Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjatele kätte 16.07.2025 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I (Kopra Kaubandus OÜ, juhatuse liige J.K.) 19.09.2023 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr Y230918416, mille alusel kostja I sai laenu 5000 eurot. Lepingu kohaselt oli laenu intressimäär 34% aastas (0,094% päevas). Kostja I kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 19.09.2025. Osamakse suurus oli 314,96 eurot. Kokku kohustus kostja I tasuma 7809,04 eurot (igakuistele osamaksetele (24x314,96 eurot) lisandus lepingutasu 250 eurot). Laenuandja maksis laenusumma välja 19.09.2023. Ühisraha OÜ ja J.K. sõlmisid 19.09.2023 käenduslepingu Ühisraha OÜ ja Kopra Kaubandus OÜ vahel 19.09.2023 sõlmitud laenulepingu nr Y230918416 (laenusumma 5000 eurot) käendamiseks. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 10 000 eurot. Kostja I kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning laenuandja andis kostjale I täiendava tähtaja rahalise kohustuse täitmiseks. Kostja I kohustust ei täitnud ning laenuandja ütles lepingu 28.12.2024 ennetähtaegselt üles. Ühisraha OÜ loovutas 14.02.2025 nõude Revensen OÜ-le. Kostjat on loovutamisest teavitatud.

2 (4)

Peale lepingu sõlmimist on kostjalt I perioodil 24.10.2023 kuni 05.10.2024 rahalise kohustuse katteks laenuandjale laekunud 3903 eurot. Seega nõuab hageja põhivõlga summas 2861,71 eurot. Esimeses järjekorras luges hageja tasutuks sissenõudmiskulud summas 70 eurot. Teises järjekorras luges hageja osaliselt tasutuks põhinõude, s.o summas 2084,81 eurot ning kolmandas järjekorras intressi summas 1394,71 eurot. Tasutuks loeb hageja ka hooldustasu 300 eurot. Enam tasutud summa 53,48 eurot arvestab hageja 13.osamakse osaliseks tasumiseks ning jääk on 153,88 eurot. Intresside võlg seisuga 28.12.2024 oli 248,72 eurot. Võlg hooldustasu osas on 82,26 eurot. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 25 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasulisi kui ka tasuta meeldetuletusi. Võla sissenõudmiskulu on 35 eurot. Seisuga 23.04.2024 oli viivise võlg 328,77 eurot. Viivist on arvestatud alates tasumata makse päevale järgnevast päevast alates s.o alates 19.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni ja alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni määras 34% aastas. Hageja palub kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2861,71 eurot, intressi 248,72 eurot, lepingu hooldustasu 82,26 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja seisuga 23.04.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 328,77 eurot ning edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (34% aastas) kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostjad hagile vastanud ei ole, loetakse TsMS § 407 lg 1 alusel hagiavalduses esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kostjaga I on sõlmitud laenuleping ning kostjaga II käendusleping. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda laenusaajalt laenulepingust tuleneva laenu tagastamise kohustuse täitmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga 3 (4)

ettenähtudintressimäär. Käenduslepingu punkt 1.1 kohaselt kohustub kostja II vastutama laenulepingust nr Y230918416 ja selle kõigi tulevikus tehtavatest muudatustest ja täiendustest ning lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt Käenduslepingu punktile 1.2 vastutab kostja II laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõla summas 2861,72 eurot, intressi 248,72 eurot, lepingu hooldustasu 82,26 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ning seisuga 23.04.2025 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised summas 328,77 eurot. Lisaks mõistab kohus välja viivise põhinõudelt 2861,71 eurot alates 24.04.2025 määras 34% aastas. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga kujuneb viiviseks 357,19 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagiavaldus rahuldatakse, tuleb hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõivu summas 560 eurot ja õigusabikulu 600 eurot (ilma käibemaksuta) (5x120 eurot). Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostjate poolt solidaarselt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 560 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot. Kostjad antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud. Kohus loeb õigusabikulu põhjendatuks. Hageja põhjendatud menetluskulu on 1160 eurot. Kuna menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda, tuleb hageja menetluskulu summas 1160 eurot kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad hagile ei vastanud ja kostjal asja menetlusega seoses menetluskulusid ei ole tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.