eesmärk takistada (või koguni välistada) hageja 2 ühistu liikmeks astumise võimalust. Peaks olema selge, et mõistlik inimene ei nõustu maksma 50 000 eurot astumise eest ühistusse, kus kõik otsused võtab vastu ainult üks inimene, kellel on kõikides küsimustes piiramatu otsustusõigus, ning liikmetel puuduvad mistahes õigused, vaid ainult kohustused, mis pealegi võivad muutuda igal ajal otsustusõiguse omava isiku suva järgi. Hagejate seisukohalt on V. E.i eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks tehtud toimingud ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalsed ja taunitavad. Riigikohus on oma praktikas (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23) selgitanud, et tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil.
18.Hagejad leiavad, et V. E.i heade kommete vastuolus oleval eesmärgil tehtud otsused on tühised TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi. Ülaltoodu alusel paluvad hagejad tuvastada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsuste tühisuse.
19.Hagejad on seisukohal, et 18.09.2020.a üldkoosolekul vastuvõetud otsused on vastuolus seadusega ning 18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirjaga. TÜS § 47 lg 1 esimene lause sätestab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole
2-20-18563 ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama põhimõte on sätestatud 18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja punktis 4.6 (teine lause). TÜS § 48 lg 1 järgi on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud või esindatud ühistu liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Sama põhimõte on sätestatud 18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja punktis 4.6 (teine lause). 18.09.2020.a koosolekul on viibinud 2 liiget – hageja 1 ja V. E.. Hageja 1 on hääletanud mõlema päevakorra punkti otsuste vastu. Seega puudus kostja otsuste vastuvõtmiseks vajalik häälteenamus, rääkimata põhikirja muutmiseks vajalikust 2/3 häälteenamusest.
20.TÜS § 50 lg 1 sätestab, et liikmete lisasissemaksete kehtestamise või suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab vähemalt 3/4 ühistu liikmetest. Seega 18.09.2020.a põhikirja punktiga 2.2 sätestatud täiendava liitumistasu maksmise kohustuse sätestamiseks oli vaja 3/4 ühistu liikmete nõusolekut. Sellist nõusolekut kostja ei ole saanud.
21.18.09.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise ajal kehtinud põhikirja punkti 2.1 kohaselt võivad ühistu liikmeks olla juriidilised isikud ja vähemalt 16-aastased füüsilised isikud, kes oma töö ja teadmistega on võimelised osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. R. N. ei ole põhjendanud (isegi kui oletada, et ta on põhikirja punktiga 2.1 ettenähtud avaldust kostjale esitanud), kas ja kuidas on ta oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Kuidas konkreetselt oleks R. N. kasulik tulundusühistu majandustegevuse arendamiseks ei selgu ka 18.09.2020.a üldkoosoleku protokollist. Hagejad rõhutavad taaskord, et kostja oli loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E. ja S.), mistõttu kolmandate isikute liikmeks vastuvõtmine oli olemuselt välistatud.
22.18.09.2020.a põhikirja punkti 2.2 tingimus, mille kohaselt võib juhatus oma otsusega liitumistasu suurendada, on vastuolus TÜS § 50 lg-ga 1, mille kohaselt lisasissemaksete kehtestamise või suurendamise otsuse tegemine on võimalik vähemalt 3/4 ühistu liikmete nõusolekul. 18.09.2020.a põhikirja punkti 2.2 tingimus, mille järgi liitumistasu liikmelisuse lõppemisel ei tagastata, on vastuolus põhiseaduse §-dega 32 ja 11. 18.09.2020.a põhikirja punkt 3.5.3 on vastuolus TÜS § 24 lg-ga 1, mille kohaselt ühistu liige võib liikmelisuse üle anda teisele isikule. 18.09.2020.a põhikirja punkt 3.5.1.4 on vastuolus pärimisseaduse § 4 lg-ga 1, § 130 lg-ga 1, põhiseaduse §-dega 32 ja 11.
23.Hagejad rõhutavad, et 18.09.2020 koosoleku otsused on tehtud ühe liikme (V. E.) huvides eesmärgiga saada täieliku kontrolli kostja tegevuse üle; omastada hageja 2 surnud isa eluaegse tööpanuse viljad endale; ära võtta hagejatelt võimaluse saada kostja majandustegevusest tulu ning sundida hagejaid ühistust välja astuda. (vt hagiavalduse punktis 2.4.4 toodud põhjendusi). Kui kohus asub seisukohale, et V. E.i eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks tehtud toimingud ei ole heade kommetega vastuolus, siis paluvad hagejad 18.09.2020.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 teise lause järgi. Hagiavalduse punktis 2.4.4 esitatud asjaoludest nähtub, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsuste tegemisel kasutas ühistu liige (V. E.) hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks, ja otsused võimaldavad seda eesmärki saavutada. Ülaltoodu alusel paluvad hagejad tunnistada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsused kehtetuks.
24.16.02.2021 menetlusdokumendis leiavad hagejad, et kostja vastuväited ei anna hagi rahuldamata jätmiseks alust. Hagiavalduse kohaselt tuginesid haginõuded (muuhulgas) asjaolule, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsused ei vasta heade kommetele, mistõttu on tühised TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi, samuti asjaolule, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsuste tegemisel kasutas ühistu liige (V. E.) hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kostja
2-20-18563 vastusest ei nähtu eelpool nimetatud asjaolude vaidlustamise tahet. TsMS § 394 lg 2 p 3 sätestab, et kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks peab kostja esitama vastuses hagile. Seega ei saa kostjal olla õigustatud ootust, et kohus annab temale võimalust esitada täiendavad vastuväited ja tõendid. Vastuväite esitamise osas peab pool vastuväite puhul püüdma asjaolusid täpsustada, ta ei või mingil juhul piirduda sellega, et ta teatab kohtule ”ei, see kõik ei olnud üldse nii” (pahatahtlik menetlusõiguse kasutamine). TsMS § 231 lg 4 kohaselt kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, eeldatakse vaidlustamata asjaolude osas menetlusosalise omaksvõttu. Ühe menetlusosalise poolt asjaolude omaksvõtu õiguslikuks tagajärjeks TsMS § 231 lg 2 järgi on teise menetlusosalise vabastamine asjaolude tõendamiskohutusest. Kuna käesolevas kohtumenetluses puudub poolte vahel vaidlus, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsused ei vasta heade kommetele, ning, et 18.09.2020.a üldkoosolekul võetud otsuste tegemisel kasutas ühistu liige (V. E.) hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada, siis kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses sõltumata kostja teistest vastuväidetest.
25.Oma vastuses väidab kostja paljasõnaliselt, et R. N. olevat esitanud kirjaliku avalduse ühistusse astumiseks. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt lasub kostjal oma vastuväidete tõendamise kohustus. Kostja ei ole oma alusetute väidete kinnitamiseks mistahes tõendeid esitanud. Kuna kostja ei ole R. N. kirjalikku avaldust koos oma vastusega kohtule esitanud, siis puuduvad hagejal praegusel menetlusetapil täiendavate väidete esitamiseks võimalus (muuhulgas võimalus vaidlustada kirjaliku avalduse ehtsuse). Oma vastuses väidab kostja paljasõnaliselt, et R. N. kirjalik avaldus olevat olnud juhatuse liikme V. E. käes, kes näitas seda kõikidele 18.09.2020 koosolekul osalejatele. Hageja 1 osales 18.09.2020 koosolekul ning temale ei ole R. N. avaldust näidatud. Nimetatud asjaolu ei nähtu ka 18.09.2020 koosoleku protokollist.
26.Kostja ei ole oma vastuses põhjendanud ega tõendanud, et R. N. ühistusse vastuvõtmine oli sisuliselt õigustatud ja mõistlik. Kostja ei ole selgitanud, kas ja kuidas on R. N. oma töö ja teadmistega võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate väitele, et kostja oli loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E. ja S.), mistõttu kolmandate isikute liikmeks vastuvõtmine oli olemuselt välistatud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate väitele, et R. N. näol on tegemist V. E.i kontrolli all oleva variisikuga. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagejate väitele, et uue liikme vastuvõtmise eesmärgiks on tagada V. E.i häälteenamust olukorras, kus V. E.il tuleb tunnistada hageja 2 liikmelisust ühistus.
27.Hagejad jäävad seisukoha juurde, et R. N. ei ole 18.09.2020 koosolekust ja sellel võetud otsustest üleüldse teadlik. Kostja ei ole oma vastuses vastupidist väitnud ega tõendanud. Kostja vastuse kohaselt ei pidanudki kostja üleüldse R. N.le koosoleku toimumisest teatama. Kostja jätab tähelepanuta, et 18.09.2020 koosoleku päevakorras olid kaks küsimust, esiteks R. N. liikmeks vastuvõtmine; ja teiseks põhikirja muutmine. TÜS § 13 lg 3 järgi saab isik ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud hilisemat tähtpäeva. Kostja põhikirja punkt 2.3 sätestab, et liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast. Seega pärast koosoleku esimese päevakorra otsustamist oli R. N. juba kostja liige, mistõttu pidi olema kutsutud koosoleku teise päevakorra otsustamiseks. Jättes R. N. 18.09.2020 koosolekule kutsumata rikkus kostja oluliselt TÜS § 41 lg-s 1 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra, mille tagajärjeks on otsuse tühisus vastavalt TÜS § 521 lg 1 p-le 3.
28.Lisaks eeltoodule R. N. ilmumata jätmise tõttu puudus teise päevakorra küsimuse otsustamiseks vajalik kvoorum. Arvestades seda, et pärast R. N. liikmeks vastusvõtmise otsuse vastuvõtmist olid ühistus neli liiget (R. N., mõlemad hagejad ja V. E.) peaksid TÜS § 46 lg-s 1
2-20-18563 ettenähtud kvoorumi täitmiseks koosolekule ilmuma vähemalt kolm liiget. Koosolekul osalesid ainult kaks liiget (hageja 1 ja V. E.), mistõttu ei saanud koosolek kvoorumi puudumise tõttu teise päevakorra küsimuse üle otsustada. Hagejad on seisukohal, et 18.09.2020 koosoleku otsus uue põhikirja kinnitamise kohta on kvoorumi puudumise tõttu tühine. Hagejad soovivad selles osas hagi aluse täiendada.
29.Hagejad juhivad tähelepanu asjaolule, et 18.09.2020 koosolekul võetud põhikirja punktiga 2.2 on ühistu liikmetele sätestatud kohustus tasuma liitumistasu summas 50 000 eurot, mida liikmelisuse lõppemisel ei tagastata. R. N.le kuulub Xxxx asuv kinnistu (reg osa nr xxxx) ühisomandis O. N.ga (isikukood xxxx) ja J. B.ga (isikukood xxxx), kinnistu on koormatud hüpoteegiga summas 1 252 000,00 krooni aktsiaselts Xxxx (registrikood xxxx) kasuks. Muu vara osas puudub hagejatel avalikult saadav teave. Hagejatele teadaolevalt on R. N. ainukeseks sissetulekuks kostja poolt alammääras makstav töötasu. R. N. on xxxx aastat vana ning varaline seisund ei võimalda põhikirja punktiga 2.2 sätestatud ulatuses liitumistasu ühistus tasuma. Nimetatud asjaoluga soovivad hagejad tõendada R. N. ühistu liikmeks vastuvõtmise näilikkust ja lavastamist. V. E. on hetkel ainuke kostja juhatuse liige, mistõttu R. N. poolt liitumistasu maksmise kontrollimine on täielikult V. E.i kontrolli all. Nimetatud asjaolu võimaldab V. E.il ja R. N.l tegutseda kooskõlastatult teiste liikmete (eelkõige hagejate) kahjuks, eelkõige varjata teistest liikmetest liikmetasu tegelikku tasumist R. N. poolt. V. E.i ja R. N. seose kohta soovivad hagejad teatada, et veel enne töösuhete sõlmimist on kostja vormistanud R. N.le aastase viisa Venemaale. Viisa vormistamise eesmärgiks oli võimaldada R. N.le hoolitseda Venemaal (xxxx) elava V. E.i eaka ja hooldust vajava ema eest. Nimetatud teavet avaldas hagejatele V. E.i poeg S..
30.Põhjendamatu on kostja seisukoht, et „seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et uus põhikiri peab olema lisatud kutse juurde“. TÜS § 41 lg 2 teine lause sätestab selgesõnaliselt, e kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Sellest tuleneb, et 18.09.2020 koosoleku kokkukutsumise teates tuli näidata põhikirja kõik muudatused või (alternatiivselt) lisada muudetava põhikirja lõppversioon tervikuna. Hagejad märgivad, et põhikirja iga punkt eraldi loob tulundusühistu liikmetele õiguslikud õigused ja kohustused. Seega põhikirja iga punkti muutmise otsustamine on võrdne üldkoosoleku otsusega. Sellega on põhjendatud TÜS § 41 lg 2 teisest lausest tulenev põhikirja kõigi muudatuste näitamise kohustus tulundusühistu koosoleku kokkukutsumise teates. Koosoleku kokkukutsumise teates põhikirja muudatuste näitamisele laieneb üldkoosoleku muude päevakorra küsimuste määramise regulatsioon, sealhulgas päevakorra küsimustest etteteatamise kohustus. TÜS § 41 lg 1 kolmas lause sätestab, et koosoleku teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. 18.09.2020 koosoleku toimunise ajal kehtinud TÜ Viirond põhikirja punkt 4.5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse TÜ liikmetele 15 päeva ette. Sellest tulenevalt tuli kostjal kõigist põhikirja muudatustest teatada kõigile TÜ liikmetele vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
31.Kostja vastusest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et kuigi 18.09.2020 koosoleku päevakorras oli põhikirja muutmine ei ole hagejale 1 edastatud teates kavandatud muudatuste olemust näidatud. Puudub vaidlus selles, et kostja edastas hagejale 1 põhikirja uue redaktsiooni projekti alles 15.09.2020. Puudub samuti vaidlus selles, et äriregistrile esitatud põhikirja redaktsioon erineb oluliselt hagejale 1 tutvumiseks 15.09.2020 edastatud põhikirja projektist. Selle tulemusena oli äriregistrisse kantud põhikiri, mille sisust said hagejad teada alles pärast põhikirja äriregistrisse kandmist.
32.Asjakohatu on kostja väide, et „hagejale 1 oli uue põhikirja projekt tutvumiseks edastatud, seega oli hagejal 1 võimalust enne koosoleku algust uue põhikirja projektiga tutvuda ja esitada vajadusel oma ettepanekuid põhikirja muutmiseks“. Esiteks, hagejale 1 15.09.2020 edastatud
2-20-18563 põhikirja projekt erineb oluliselt äriregistrile esitatud põhikirja redaktsioonist (ja seega ei ole asjakohane teatamiskohustuse täitmise tõendamiseks). Teiseks, hagejale 1 tuli põhikirja kõigist (lõplikest) muudatustest ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Koosoleku päevakorrast etteteatamise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada liikmetele võimalus saada teada, mida koosolekul otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Hagejad märgivad, et tulundusühistu põhikiri on peamine ühistu liikmetele õigusi ja kohustusi loov dokument. Seega põhikirja muutmine eeldab tõsist ja põhjalikku õiguslikku analüüsi, eriti olukorras, kus põhikiri muudetakse tervikuna. Põhikirja muudatustest etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu puudus hagejal 1 võimalus põhikirja muudatusi põhjalikult analüüsida (kaasates selleks õigusalaseid spetsialiste) ja seega ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada.
33.Asjakohatu on kostja väide, et „uue põhikirja tekst arutati 18.09.2020.a. koosolekul ja muu hulgas olid tehtud kohe põhikirja muudatused vastavalt osalejate ettepanekutele“. Koosoleku läbiviimise eesmärgiks ei ole päevakorras eelnevalt näitamata küsimuste arutamine, vaid piisava ajavaruga läbimõeldud ja kaalutletud otsuste vastuvõtmine küsimustes, millest ühistu liikmetele oli seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja jooksul ette teatatud koosoleku kokkukutsumise teate päevakorras. Eelpool käsitletud kostja väide on samuti põhjendamatu. 18.09.2020.a. koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks arutatud koosolekul tehtud ettepanekuid põhikirja muutmiseks. 18.09.2020.a. koosoleku protokolli kohaselt oli tehtud ettepanek kinnitada Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis koos ühistu liikme V. E.i poolt soovitud muudatustega (põhikiri uues redaktsioonis oli kõikidele ühistule liikmetele edastatud tutvumiseks). Seega arutamisel oli üksnes hagejale 1 15.09.2020 edastatud põhikirja projekti vastuvõtmine.
34.Hagejad jäävad seisukoha juurde, et 18.09.2020.a. koosoleku toimumisest tuli teavitada ka hagejat 2. Hageja 2 on surnud liikme üldõigusjärglane, kellele on pärandi vastuvõtmisega läinud täies mahus kostja liikme õiguslik positsioon. Üldõigusjärgluse all mõistetakse õiguseelneja asendamist teise isikuga juba eksisteeriva õigussuhte raames. Nii lähevad PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Tulundusühistu liikmelisusest tulenevad õigused on varalised õigused, mis ei ole oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna (liikmelisuse üleminekut võimaldab mh TÜS § 24), seega lähevad täies mahus pärijale tagasiulatuvalt alates Tulundusühistu liikme surmapäevast. Nimetatut toetab ka ÄS § 153 lg 1, mis kohaldatakse tulundusühistutele TÜS § 3 lg 1 järgi. Üldõigusjärgluse puhul astub õigusjärglane oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales.
35.TÜS § 22 lg 2 teine lause sätestab, et liikmeks saamiseks peab pärija esitama avalduse. Sama sisuga regulatsioon on toodud kostja põhikirja punktis 2.13. Muid tingimusi pärija ühistusse astumiseks seadus ega kostja põhikiri ei sätesta. TÜS § 22 lg 2 ja kostja põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse õiguslikuks tähenduseks on sisuliselt pärija nõusolek astuda pärandaja asemele juba olemasolevasse õigussuhtesse. Tulundusühistu liikmelisus toob kaasa nii õigused kui ka kohustused. Kohustuste võtmine on võimalik üksnes kohustatud isiku nõusolekul. Sellega on põhjendatud pärijale valikuõiguse jätmine – kas astuda ühistusse või mitte. Tulundusühistu poolseid tahteavaldusi ei nõuta, sest Tulundusühistu jaoks õiguslik olukord ei muutu (muutub üksnes isik juba olemasolevas õigussuhtes). Sellest järeldub, et TÜS § 22 lg-ga 2 (põhikirja punktiga 2.13) ettenähtud avalduse esitamise tagajärjel astub pärija surnud ühistu liikme asemele tagasiulatuvalt alates Tulundusühistu liikme surmapäevast. Hageja 2 on esitanud kostjale avalduse liikmeks vastuvõtmiseks surnud liikme asemele 03.01.2020, ja seega on hageja 2 kostja liige alates xxxx (J. S.i surnupäev).
2-20-18563
36.Hagejad on seisukohal, et tulundusühistu liikmelisuse pärijale üleminekut takistavad või piiravad seaduse (ja põhikirja) sätted on vastuolus põhiseadusega (PS, eelkõige PS §-dega 32 ja 11) ja seega ei kuulu kohaldamisele PS § 152 järgi. Tulundusühistu liikmelisus on sarnaselt osalusega osaühingus varaline õigus, mis peaks tulundusühistu liikme surma korral üle minna pärijatele. Seaduses sätestatud (eelkõige TÜS § 22 lg-s 1) pärijatele tulundusühistu liikmelisuse ülemineku piirangutel puudub legitiimne eesmärk, mistõttu riivavad need sätted põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt pärijate omandiõigust.
37.Hagejad leivad, et hagejat 2 tuli teavitada 18.09.2020.a. koosoleku toimumisest ka juhul, kui asuda seisukohale, et liikmelisuse üleminekuks on vaja kostja otsust hageja 2 liikmeks vastuvõtmise kohta. Hagejate seisukohalt ka sellises olukorras lähevad hagejale 2 surnud liikme õigused üle tagasiulatuvalt alates liikme surmapäevast. Enne TÜS jõustumist kehtinud ühistuseaduse § 25 lg 1 kolmas lause sätestas otseselt, et pärija ühistu liikmeks vastuvõtmisel loetakse ta liikmeks endise liikme surmapäevast. Nimetatud põhimõte ei muutunud TÜS jõustumisega, sest üldõigusjärgluse põhimõtte kohaselt läheb pärand pärijale üle seaduse jõul pärandi avanemisel ehk pärandaja surmaga (PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1, § 4 lg 1, § 130 lg 1). Hagejate seisukohalt olukorras, kus hageja 2 õigused tekkivad tagasiulatuvalt alates endise liikme surmapäevast tuleb tagada hageja 2 õiguste säilimist ja realiseerimist ka hõljumisajal (st ajavahemikul alates surmapäevast kuni liikmeks vastuvõtmise otsuse tegemiseni).
38.Hageja jäävad seisukoha juurde, et 18.09.2020.a koosolekul viibinud S. E. ei ole kostja liige. 18.09.2020 koosoleku toimunise ajal kehtinud põhikirja punkti 2.2 kohaselt võeti Tulundusühistu uued liikmed vastu üldkoosoleku otsusega. TÜS § 51 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku protokollid koos koosolekul osalenud liikmete nimekirjaga ja koosoleku toimumise teadetega säilitatakse ühistu asukohas. Kostja ei ole üldkoosoleku otsust, millega S. E. oleks kostja liikmeks vastuvõetud, kohtule esitanud. Kostja ei ole oma vastuses isegi selgitanud, millal S. E.i kostja liikmeks vastu võeti. Seega jäävad kostja vastuväited tõendamata.
39.Hagejad on omalt poolt juba koos hagiga esitanud kohtule tõendeid, kust nähtub, et S. E. ei ole äriregistris registreerimise ajal kostja liikmeks olnud. Kostja asutamisdokumentide saamiseks tegid hagejad täiendavalt päringud Tallinna Linnaarhiivi ja Rahandusministeeriumile, kes on endise ettevõtteregistri dokumentide hoidjad. 12.02.2021 kirjaga edastas Rahandusministeerium hagejate esindajale Tallinna ettevõtteregistri ehituskooperatiivi VIIRA ja tulundusühistu VIIRA (kostja õiguseelased) äritoimikud. Ettevõtteregistri toimikust nähtub, et ehituskooperatiiv VIIRA asutati 14.11.1988 ning kanti 30.11.1990 ettevõtete, asutuste ja organisatsuioonide registrisse. Kuigi ehituskooperatiivi VIIRA äritoimikus ei säilinud asutamisdokumente (asutamisleping või asutamisotsus), ei saanud S. E. olla teovõime puudumise tõttu asutamislepingu pooleks (kostja asutamise ajal oli S. E. xxxx). Ehituskooperatiivi VIIRA 29.03.1993 üldkoosoleku otsusega kujundati ehituskooperatiiv VIIRA ümber tulundusühistuks VIIRA. 29.03.1993 üldkoosoleku protokolli kohaselt on ehituskooperatiivis VIIRA neli liiget - T. S., J. S., V. E. ning L. E.. Tulundusühistu VIIRA 29.03.1993 üldkoosoleku otsusega kinnitati Tulundusühistu uus põhikiri, võeti vastu otsus, et Tulundusühistu VIIRA jätkab oma tegevust, säilitades ehituskooperatiivi VIIRA vormi ja omanike koosseisu. Tulundusühistu VIIRA 29.03.1993 üldkoosoleku protokolli kohaselt on Tulundusühistus VIIRA neli liiget - T. S., J. S., V. E. ning L. E.. Täiendavalt esitavad hagejad kohtule kostja 27.06.2003 üldkoosoleku protokolli, millega kinnitati kostja 2002 majandusaasta aruande. 27.06.2003 üldkoosoleku protokolli kohaselt on TÜ-s VIIROND neli liiget - T. S., J. S., V. E. ning L. E.. Hagejad esitavad kohtule 02.07.2003 äriregistrile esitatud kostja osanike nimekirja seisuga 27.06.2003. Osundatud dokumendist nähtub, et on TÜ-s VIIROND neli liiget - T. S., J. S., V. E. ning L. E..
Põhjendamatud ja asjakohatud on kostja väited, et “hageja 1 osales ühistu liikmena
2-20-18563 18.08.2020.a. üldkoosolekul, mis oli kutsutud tol ajal hageja 1 algatusel ning et ts. asjas nr 2-2016037 ei ole hageja 1 ega hageja 2 seadnud kahtluse alla asjaolu, et S. E. on tulundusühistu Viirond liige”. Hagejad märgivad kõigepealt, et 18.08.2020.a. üldkoosoleku kutsus hageja 1 kokku kostja juhatuse liikmena, mitte ühistu liikmena. Seega 18.08.2020 koosoleku kokkukutsumine on omistav kostjale, mitte hagejale 1. Kuigi hageja 1 oli kostja endine juhatuse liige puudus temal juurdepääs kostja äridokumentidele, mistõttu kutsus ta koosoleku kokku, tuginedes kontrollimata andmetele ja teise juhatuse liikme (V. E.) eksitavatele väidetele kostja liikmete koosseisu osas. Hilisemal kontrollimisel selgus, et S. E. ei olnud kunagi kostja liikmeks vastu võetud. Hageja 1 ei olnud ts. asjas nr 2-20-16037 osaline, mistõttu ei saanud esitada seal mistahes vastuväiteid. Seevastu hageja 2 on 14.12.2020 menetlusdokumendi punktis 2.13 toonud välja, et „vahetult enne hageja isa surma oli kostjal 3 liiget – J. S., T. S. ja V. E.. Kuigi vaidlustatud 18.08.2020 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on kostja liikmeks ka S. E., ei nähtu kostja äridokumentidest, et viimane oleks kostja liige“.
41.Hagejad taaskord rõhutavad, et tulundusühistu liikmeks saamiseks on seadusega ja põhikirjaga sätestatud kaks eeldust, esiteks liikmekandidaadi kirjalik avaldus (TÜS § 12, põhikirja punkt 2.2) teiseks ühistu üldkoosoleku kehtiv otsus liikmekandidaadi liikmeks vastuvõtmise kohta (TÜS § 13 lg 1, põhikirja punkt 2.2). Muud asjaolud, sündmused ja/või toimingud ei oma liikmelisuse tuvastamise seisukohalt õiguslikku tähendust. Sel põhjusel ei ole S. E.i liikmelisuse tuvastamise seisukohalt asjakohased kostja väited hagejate väidetavate teadmiste kohta, hagejate poolt erinevates menetlustes vastuväidete esitamata jätmise kohta, samuti S. E.i eelnevalt koosolekul liikmena osavõtu kohta. Kuna kostja ei ole S. E.i kirjalikku avaldust ja liikmeks vastuvõtmise kohta üldkoosoleku otsust esitanud, siis S. E.i liikmelisus tõendamata.
42.Põhjendamatud on kostja väited et „18.09.2020.a. üldkoosolekul olid esindatud kõik liikmed”. Hagejad märgivad, et enne 18.09.2020 koosolekut olid ühistus kolm liiget (hagejad ja V. E.) ning pärast koosoleku esimese päevakorra otsustamist neli (eeldusel, et R. N. liikmeks vastuvõtmise otsus ei ole tühine muude puuduste tõttu). Koosolekul osalesid ainult kaks liiget (hageja 1 ja V. E.).
43.Asjakohatud on kostja väited, et „kui koosolek võttis oma otsusega vastu põhikirja, milles on seadusega vastuolus säte, siis otsus ei ole kehtetu, vaid sel juhul kohaldatakse selle säte osas seaduses sätestatut“. Hagejad märgivad, et põhikirja kinnitamise otsuse vastuolu seadusega seisneb peamiselt selles, et põhikirja või mõni põhikirja punktide vastuvõtmiseks puudus selleks vajalik häälteenamus (vt hagiavalduse p-d 2.5.2, 2.5.2, 2.5.5). Kuna häälteenamuse nõude rikkumine ei ole TÜS § 521 järgi tulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, siis juhul, kui üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud seaduses sätestatud häälteenamuse nõudeid, on ühistu liikmel õigus esitada TÜS § 52 sätestatud tingimustel otsuse kehtetuks tunnistamise nõue. Ka Riigikohtu praktikas on väidetud, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõue on kohane õiguskaitsevahend juhul, kui ühistu liige leiab, et üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud häälteenamuse nõudeid (vt nt Riigikohtu otsus ts asjas nr 3-2-1-16-13, p 12).
44.Hagiavalduse kohaselt on põhikirja kinnitamise otsuse vastuolu seadusega seisneb samuti selles, et uue põhikirja redaktsioon on kehtestatud ühe liikme (V. E.) huvides, kes kasutas hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks, ja otsused (sealhulgas uued põhikirja sätted) võimaldavad seda eesmärki konkreetses olukorras saavutada.
45.Hagejad ei ole nõus kostja väidetega, et „seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et protokollis peab eraldi ja konkreetselt fikseerima kuidas hääletab üks või teine liige“. Nõuded ühistu liikmete koosoleku protokollile on sätestatud TÜS §-s 51. Osundatud sätte lg 1 punkti 5 kohaselt kantakse protokolli koosolekul vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega. Hääle
2-20-18563 andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Seega üldkoosolekul antud hääled võivad olla tühised, tühistatavad ja kehtetuks tunnistatavad. Nimetatud asjaolud võivad sõltuda häälte andnud isikutest, mis toob kaasa vajadust tagada võimaluse tuvastada hääle andnud isiku. Hääle andnud isiku tuvastamine on võimalik ainult koosoleku protokolli abiga, mistõttu protokolli hääletamistulemuste juures tuleb eraldi ja konkreetselt fikseerima kuidas hääletab üks või teine liige. Hagejad märgivad täiendavalt, et 18.09.2020 koosoleku protokollis on rikutud ka muud TÜS §-s 51 sätestatud kohustused, mh kohustust kanda protokolli üldkoosolekul olulist tähtsust omavad asjaolud (TÜS § 51 lg 1 p 7), nõue, et eriarvamusele peab kirjutama alla selle esitanud isik (TÜS § 51 lg 3) jne. Seadusest ei tulene, et koosoleku protokolli koostamise rikkumise tagajärjeks on koosolekul võetud otsuste tühisus. Koosoleku protokolli koostamise reeglite rikkumise tagajärjeks peaks olema õiguse kaotamine kostjal tugineda asjaoludele, mida ei ole protokollis fikseeritud.
46.22.02.2021 menetlusdokumendis märgivad hagejad, et 16.02.2021 on kostja esitanud dokumendi nimetusega „TÜ Viirond osanike nimekiri seisuga 10.11.2003“, eesmärgiga tõendada S. E.i liikmelisust TÜ-s Viirond. Hagejad esitavad kohtule tõendi, kust nähtub, et kostja poolt esitatud dokumendis nimetusega „TÜ Viirond osanike nimekiri seisuga 10.11.2003“ sisaldavad andmed on alusetud ja eksitavad. Hagejad esitavad kohtule TÜ Viirond 10.11.2003 üldkoosoleku protokolli, kust nähtub, et seisuga 10.11.2003 oli TÜ-s Viirond neli liiget - T. S., J. S., V. E. ning L. E.. Hagejad märgivad, et tulundusühistu liikmeks saamiseks on seadusega ja põhikirjaga sätestatud kaks eeldust, esiteks liikmekandidaadi kirjalik avaldus (TÜS § 12, põhikirja punkt 2.2) ja teiseks ühistu üldkoosoleku kehtiv otsus liikmekandidaadi liikmeks vastuvõtmise kohta (TÜS § 13 lg 1, põhikirja punkt 2.2). Kuna kostja ei ole S. E.i kirjalikku avaldust ja liikmeks vastuvõtmise kohta üldkoosoleku otsust esitanud, siis on S. E.i liikmelisus tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
47.Kostja esitas 11.01.2021 esialgse vastuse ja 18.01.2021 täiendatud vastuse hagile. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kõik 18.09.2020.a. vastu võetud otsused on seaduslikud. Üldkoosolek oli kokku kutsustud ja läbi viidud vastavalt seaduse ja põhikirja reeglitele.
48.R. N. on esitanud kirjaliku avalduse ühistusse astumiseks. Avaldus oli esitatud juhatuse liikmele V. E., kes kutsuski vastavalt põhikirjale ja seadusele üldkoosoleku kokku. R. N. puudumine koosolekul ei ole aluseks otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Seadus ega põhikiri ei kohusta avaldajat viibida koosolekul, kus otsustatakse küsimus tema ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta.
49.Seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et uus põhikiri peab olema lisatud kutse juurde. Samas ei ole vaidlust selle üle, et hageja I palvel oli uue põhikirja projekt talle ka tutvumiseks edastatud. Seega oli hagejal I võimalust enne koosoleku algust uue põhikirja projektiga tutvuda ja esitada vajadusel oma ettepanekuid põhikirja muutmiseks. Enne koosoleku algust ei ole hageja I mis tahes ettepanekuid esitanud. Uue põhikirja tekst arutati 18.09.2020.a. koosolekul ja muu hulgas olid tehtud kohe põhikirja muudatused vastavalt osalejate ettepanekutele. Lõplik põhikirja redaktsioon oli kinnitatud enamusega ning esitatud Tartu Maakohtu registriosakonnale vastava kanne tegemiseks. Just sel põhjusel on olemas erinevused kinnitatud ja hagejale I enne koosoleku algust edastatud põhikirjade vahel.
50.Hageja II ei olnud 18.09.2020.a üldkoosolekule kutsutud sel põhjusel, et seisuga 01.09.2020, 18.09.2020 ja siiamaani ei ole Hageja II tulundusühistu Viirond liige. Hagejatele on teada sellest, et 18.08.2020.a. üldkoosolek keeldus enamuse otsusega hageja II tulundusühistu
2-20-18563 liikmeks vastuvõtmast ja hageja II esitas seoses sellega hagiavalduse kohtusse (tegemist on ts.asjaga nr 2-20-16037). Kuna 18.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei olnud hageja II tulundusühistu liige, siis ei pidanudki juhatus talle kutset edastada. Igal juhul sai hageja II infot koosoleku toimumise kohta oma ema – hageja I kaudu ning vajadusel ja soovil võiks tulla koosolekule või volitada kedagi osalemiseks.
51.R. N. üldkoosolekule ei ilmunud, sest tal ei olnud sellist kohustust. On väär hagejate väide selle kohta, et kostja ei ole üldkoosolekul näidanud ilmunud liikmetele R. N. põhikirja punktiga 2.2 ettenähtud avaldust. R. N. kirjalik avaldus oli juhatuse liikme V. E. käes, kes näitas avalduse kõikidele 18.09.2020 koosolekul osalejatele.
52.See, et protokollist ei nähtu, kes liikmetest on hääletanud otsuste poolt ja kes otsuste vastu, ei ole alus hagi rahuldamiseks. Seaduses ega põhikirjas ei ole sätestatud, et protokollis peab eraldi ja konkreetselt fikseerima kuidas hääletab üks või teine liige. Olulist rolli omab hääletamise tulemus. Vaidlust ei ole selle üle, et 18.09.2020.a. üldkoosolekul osales kokku 3 liiget (100% liikmete üldarvust), nendest kaks hääletasid otsuste poolt ja üks otsuste vastu.
53.On väär ja ekslik hagejate väide selle kohta, et seisuga 18.09.2020.a. oli tulundusühistus kolm (3) liiget - V. E., hageja 1 ja hageja 2, kes on surnud liikme (J. S.i) üldõigusjärglane, kellele on J. S.i pärandi vastuvõtmisega ja põhikirja punktiga 2.13 ettenähtud avalduse tegemisega läinud täies mahus kostja liikme õiguslik positsioon. Seisuga 18.09.2020.a., ehk üldkoosolekul toimumise ajal oli tulundusühistus kolm liiget: V. E., S. E. ja T. S.. Oma vastuväidete p-s 3 selgitas kostja, miks ei olnud hageja II seisuga 18.09.2020 tulundusühistu liige. Seega 18.09.2020.a koosoleku protokollis märgitud häälte tulemus on õige. Siinjuures tuleb rõhutada, et 18.09.2020.a. koosolekul ei ole hageja I mis tahes pretensioone või vastuväiteid selles osas esitanud.
54.On väär hagejate väide, et 18.09.2020.a koosolekul viibinud S. E. ei ole kostja liige. Hagejale I, kes oli teatud ajavahemiku jooksul ka tulundusühistu Viirond juhatuse liige on hästi teada, et S. E. on ühistu liige. Ta osales ühistu liikmena ka 18.08.2020.a. üldkoosolekul, mis oli kutsutud tol ajal hageja I algatusel. Ts.asjas nr 2-20-16037 ei ole hageja I ega hageja II seadnud kahtluse alla asjaolu, et S. E. on tulundusühistu Viirond liige.
55.Uue põhikirja redaktsioon oli hagejale I tema palvel edastatud ja hagejal oli võimalust esitada küsimusi või ettepanekuid. Oma ettepanekuid esitas hageja I koosolekul ja mõned nendest olid ka toetatud ja tulemusena oli vastu võetud põhikiri, mis on kantud Tartu Maakohtu registris.
56.Kõik muud hagejate etteheited on kas paljasõnalised või asjakohatud. Kostja soovib enda poolt rõhutada, et isegi kui eeldada, et üldkoosoleku kokkukutsumisel olid mõned rikkumised, siis ei ole need rikkumised nii olulised, et 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastada või kehtetuks tunnistada. Kostja juhib ka tähelepanu, et vastavalt TÜS § 42, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Kostja märgib, et 18.09.2020.a. üldkoosolekul olid esindatud kõik liikmed, kes olid tulundusühistu Viirond liikmed seisuga 18.09.2020.a. Järelikult oli üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma.
57.Hagejad leiavad, et mõned uue põhikirja punktid on vastuolus seadusega. Selles osas soovib kostja märkida, et 1) kostja ei nõustu hagejatega, et 18.09.2020 vastu võetud põhikirja punktid on seadusega vastuolus. Kostja leiab, et kõik põhikirja punktid on seadusega kooskõlas 2) isegi kui eeldada, et mõni põhikirja punkt on seadusega vastuolus, siis see ei muuda 18.09.2020.a. üldkoosoleku otsuse kehtetuks järgmistel põhjustel: vastavalt TÜS § 3 lg 1 Ühistule kohaldatakse äriseadustikus osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt ÄS
2-20-18563 § 139 lg 2 Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirja säte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kostja soovib sellega öelda, et kui koosolek võttis oma otsusega vastu põhikirja, milles on seadusega vastuolus säte, siis otsus ei ole kehtetu, vaid sel juhul kohaldatakse selle säte osas seaduses sätestatut.
58.16.02.2021 esitas kostja kohtule R. N. avalduse ühistusse astumiseks, mis oli 28.08.2020.a. vastu võetud TÜ Viirond juhatuse liikme poolt. Avaldus oli tehtud vene keeles. Samuti esitas kostja kohtule TÜ Viirond osanike nimekirja seisuga 10.11.2003.a. Tegemist on dokumendiga, mis asub alates 27.11.2003.a. äriregistris. Selle dokumendiga soovib kostja tõendada, et S. E. ik xxxx on TÜ Viirond alates 10.11.2003.a. ja hagejale I, T. S.le, on sellest teada, kuna nimekirja peal on olemas ka tema allkiri.
59.01.03.2021 menetlusdokumendis märkis kostja, et rõhutas ühetähenduslikult, et vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et kõik 18.09.2020.a. vastu võetud otsused on seaduslikud. Üldkoosolek oli kokku kutsutud ja läbi viidud vastavalt seaduse ja põhikirja reeglitele. 18.01.2021 vastuses rõhutas kostja täiendavalt, et kõik muud hagejate etteheited on kas paljasõnalised või asjakohatud. Seega on ekslik hageja seisukoht, et kostja vastuses ei nähtu asjaolude, mis on seotud TÜS § 52-1 lg 1 p 2 ehk heade kommetega, vaidlustamise tahet. Kostja ei ole kunagi ülalmärgitud asjaolude osas nõuet tunnistanud. Vastavalt TsMS § 231 lg 2, poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kostja ei ole kunagi nõustunud hagejate poolt esitatud faktiliste väidetega ja/või õiguslike hinnangutega TÜS § 52-1 lg 1 p 2 kohaldamise osas.
60.Tulenevalt eeltoodust ja erinevate spekulatsioonide vältimiseks avaldas kostja, et vaidleb hageja väidele vastu ka selles osas, et 18.09.2020.a üldkoosolekul vastu võetud otsuste tegemisel kasutas ühistu liige (V. E.) hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks. V. E., ega keegi muu ei kasutanud hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühistu või teiste liikmete kahjuks. Iga liige hääletab koosolekul oma vaba tahte kohaselt, st. otsustab iga liige ise kuidas ta hääletab ühe või teise otsuse osas. On ilmselge, kui otsus on vastu võetud enamuse poolt, siis on ka need kes ei ole vastu võetud otsusega nõus (vähemus). On selge, et iga otsuse suhtes saaks väita, et otsus on ühele kasuks aga teisele kahjuks, kuid see ei tähenda, et otsus on ebaseaduslik.
61.Kostja rõhutab, et ei ole kunagi hageja väidetega nõustunud ning ei ole neid omaks võtnud. Erinevate spekulatsioonide vältimiseks avaldab kostja, et vaidleb hageja väidele vastu ka selles osas, et kostja oli loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E. ja S.), mistõttu kolmandate isikute liikmeks vastuvõtmine oli olemuselt välistatud, et R. N. näol on tegemist V. E.i kontrolli all oleva variisikuga, et uue liikme vastuvõtmise eesmärgiks on tagada V. E.i häälteenamust olukorras, kus V. E.il tuleb tunnistada hageja 2 liikmelisust ühistus (tegemist on paljasõnaliste ja otsitud väidetega). Kordame, et iga ühistu liige võib ja peab hääletama koosolekutel vastavalt oma tahte kohaselt, keegi ei pea ega saa ühistu liiget mõjutada. Vastasel korral saab analoogselt väita, et ka hageja II M. S.i näol (kes soovib astuda ühistu liikmeks) on tegemist T. S. kontrolli all oleva variisikuga, st. M. S.i kui uue liikme vastuvõtmine on eesmärgiks tagada T. S. häälteenamust.
62.R. N. ühistusse vastuvõtmine oli ja on sisuliselt õigustatud ja mõistlik, kuna R. N. on vormistatud tulundusühistus turundusspetsialistina. Siinjuures tuleb märkida, et, näiteks, T. S. ei tegele üldse mis tahes töödega ühistus, mistõttu on selles kontekstis ebaselge hageja väide, et kostja oli loodud tulu allikate loomiseks kahele perekonnale (E. ja S.). Ükski dokument ei näita, et tulundusühistu Viirond oli loodud üksnes kahe perekonna huvides.
Paljasõnaline ja tegelikult ka asjakohatu hageja väide, et R. N. ei ole 18.09.2020
2-20-18563 koosolekust ja sellel võetud otsustest üle üldse teadlik. Selleks, et mitte vaielda selle üle kes ja mida peab tõendama, esitab kostja ise taotluse R. N. tunnistajana ülekuulamiseks (taotlus on käesoleva menetlusdokumendi lõpus). Samas ei ole kostja nõus hageja seisukohaga, et Jättes R. N. 18.09.2020 koosolekule kutsumata rikkus kostja oluliselt TÜS § 41 lg-s 1 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra, mille tagajärjeks on otsuse tühisus vastavalt TÜS § 521 lg 1 p-le 3. Esiteks, hageja märgib õigesti, et kostja põhikirja punkt 2.3 sätestab, et liikmeks astuja loetakse ühistu liikmeks vastuvõtmisotsuse tegemise päevast. Samas on kostja seisukohal, et samast päevast ei tähenda, et samast kellaajast. 18.09.2020 koosoleku kokkukutsumisel ei pidanugi kostja kutse esitama isikule, kes ei ole veel ühistu liige, kuna pole teada milline otsus võetakse vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et seisuga 01.09.2020.a. ei olnud R. N. ühistu liige, järelikult ei pidanudki kostja talle kutset esitama. Sellest aga tuleneb, et jättes R. N. 18.09.2020 koosolekule kutsumata ei rikkunud kostja oluliselt TÜS § 41 lg-s 1 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korra, mille tagajärjeks oleks otsuse tühisus vastavalt TÜS § 521 lg 1 p-le 3.
64.Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et R. N.l oli 18.09.2020 (pärast seda, kui oli tehtud otsus liikmeks vastuvõtmise kohta) õigus osaleda ja hääletada teise päevakorra punkti osas, siis R. N. puudumine ei mõjutanud kvoorumit, sest koos R. N. oleks ühistus seisuga 18.09.2020.a. 4 (neli) liiget, millest kolm (ehk 75%) osales koosolekul, mis tähendab oli kvoorum otsuse vastuvõtmiseks ka ilma R. N. osalemiseta. Seega on selles osas kõik hageja väited asjakohatud. Ainuke, kes võiks vaidlustada otsuse vastuvõtmist uue põhikirja kinnitamise osas, on R. N. ise, kes puudus 18.09.2020 koosolekul. Ja siin viitab kostja jällegi TÜS §-le 42, mille kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kostja märgib, et 18.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Samas väidab kostja, et R. N., kes ei osalenud koosolekul uue põhikirja vastuvõtmisel, kiidab vastuvõetud otsuse heaks. Selleks, et mitte vaielda selle üle kes ja mida peab tõendama, esitab kostja ise taotluse R. N. tunnistajana ülekuulamiseks (taotlus on käesoleva menetlusdokumendi lõpus).
65.Asjakohatud on ka kõik hageja seisukohad ja väited, mis on toodud hageja 16.02.2021 menetlusdokumendi p-s 2.9. Hageja viitab uue põhikirja redaktsioonile, mis hakkas kehtima alates 25.09.2020.a., kuna vastavalt TÜS § 48 lg 2 põhikirja muutmise otsus jõustub vastava kande tegemisel äriregistrisse. R. N. oli vastu võetud ühistusse 18.09.2020.a., st eelmise põhikirja kehtivuse ajal ja tol ajal ei olnud kohustust tasuda liitumistasu summas 50 000 eurot. Teisisõnu ei laiene uuest põhikirjast tulenevad kohustused liitumistasu ja liikmemaksu tasumise osas liikmetele, kes olid ühistusse vastuvõetud enne uue põhikirja redaktsiooni jõustumist.
66.Kõik hageja 16.02.2021 menetlusdokumendi p-s 2.10 – 2.15 seisukohad on ekslikud ja/või asjakohatud. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejal oli võimalus uue põhikirja redaktsiooniga tutvuda, vaidlust ei ole ka selle üle, et hageja osales koosolekul, kus toimus põhikirja arutamine ja kinnitamine. Hageja poolt ei tulnud ühtegi konkreetset ettepanekut põhikirja muutmise osas, hagejal ei olnud ka konkreetseid vastuväiteid. Kostja kordab, et põhikirja redaktsioon oli kinnitatud koos ühistu liikme V. E.i poolt pakutud muudatustega, mille suhtes oli igal ühistu liikmel õigus esitada oma arvamust või vastuväide. Hageja piirdus sellega, et palus kanda protokolli, et „Tulundusühistu Viirond vastuvõetud põhikiri vajab täiendamist ja korrigeerimist“, kuid siiamaani ei ole hageja esitanud tulundusühistu juhatusele ühtegi avaldust/ettepanekut üldkoosoleku kokkukutsumiseks põhikirja korrigeerimiseks ja/või täiendamiseks (kostja märgib, et selline õigus on hagejal olemas ja kostja juhatus on valmis alati kokku kutsuda ja läbi viia üldkoosoleku kui see on seotud põhikirja korrigeerimise või täiendamisega). Veel soovib kostja märkida, et enne koosolekut ei ole hageja kostjale mis tahes avaldusi või taotlusi, mis oleks seotud põhikirja arutamisega, esitanud, st. ei ole hageja palunud lükata üldkoosoleku edasi ja hoopis
2-20-18563 vastupidi ilmus koosolekule ja võttis hääletamisest osa. Järelikult ei olnud hageja õigused kuidagi rikutud, seda enam oluliselt.
67.Hageja 2 liikmelisusest (hageja 16.02.2021 menetlusdokumendi p. 2.16 – 2.19) soovib kostja märkida, et ka selles osas on hageja seisukohad ekslikud. Hageja 2 liikmelisus (sõltumata sellest kas ta soovib ühistusse astuda pärijana või tavaisikuna) tekib vastavalt TÜS ja põhikirja tingimustele vastuvõtmisotsuse tegemise päevast. 18.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumisel ja siiamaani puudub vastav vastuvõtmisotsus, järelikult ei olnud ning ei ole hageja 2 ühistu liige ning seetõttu ei pidanudki kostja talle kutset edastada ning hagejal 2 ei olnud õigus 18.09.2020 üldkoosolekul osaleda ja hääletada. Seega ei ole hageja 2 subjektiivsed õigused 18.09.2020 üldkoosolekul vastuvõetud otsustega rikutud.
68.S. E. liikmelisuse osas jääb kostja oma väidete juurde. S. E. oli ja on kostja liige ning hagejale 1 on sellest hästi teada. Selles osas esitas juba kostja dokumentaalse tõendi äriregistrist. Täienduseks märgib kostja, et ühistu liikmete nimekirja peab juhatus. Hageja 1 oli teatud perioodi jooksul ka juhatuse liige, kelle algatusel oli kokku kutsutud 18.08.2020 üldkoosolek ja hageja 1 edastas ise vastava kutse ka S. E.ile, millega kinnitas fakti, et S. E. on ühistu liige. Kostja teatab selguse mõttes, et S. E.i liikmelisus tekis 10.11.2003.a. osanike otsuse alusel (TÜ Viirond 10.11.2003 osanike otsus), kus on muu hulgas ka hageja 1 allkiri. Selle otsuse alusel moodustati tulundusühistu osakapitaal summas 40 000 krooni ja S. E. koos teiste liikmetega andis ühistule üle mitterahalise sissemakse (Lisa 2 – mitterahalise sissemakse üleandmise aktid 10.11.2003). Need dokumendid ja uus osanike/liikmete nimekiri (mis on juba kostja poolt esitatud) oli registrile üle antud 27.11.2003.a. Ja 07.12.2016.a. osales juba S. E. tulundusühistu liikmena koos hagejaga 1 üldkoosolekul (Lisa 3 – TÜ Viirond 07.12.2016.a. üldkoosoleku otsus). Seega on kõik selles osas hageja seisukohad ja avaldused asjakohatud ja isegi pahatahtlikud.
69.Seadusest ega kostja põhikirjast ei tulene kohustus fikseerida kuidas hääletas üks või teine liige. Millega saab kostja nõustuda on see, et kui keegi osalejast soovib fikseerida protokollis oma eriarvamust või vastuväide, siis seda peab tegema. Oluline on aga käesoleval juhul see, et hageja ei olegi mis tahes eriarvamust või vastuväide avaldanud. Sellele asjaolule soovib kostja eriti tähelepanu pöörata, sest vastavalt TÜS § 52 lg 3 Ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. See et hageja ei ole koosolekul mis tahes eriarvamust ja vastuväide avaldanud näitab ka hageja edasine tegevus: peale 18.09.2020 üldkoosoleku protokolli kättesaamist ei ole hageja avaldanud, et protokollis puudub tema eriarvamus või vastuväide. Ainuke, millest palus hageja, oli kanda protokolli, et „Tulundusühistu Viirond vastuvõetud põhikiri vajab täiendamist ja korrigeerimist“, mis oligi tehtud. Selline märkus ei ole aga seotud koosoleku kokkukutsumise ja/või läbiviimise ja/või protokollimise korra rikkumistega. Teiste sõnadega ei olnud hagejal mis tahes eriarvamust ja vastuväiteid menetluslike rikkumiste osas. Järelikult on kõik hageja etteheited selles osas on hilinenud, otsitud ja pahatahtlikud.
70.Kõik muud hageja poolt esitatud avaldused ja seisukohad on ekslikud, paljasõnalised ja otsitud. Kostja jääb oma seisukoha juurde, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Selguse mõttes täpsustab kostja oma õigusliku positsiooni tulenevalt poolte poolt esitatust: 1.Hagejal 2 – M. S.il puudub õigus hagi esitamiseks kostja vastu, kuna 18.09.2020 otsustega ei ole tema subjektiivsed õigused rikutud. Hageja 2 ei olnud ning ei ole veel TÜ Viirond liige. 2. Hagejal 1 – T. S.l puudub õigus nõuda 18.09.2020 otsused kehtetuks tunnistada, sest ta osales 18.09.2020 üldkoosolekul ning ei ole koosolekul ega hiljem lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (sest tal puudusid vastuväited). 3. Otsuste tühisuse tuvastamise eeldused ei ole täidetud. Otsused vastavad heade kommetele, koosoleku kokkukutsumisel on järgitud kokkukutsumise korda, rikkumised ei ole olulised, koosolekul osalesid kõik ühistu liikmed.
2-20-18563
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
71.Hagejad on esitanud nõude Tulundusühistu (TÜ) Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. TÜ Viirond üldkoosolekul võeti vastu kaks otsust: 1. Võeti vastu R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks; 2) Kinnitati Tulundusühistu Viirond põhikirja uus redaktsioon (tl 51-55). Mõlema otsuse puhul paluvad hagejad tuvastada otsuste tühisuse või (alternatiivselt) tunnistada Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 liikmete üldkoosoleku otsused kehtetuks. Seega on hagejad esitanud kaks alternatiivset nõuet, mille hagejad on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 370 lg 2 alusel järjestanud (tl 4). Sellest tulenevalt on kohus seotud hagejate soovitud nõuete lahendamise järjekorraga ja kohus kontrollib esmalt hagejate nõuet tuvastada vaidlusaluste otsuste tühisus.
72.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 on sätestatud, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. TsÜS § 38 lg 2 on sätestatud, et huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus on seisukohal, et mõlemad hagejad on käesolevas asjas huvitatud isikud, kellel on õigus TÜ Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et T. S.l puudub õigus nõuda 18.09.2020 otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta osales 18.09.2020 üldkoosolekul ning ei ole koosolekul ega hiljem lasknud protokollida oma vastuväiteid otsusele. Vaidlusalusest üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on T. S. lasknud protokollida oma vastuväite (eriarvamuse) mõlema vastuvõetud otsuse osas, leides et R. N. ei vasta TÜ Viirond vajadustele ning vastuvõetud põhikiri vajab täiendamist ja korrigeerimist (tl 51 pöördel). Kohus loeb nimetatud vastuväited piisavaks, et T. S.l oleks õigus nõuda vaidlusaluste otsuste kehtetuks tunnistamist vastavalt tulundusühistuseaduse § 52 lg 3 viimasele lausele (ühistu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele). Lisaks on T. S.l kui ühistu liikmel sõltumata vastuväidete esitamisest igal juhul õigus nõuda kohtult vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist. TÜS § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
73.Samuti on kohus seisukohal, et ka M. S. on huvitatud isikuks, kellel on õigus TÜ Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Ekslik on kostja arvamus, justkui puuduks M. S.il õigus hagi esitamiseks kostja vastu, kuna 18.09.2020 otsustega ei ole tema subjektiivsed õigused rikutud. Kuigi kohus jagab kostja seisukohta, et M. S.i vastuvõtmine TÜ Viirond liikmeks ei ole pärimismenetluse automaatne tagajärg ja ühistu liikmeks saamine nõuab formaalselt kostja otsust, loeb kohus asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et M. S. on oma xxxx surnud isa J. S.i pärijaks, kes on esitanud avalduse TÜ Viirond liikmeks saamiseks (tl 8-10). Kohus on seisukohal, et M. S. on järginud ühistu liikmeks astumise avalduse esitamisel TÜ Viirond põhikirja p-st 2.13. tulenevat tähtaega pärijana ühistusse astumiseks, millise asjaolu loeb kohus tuvastatuks hageja 03.01.2020 avaldusega ja sellele antud TÜ Viirond juhatuse liikme kinnitusega avalduse vastuvõtmise kohta 03.01.2020 (tl 10). Seega sõltumata asjaolust, et M. S. ei ole käesoleval hetkel veel vastu võetud TÜ liikmeks, on M. S. TÜ Viirond liikmeks astumise avalduse esitanud pärijana siiski huvitatud isikuks, kellel on õiguslik huvi vaidlustada tema huve potentsiaalselt rikkuvaid TÜ Viirond üldkoosoleku otsuseid. Kohus märgib, et Harju Maakohus tegi 18.01.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-16037, millega tunnistas kehtetuks Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse (millega keelduti M. S.i vastuvõtmisest Tulundusühistu Viirond liikmeks).
74.Käsitledes hagejate esmast alternatiivset nõuet vaidlusaluste üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks, on kohus seisukohal, et hagejate nõue on põhjendatud päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse osas (Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine). Kohus loeb
2-20-18563 asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et kuigi 18.09.2020 koosoleku päevakorras oli põhikirja muutmine, edastas kostja hagejale I põhikirja uue redaktsiooni projekti alles 15.09.2020 (tl 43-39). Vaidlus puudub selles ja ka vaidlusalusest otsusest endast nähtub, et kostja 18.09.2020 otsusega kinnitatud põhikiri sisaldas võrreldes hagejale I saadetud uue põhikirja projektiga V. E. poolt täiendavalt soovitud muudatusi, mida arutati alles 18.09.2020 koosolekul (tl 51 pöördel, tl 72 pöördel; võrdle tl 45-49 ja tl 52-55). Hagejad on asjakohaselt viidanud TÜS § 41 lg 2, milles on sätestatud, et kui üldkoosolekul muudetakse põhikirja, tuleb teates näidata kavandatud muudatuste olemus. Kohus nõustub hagejatega, et TÜS § 41 lg 2 regulatsioonist tulenevalt oli kostjal kohustus 18.09.2020 koosoleku kokkukutsumise teates näidata põhikirja kõik planeeritavad muudatused või lisada üldkoosoleku kokkukutsumise teatale muudetava põhikirja lõppversioon tervikuna.
75.Hagejad märgivad õigesti, et põhikirja iga punkt eraldi loob tulundusühistu liikmetele õigused ja kohustused, mistõttu on põhjendatud TÜS § 41 lg 2 teisest lausest tulenev põhikirja kõigi muudatuste näitamise kohustus tulundusühistu koosoleku kokkukutsumise teates. Koosoleku kokkukutsumise teates põhikirja muudatuste näitamisele laieneb seaduse ja kostja põhikirja järgne otsustamisele tulevatest küsimustest etteteatamise kohustus. TÜS § 41 lg 1 kolmandas lauses on sätestatud, et koosoleku teade peab olema saadetud selliselt, et see jõuaks saaja aadressile tavalise edastamise korral vähemalt üks nädal enne üldkoosoleku toimumist. 18.09.2020 üldkoosoleku toimunise ajal kehtinud TÜ Viirond põhikirja punkt 4.5 kohaselt on nõutav, et üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse 15 päeva ette (tl 12). Eeltoodut arvestades tuli kostjal kõigist põhikirja muudatustest teatada ühistu liikmetele vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludel kostja nimetatud kohustust ei täitnud, sest osadest planeeritavatest põhikirja muudatustest teatas kostja hagejale ette üksnes 3 päeva enne koosolekut, osad planeeritavad põhikirjamuudatused tulid aga esmakordselt arutusele alles 18.09.2020 üldkoosolekul. Kohtu hinnangul oli sellisel viisil põhikirja muutmise otsustamine saavutatud üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega.
76.Kohus ei jaga kostja arusaama, justkui olnuks uue põhikirja redaktsiooni vastuvõtmiseks piisav hageja I võimalus tutvuda põhikirja projektiga 3 päeva enne koosolekut ja täiendavate muudatuste osas neid vahetult koosolekul arutades. Kostja selline arusaam on otseselt vastuolus kohtu poolt eelnevalt käsitletud TÜS § 41 lg 1 ja TÜS § 41 lg 2 regulatsiooniga ning samuti 18.09.2020 üldkoosoleku toimunise ajal kehtinud TÜ Viirond põhikirja punktiga 4.5. Kohus nõustub hagejatega, et koosoleku päevakorrast etteteatamise reeglid, sh põhikirja muudatuste osas, peavad tagama koosolekul osalejate õigeaegse informeerituse sellest, mida koosolekul otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Hagejad märgivad õigesti, et tulundusühistu põhikiri on peamine ühistu liikmetele õigusi ja kohustusi loov dokument. Seega põhikirja muutmine eeldab tõsist ja põhjalikku õiguslikku analüüsi, eriti olukorras, kus põhikirja muudetakse sellises ulatuses nagu vaidlusaluse otsusega tehti.
77.Kohtu hinnangul on ekslik kostja arusaam, et kui ka 18.09.2020 koosoleku kokkukutsumise korda põhikirja muutmise otsustamisel rikuti, siis ei olnud rikkumised olulised. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks põhikirja muudatusest osaliselt üksnes 3 päeva etteteatamine ja osaliselt uute põhikirja muudatuste koosolekul tutvustamine alles 18.09.2020 üldkoosolekul. Kohus nõustub hagejatega, et põhikirja muudatustest etteteatamise tähtaja rikkumise tõttu puudus hagejal I võimalus põhikirja muudatusi piisavalt põhjalikult analüüsida (kaasates selleks vajadusel õigusalaseid spetsialiste) ja seega ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada. Kostja on kinnitanud hagivastuses, et „uue põhikirja tekst arutati 18.09.2020.a. koosolekul ja muu hulgas olid tehtud kohe põhikirja muudatused vastavalt osalejate ettepanekutele“ (tl 72 pöördel). Seega ei ole hagejale I edastatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates näidatud kavandatud põhikirja muudatuste olemust (TÜS § 41 lg 2). Hagejad märgivad õigesti, et koosoleku läbiviimise eesmärgiks ei ole päevakorras eelnevalt näitamata küsimuste
2-20-18563 arutamine, vaid piisava ajavaruga läbimõeldud ja kaalutletud otsuste vastuvõtmine küsimustes, millest ühistu liikmetele oli seaduses või põhikirjas sätestatud tähtaja jooksul ette teatatud koosoleku kokkukutsumise teate päevakorras.
78.TÜS § 521 lg 1 p 3 on sätestatud, et ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ning lähtuvalt TÜS § 42 ja TÜS § 521 lg 1 p 3 rahuldab kohus vastavas osas hagiavalduse ning tuvastab Tulundusühistu Viirond 18.09.2020.a liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse osas (Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine). Tähtsust ei oma kostja vastuväide, et 18.09.2020 üldkoosolekul osalesid kõik ühistu liikmed, sest hageja I ei ole vaidlusaluseid otsuseid heaks kiitnud. TÜS § 42 on sätestatud, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, siis sellisel üldkoosolekul tehtud otsused on tühised, kui liikmed, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Kostja 18.09.2020 liikmete üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse tühisuse tuvastamise tõttu ei hinda kohus hagejate alternatiivset nõuet sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks. TsMS § 442 lg 8 kohaselt ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.
79.Järgnevalt hindab kohus hagejate nõuet Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas (R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine). Kohus märgib esmalt, et antud otsuse puhul ei ole tuvastatav üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, sest vaidlus puudub, et vastava päevakorrapunkti osas on hagejale I üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetud 01.09.2020 (tl 1 pöördel, tl 40-42). Kuna hageja II ei olnud üldkoosoleku kokkukutsumise ajal ega ka üldkoosoleku toimumise ajal TÜ Viirond liikmeks (vt käesoleva kohtuotsuse p 73), siis ei olnud hagejale II vajalik üldkoosoleku kokkukutsumise teadet saata ning ainuüksi kutse saatmata jätmine ei rikkunud hageja II õigusi.
80.Kohus leiab, et puuduvad ka muud alused TÜ Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas (R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine). Hagejad leiavad, et 18.09.2020 koosoleku otsused on tehtud ühe liikme (V. E.) huvides eesmärgiga saada täieliku kontrolli kostja tegevuse üle; omastada hageja II surnud isa eluaegse tööpanuse viljad endale; ära võtta hagejatelt võimalus saada kostja majandustegevusest tulu ning sundida hagejaid ühistust välja astuma. Hagejad leiavad, et V. E.i heade kommete vastuolus oleval eesmärgil tehtud otsused on heade kommetega vastuolus ja seega tühised TÜS § 521 lg 1 p 2 järgi. Kohus leiab, et hagejate väited TÜ Viirond 18.09.2020 päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse vastuolu kohta heade kommetega on põhjendamatud. Kohtu hinnangul ei saa hagejate poolt esile toodud asjaoludest järeldada R. N. ühistu liikmeks vastuvõtmise otsuse tühisust. Kohus nõustub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.06.2019 otsuse nr 2-16-19017 p-dega 26-27, kus on selgitatud, et „Kolleegiumi pikaajalise praktika kohaselt on heade kommete vastane selline tehing, mis eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt nt Riigikohtu 5. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Kuna eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsus on tehingu üks liik, siis kohaldatakse selle heade kommete vastasuse hindamisel samu põhimõtteid nagu tehingu heade kommete vastasuse hindamisel. Kolleegium märgib, et heade kommete vastasus eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgani otsuse tühisuse alusena saab vähemalt üldjuhul tulla kõne alla siis, kui heade kommete vastasus seostub otsuse sisuga ehk sellega, mida otsustati.“
81.Kohus on seisukohal, et viidatud Riigikohtu seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas ning TÜ Viirond 18.09.2020 päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse sisu ei ole vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et R. N. võeti vastu TÜ Viirond liikmeks, ei ole iseenesest heade
2-20-18563 kommete vastane. Samuti ei riku antud otsus ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet. Seetõttu jätab kohus hagi rahuldamata Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas.
82.Hagejad paluvad alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõudele 18.09.2020.a üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 teise lause järgi. TsÜS § 38 lg 1 teise lause kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Hagiavalduse kohaselt püüab ühistu liige V. E. omastada hageja II isa pärandi endale, takistades hagejal II oma surnud isa asemel ühistusse astuda ning R. N. ühistusse liikmeks vastuvõtmise otsuse eesmärgiks on tagada V. E. häälteenamus olukorras, kus kostja 18.08.2020 otsuse vaidlustamise tagajärjel tuleb lõppkokkuvõttes tunnistada hageja II liikmelisust ühistus.
83.Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest nähtuvalt olid pärast hageja II isa J. S.i surma xxxx (tl 8) kostja liikmeteks hageja I T. S., V. E. ja S. E. (tl 115). Seega kohus ei jaga hagejate arusaama, nagu ei oleks tõendatud S. E.i liikmelisus TÜ-s Viirond. Hagejate sellekohased väited on ebaõiged ja otseselt vastuolus hageja I T. S. ning hageja II isa J. S.i allkirjadega dokumentidel, millest nähtub S. E.i liikmelisus TÜ-s Viirond (vt tl 14-15, tl 135-137, tl 141 pöördel). Ekslik on hagejate arusaam, nagu saaks ühistu liikmelisust tõendada üksnes liikmekandidaadi kirjaliku avalduse ja ühistu formaalse otsusega liikmekandidaadi vastuvõtmise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
84.Samas on õige hagejate poolt osundatu, et TÜ Viirond oli loodud kahe perekonna – S.e ja E. poolt (vt tl 91-111). Nagu kohus eelnevalt tuvastas, olid TÜ Viirond liikmed üksnes kahe perekonna esindajad ka pärast hageja II isa J. S.i surma xxxx. Lisaks luges kohus eelnevalt tuvastatuks, et hageja II M. S. on oma xxxx surnud isa J. S.i pärijaks, kes on esitanud avalduse TÜ Viirond liikmeks saamiseks (tl 8-10). Kohus asus seisukohale, et hageja II on järginud ühistu liikmeks astumise avalduse esitamisel TÜ Viirond põhikirja p-st 2.13. tulenevat tähtaega pärijana ühistusse astumiseks, millise asjaolu luges kohus tuvastatuks hageja 03.01.2020 avaldusega ja sellele antud TÜ Viirond juhatuse liikme kinnitusega avalduse vastuvõtmise kohta 03.01.2020 (tl 10). Samuti leiab kohus, et hagejale II pärijana ei laienenud TÜ Viirond põhikirjas sätestatud piirangud ühistusse astumiseks (sealhulgas põhikirja p-s 2.1 sätestatud isikuline piirang ja p-s 2.13. sätestatud ajaline piirang, vt tl 11-12) põhjusel, et kostja põhikirjas ei olnud ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks juhul, kui pärija ei astu tulundusühistusse surnud liikme asemele (ÄS § 153 lg 2 koosmõjus TÜS § 3 lg-ga 1). Äriseadustiku § 153 lg 2 on sätestatud, et põhikirjas sisalduv pärijale osa ülemineku keeld või piirang ei kehti, kui põhikirjas ei ole ette nähtud tähtaega ja korda pärijale kohase hüvituse väljamaksmiseks. Seega sõltumata asjaolust, et M. S. ei ole käesoleval hetkel veel vastu võetud TÜ liikmeks, on M. S. TÜ Viirond liikmeks astumise avalduse esitanud pärijana siiski huvitatud isikuks, kellel on õiguslik huvi vaidlustada tema huve potentsiaalselt rikkuvaid TÜ Viirond üldkoosoleku otsuseid. Kohus märgib, et Harju Maakohus tegi 18.01.2021 otsuse tsiviilasjas nr 2-20-16037, millega tunnistas kehtetuks Tulundusühistu Viirond 18.08.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse (millega keelduti M. S.i vastuvõtmisest Tulundusühistu Viirond liikmeks).
85.Käesoleva kohtuotsuse p-s 84 tuvastatud asjaolude alusel nõustub kohus hagejaga, et kahe perekonna vahel jagunenud TÜ Viirond nn E. osapool on püüdnud õigusvastaselt takistada hageja II M. S.i kui J. S.i pärija saamist TÜ Viirond liikmeks (vt ka tl 14-15). Kui hageja II oleks kostja 18.08.2020 üldkoosolekul vastu võetud TÜ Viirond liikmeks, siis oleks tekkinud olukord, kus kahe
2-20-18563 perekonna hääled oleksid ühistus jagunenud võrdselt ning nn E. osapoolel puudunuks võimalus oma tahet nn S.e osapoolele ehk hagejatele peale suruda. Olukorras, kus oli teada, et kahe perekonna vahel on vaidlus M. S.i ühistusse vastu võtmise osas (vt tl 14-15), nõustub kohus hagejatega, et R. N. ühistusse liikmeks vastuvõtmise otsuse eesmärgiks oli tagada nn E. osapoolte häälteenamus ka olukorras, kus hageja II saaks ühistu liikmeks.
86.Kohus nõustub eeltoodut arvestades hagejatega, et 18.09.2020 üldkoosolekul R. N. ühistusse vastuvõtmise kasutasid V. E. ja S. E. otsuse tegemisel oma hääleõigust selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hagejate kahjuks ja R. N. ühistusse vastuvõtmise otsus võimaldas seda eesmärki saavutada. Kuigi hageja II ei olnud R. N. ühistusse vastuvõtmise hetkel tulenevalt nn E. osapoole takistavast tegevusest veel formaalselt ühistu liikmeks, võimaldas R. N. ühistusse vastuvõtmine kindlustada nn E. osapoole häälteenamust TÜ-s Viirond hageja I kahjuks (ning arvestades tulevikus M. S.i saamist ühistu liikmeks ka hageja II kahjuks). Seejuures on kahe perekonna konfliktse suhte puhul oluline mitte ainult häälteenamus, vaid ka häälteenamuse suurus, sest sellest sõltub, milliseid otsuseid saab ühistus teiste liikmete nõusolekuta vastu võtta. Näiteks nõuab põhikirja muutmise otsustamine TÜS § 48 lg 1 kohaselt vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalejate häälteenamust ja lisasissemaksete kehtestamise või suurendamine ühistu liikmetele TÜS § 50 lg 1 kohaselt vähemalt 3/4 ühistu liikmete poolthääli. Ühistu liikmetena hääletustel vähemusse jäämine tähendaks hagejatele omakorda seda, et nende osalus kostjas muutuks olulisel määral väärtusetuks ning ühistu juhtimine ja majandusotsuste tegemine läheks teise osapoole kontrolli alla (mh kasumi jaotamine ja dividendide maksmine TÜS § 29 ja § 30 alusel).
87.Kostja märgib iseenesest õigesti, et iga ühistu liige peaks hääletama üldkoosolekutel oma tahte kohaselt. Siiski ei nõustu kohus kostjaga, nagu ei saaks ühistu liiget mõjutada. Käesolevas asjas kohtu poolt tuvastatud asjaolude kohaselt oli R. N. ühistusse vastuvõtmine ilmselgelt nn E. perekonna valik, mida kinnitab mh asjaolu, et R. N. ühistusse vastuvõtmise avaldus esitati V. E.ile (vt tl 72 pöördel, tl 127) ja hagejatele on nimetatud avaldus tutvumiseks esitatud alles käesolevas kohtumenetluses 16.02.2021 (tl 116). Hagejate väitel on R. N. TÜ Viirond koristaja alates 20.11.2019 (tl 1 pöördel), kuid kostja kinnitusel on R. N. vormistatud kostja juures turundusspetsialistina (tl 130). Kohus märgib, et sõltumata R. N. täpsest ametinimetusest sai tema töölevõtjaks kostja juurde olla üksnes kostja juhatuse liige V. E.. Seetõttu leiavad hagejad õigesti, et R. N.l on kostja esindaja V. E.ga sõltuvussuhe. Kohtu hinnangul võib eeldada, et ka tulevastel ühistu üldkoosoleku hääletustel oleks R. N. hääletamine mõjutatud nn E. osapoolte tahtest. Eelduslikult osaleks R. N. ühistu tegevuses ja ühistu liikmena hääletades teda tööle võtnud, teda ühistusse kutsunud ja vastu võtnud perekonna huvides. Seejuures ei ole kostja esitanud veenvaid põhjendusi, kuidas vastab R. N. TÜ Viirond põhikirja p 2.1 nõudele, et ühistu liige peab oma töö ja teadmistega olema võimeline osalema ühistu majandustegevuse arendamisel (vt tl 11). Kostja väited L. N. kui turundusspetsialistist on paljasõnalised. Asjas esitatud tõenditest pole võimalik järeldada, et R. N. vastuvõtmine ühistusse nn E. osapoolte algatusel oleks olnud seotud R. N. vajalikkusega ühistu jaoks.
88.Kohus märgib täiendavalt, et R. N. ühistusse vastuvõtmine ajal, kus seni ühistu liikmeteks olnud kahe perekonna esindajate vahel on pooleli vaidlus hageja II M. S.i ühistusse astumiseks oma isa J. S.i pärijana, ei vasta ka hea usu põhimõttele. R. N. ühistusse vastuvõtmisega omandab nn E. osapool hagejate arvel enda kasuks ja enda kasuks ühistus häälteenamuse ka juhul, kui M. S. hilisemalt ühistusse vastu võetakse. Kohus rõhutab veelkord, et seni on M. S.i vastuvõtmist TÜ Viirond liikmeks õigusvastaselt takistanud V. E. ja S. E. – juhul kui nn E. osapool oleks käitunud õiguspäraselt ja M. S.i 18.08.2020 ühistusse vastu võtnud, ei saanuks V. E. ja S. E. hilisemalt R. N.t oma häältega kostja liikmeks võtta, sest sellisel juhul oleks kahe perekonna hääled ühistus jagunenud võrdselt ning nn E. osapoolel puudunuks võimalus oma tahet nn S.e osapoolele ehk hagejatele peale suruda. Kohus on seisukohal, et õigusvastase käitumisega ei saa luua endale õiguslikke eeliseid ja seetõttu on R. N. ühistusse vastuvõtmine hagejate tahte vastaselt vastuolus
2-20-18563 hea usu põhimõttega. Siin on kohane viidata ka analoogiale TsÜS § 106 sätestatud nn hõljumisajaga, mis käesoleva asja kontekstis tähendab, et nn E. osapool ei tohi muuta ühistu liikmeskonda perioodil, mil nad on ise õigusvastaselt keeldunud M. S.i ühistu liikmeks vastuvõtmisest ja sellega ka välistanud tema hääleõiguse kostja üldkoosolekul.
89.Arvestades eelnevalt kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ning lähtuvalt TsÜS § 38 lg 1 ja TÜS § 52 lg 1 rahuldab kohus vastavas osas hagiavalduse ning tunnistab Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuse kehtetuks päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas (R. N., ik xxxx, Tulundusühistu Viirond liikmeks vastuvõtmise otsustamine). TÜS § 52 lg 1 on sätestatud, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. Kuna hagiavaldus käesolevas asjas on esitatud 16.12.2020, siis on hagejad järginud otsuse vaidlustamise tähtaega.
90.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi. Muuhulgas ei pea kohus menetlusökonoomia kaalutlustel oluliseks anda hinnangut poolte vaidlusele seoses R. N. ühistusse astumise avaldusega (tl 116, tl 127), R. N. varanduslikule seisule (tl 88-89), poolte isiklike suhetele ja ühistu eesmärkidele. Hagejate nõuete rahuldamise tõttu puudub samuti vajadus hinnata hagejate väiteid, justkui oleks tulundusühistu liikmelisuse pärijale üleminekut takistavad või piiravad seaduse ja põhikirja sätted vastuolus põhiseadusega. Käesoleva tsiviilasja lahendamise tulemus ei olene kohtu hinnangust hagejate viidatud sätete põhiseaduspärasusele.
91.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Hagejad esitasid Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kaks alternatiivset nõuet, taotledes nende otsuste tühisuse tuvastamist ja alternatiivselt kehtetuks tunnistamist. Kohus rahuldas TÜ Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku päevakorrapunktis 1 vastu võetud otsuse osas hageja kahest alternatiivnõudest teise (jättes rahuldamata otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja rahuldades otsuse kehtetuks tunnistamise nõude), mistõttu hagi rahuldatakse osaliselt. Samuti tuvastas kohus Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 liikmete üldkoosoleku otsuse tühisuse päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse osas (Tulundusühistu Viirond põhikirja uues redaktsioonis kinnitamine). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel lähtuda eelkõige sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutab kohtusse pöördumise eesmärgi. Käesoleval juhul on selleks Tulundusühistu Viirond 18.09.2020 üldkoosoleku otsuste kehtivuse puudumine ning selle eesmärgi hageja saavutas (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-d 13.2. – 13.3.). Seetõttu peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja kanda.
92.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hagejad esitasid 17.03.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hagejate menetluskulud seoses tsiviilasja nr 2-20-18563 menetlemisega moodustavad 17.03.2021 seisuga 2010 eurot, millest 300 eurot moodustab hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 1710 eurot kulud õigusabile. Hagejate lepinguliseks esindajaks tsiviilasjas nr 2-20-18563 on vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, kes tegutseb Vladimir Sadekov advokaadibüroo OÜ kaudu. Advokaadibüroo tunnihind on 150 eurot/tund, millele lisandub käibemaks 20%. Tsiviilasja nr 2-20-18563 menetlusega seoses kandis hageja kulusid õigusabile kokku 1710 eurot (1425 eurot + 20% KM) vastavalt alltoodud nimekirjale: • hagiavalduse koostamine ja edastamine kohtule – 3 t; • kostja vastuväidete analüüs
2-20-18563 ja 16.02.2021 menetlusdokumendi koostamine – 3 t 40 min; • 16.03.2021 kohtuistungiks ettevalmistus – 2 t; • 16.03.2021 kohtuistung – 30 min; • avalduse koostamine ja esitamine kohtule (ts asi 2-20-18563 menetluskulud) – 20 min. Kokku oli hagejate esindaja ajakulu õigusabi osutamiseks 9 tundi 30 min. Hagejad kinnitasid kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja pole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.
93.Kohus on seisukohal, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hagejate menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 300 eurot. Järgnevalt hindab kohus hagejate lepingulise esindaja kulude põhjendatust. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
94.Kohus leiab, et käesoleva vaidlus ei ole keskmisest keerukam. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks hagejate lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot/h. Kohus leiab, et käesolevas menetluses ei ületa hagejate lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu koos käibemaksuga summat 150 eurot/h. Samas leiab kohus, arvestades ka kostja vastuväidete puudumist, et hagejate lepingulise esindaja ajakulu kokku 9,5 h on mõistlik, arvestades lepingulise esindaja poolt menetluses osalemist ja tema poolt koostatud menetlusdokumente. Võrdlusena märgib kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu käesolevas menetluses oli kokku 11 h. Kohus määrab hagejate põhjendatud ja vajalike lepingulise esindaja kuludena kindlaks summa koos käibemaksuga 1425 eurot (9,5 x 150). Kokkuvõttes määrab kohus hagejate põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 1725 eurot (riigilõiv 300 eurot + hagejate lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 1425 eurot).
95.Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 1725 eurot (riigilõiv 300 eurot + õigusabikulu 1425 eurot). Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.