lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5940/78

Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

TsiviilasiJõustunudRiigikohtu tsiviilkolleegium · 24.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-5940/78
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1270
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 149Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 169 lg 1Menetluse venimisest tingitud menetluskuludTsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanneTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-5940/98Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.02.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-20-12037/41Riigikohtu tsiviilkolleegium01.06.20222-20-18966/35Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-19-5940

Määruse kuupäev

Tartu, 24. märts 2021. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Kaupo Paal, Kalev Saare, Tambet Tampuu ja Urmas Volens

Kohtuasi

GBGrupp Holding OÜ hagi Active Green OÜ ja AS MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi vastu nõude tunnustamiseks. Active Green OÜ vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmine ja menetluskulude jaotamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

GBGrupp Holding OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja GBGrupp Holding OÜ, esindaja vandeadvokaat Grete Lind Kostja Active Green OÜ, esindaja vandeadvokaat Denis Polman

Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2020. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuli 2020. a määrus ja saata asi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
3.
Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.OÜ Escado Grupp (kustutatud 5. novembril 2019) esitas 16. aprillil 2019 Harju Maakohtule hagi Active Green OÜ (kostja I) ja AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin Krupi (kostja II) vastu nõude tunnustamiseks OÜ TrioNordik (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotimenetluses.
21.jaanuari 2020. a määrusega lubas kohus OÜ Escado Grupp (kustutatud) asemel menetlusse astuda tema üldõigusjärglase GBGrupp Holding OÜ (hageja).
2.Kostja I avaldas 30. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungil, et ta ei ole asjas enam võlausaldaja, ning palus jätta enda vastu esitatud hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-19-5940

3.Hageja ei nõustunud kõigi menetluskulude tema kanda jätmisega ning palus jätta menetluskulud kostja I kanda või hageja ja kostja I enda kanda. Hageja pöördus nõude tunnustamiseks kohtusse kostja I vastuväite tõttu. Kui kostja I ei oleks hageja nõudele vastuväidet esitanud, ei oleks hageja pidanud tema vastu hagi esitama. Kostja I nõue rahuldati juba 4. juunil 2019, kuid kostja I ei teavitanud sellest kohut ja osales hagimenetluses, tekitades sellega menetluskulusid. Vähemalt alates
4.juunist 2019 tekkinud menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, varasemad menetluskulud võib jätta poolte endi kanda, sest nende jätmine hageja kanda oleks äärmiselt ebaõiglane.
4.Harju Maakohus jättis 2. märtsi 2020. a määrusega kostja I vastu esitatud nõude tunnustamise hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja menetluskulud kostja I nõude osas TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Maakohtu määruse kohaselt ei ole kostja I enam pankrotivõlgniku võlausaldaja, mistõttu ei ole tema osas võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Arvestades kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmise asjaolusid, on mõistlik jätta hageja ja kostja I menetluskulud nende endi kanda. Hageja ei saanud hagi esitamisel ette näha, et kostja I kaotab oma võlausaldaja seisundi pankrotivõlgniku pankrotimenetluses. Samas oleks hagi esitamata jätmisel jäänud hageja nõue pankrotimenetluses tunnustamata.
5.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uue määruse, millega jätta hageja menetluskulud kostja I kanda. Kohus oleks saanud jätta menetluskulud kostja I kanda TsMS § 168 lg 4 või TsMS § 169 lg 1 alusel. Kostja I pidi juba 4. juunil 2019 või hiljemalt 12. augustil 2019 tsiviilasjas nr 2-19-5925 tehtud kohtulahendist mõistma, et ta ei ole enam võlausaldaja. Kostja I ei teavitanud sellest kohut ja jätkas menetlustoimingute tegemist.
6.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. juuli 2020. a määrusega maakohtu määruse osas, millega jäeti kostja I vastu esitatud hagi menetluse kulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada kostja II vastu esitatud hagi lahendamisel. Ringkonnakohtu määruse kohaselt rikkus maakohus enne tsiviilasja tervikuna lahendamist menetluskulusid jaotades TsMS § 173 lg 1 esimest lauset koostoimes §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega. Ühe kostja suhtes hagi läbi vaatamata jätmise korral on mõistlik jaotada menetluskulud tervikuna asja lahendavas lõpplahendis. Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluskulude osaline jaotamine segadust ega oleks menetlusökonoomiline. Eeltoodut toetab ka Riigikohtu varasem praktika (vt Riigikohtu 10. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 12 ja p 12.1; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p 19; 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse osas, millega jäeti menetluskulud maakohtu määrata pärast asja lahendamist, ning teha uue määruse, jättes hageja menetluskulud kostja I kanda.

2(4)

2-19-5940 Kuna kostja I suhtes on menetlus lõppenud, tuleb tema vastu esitatud nõude menetluse kulud kindlaks määrata. Kostja I sai sellest, et ta ei ole võlausaldaja, teada juba 4. juunil 2019 või hiljemalt

12.augustil 2019. Sellele vaatamata jätkas kostja I menetlustoimingute tegemist, tekitades menetluskulusid. Seega pidanuks maakohus jätma menetluskulud TsMS § 169 lg 1 alusel kostja I kanda.
9.Kostja I nõustub hagejaga, et hageja ja kostja I menetluskulud tuleb jaotada kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmisel. Samas ei ole kostja I vastu esitatud hagi läbi vaatamata jätmisel võimalik jätta menetluskulusid kostja I kanda. Hagi läbi vaatamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda või TsMS § 162 lg 4 kohaselt poolte endi kanda.
10.Tsiviilkolleegiumi kolmeliikmeline koosseis andis asja 13. jaanuari 2021. a määrusega lahendamiseks tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi tühistada ja asi saata uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Maakohus jättis hageja kostja I vastu esitatud nõude tunnustamise hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja selle nõude menetluse kulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leidis maakohtu määrust tühistades, et maakohus rikkus hageja ja kostja I menetluskulusid jaotades TsMS § 173 lg-t 1 ja TsMS § 2, kuna hageja ja kostja I menetluskulude jaotuse peab maakohus otsustama kostja II vastu esitatud hagi lahendamisel. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga.
13.Kolleegium leiab, et kuna maakohus jättis menetlust lõpetava määrusega hageja kostja I vastu esitatud nõude tunnustamise hagi läbi vaatamata, pidi maakohus TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märkima määruses ka hageja ja kostja I menetluskulude jaotuse. TsMS §-s 2 sätestatud menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas jaotada kõik mitme võlausaldaja vastu esitatud nõude tunnustamise hagi menetluse kulud alles lahendis, mis tehakse menetlusse jäänud teiste menetlusosaliste kohta. Kolleegium on varem pidanud otstarbekaks jaotada menetluskulud asja lõpplahendis nõuete paljususe või hagi eseme muutumise korral (vt Riigikohtu 19. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49; 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 66; 19. veebruari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p-d 11 ja 19; 10. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p 12 jj). Praegusel juhul esitas hageja ühe nõude kahe kostja vastu. Kolleegium leiab, et kui menetlusosaliste paljususe korral lõpeb menetlus ühe menetlusosalise suhtes ja see isik ei ole edaspidi enam selle menetlusega seotud, tuleb tema menetluses osalemise kulud jaotada lahendis, millega menetlusosalise suhtes menetlus lõpetatakse. Nimetatud isiku menetluskulude jaotamine alles asjas tehtavas lõpplahendis oleks menetlusest väljunud isiku suhtes põhjendamatult koormav, kuna tal ei ole võimalust menetluse kulgu edaspidi mõjutada.
14.Asja uuel lahendamisel peab ringkonnakohus hindama, kas maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel põhjendatult poolte endi kanda. Muu hulgas peab ringkonnakohus võtma seisukoha hageja taotluse kohta jätta menetluskulud TsMS § 169 lg 1 alusel osaliselt kostja kanda. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 169 lg 1 3(4)

2-19-5940 esimese lause kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

15.Kassatsiooniastme menetluskulud jaotatakse ringkonnakohtus (TsMS § 173 lg-d 1 ja 3).

sõltuvalt

asja

lahendamise

tulemusest

16.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg-te 4 ja 8 alusel tagastada kautsjoni tasunud isikule. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval