Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord ning tähtaeg Määruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõiv summas 50 eurot.

Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isikud korteriomandi asukohaga xxxx kaasomanikud, kellele kuulub korteriomand üldpinnaga 30,2m2. Elamu valitsemiseks asutasid elamu, asukohaga xxxx omanikud 27.01.2002 korteriühistu. 2015 ja 2016 toimunud koosolekutel otsustati määrata haldus- ja hooldus tasuks 0,53.- eurot 1 m2 eest ning remondifondi suuruseks 0,66.- eurot 1 m2 eest ja 2016a otsustati jätta see muutmata. Puudutatud isikud ei ole alates 2018.a augustist täitnud nõuetekohaselt ühistu liikmele kehtivaid rahalisi kohustusi. Puudutatud isikute poolt tasutud ettemaksust arvestati 2018.a augustikuus tasumisele kuuluvast summast 51,29.- eurot, maha ettemaks 41,93.- eurot, mille tagajärjel jäi võlgnevuseks 9,36.- eurot (arve nr 18082291). Aasta 2018, 2019 ja 2020 arvete sisuks oli kindla summana: hooldus ja haldus 0,53.- eurot/m2; remondifond 0,66.- eurot/m2; kindlustus 0,04257.- eurot/m2; VM kauglugemise eest iga korter 1.- euro kuus; prügi, soojusenergia kulud ja üldvesi ning kanalisatsioon ja elekter jaotati igakuine kulu korteripinna m2 alusel. Alates 2018.a augustist kuni 28.12.2020 on puudutatud isiktel võlgnevus avaldaja ees 1 694,11 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1 694,11 eurot ja viivise alates 29.12.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isikud seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. E-kinnistusraamatu väljavõttega on tuvastatud, et puudutatud isikud on korteriomandi xxxx kaasomanikud, kes on Tallinn, Lastekodu tn xxxx korteriühistu liikmeks (avalduse lisa 1). 2015 ja 2016 toimunud avaldaja üldkoosolekutel otsustati määrata haldus- ja hooldus tasuks 0,53 eurot 1 m2 eest ning remondifondi suuruseks 0,66 eurot 1 m2 eest ja 2016. a otsustati jätta see muutmata (avalduse lisa 4). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikutele on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks,

kuid puudutatud isikud ei ole tasunud neile kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid nõuetekohaselt alates 2018.a augustikuu esitatud arvest kuni avalduse esitamiseni summas 1 694,11 eurot (avalduse lisad 5-9). Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et avaldaja põhikirja punkti 3.2 alapunkti 6 kohaselt kohustub liige tasuma regulaarselt üks kord kuus elamu majandamise jooksvate kulutuste, sh prügivedu, elamus ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoiu, üldelektri, kütte-, vee-, kanalisatsiooniavariide likvideerimiseks remondifondi, töötasud ja muud ühistu tegemisega seotud kulutuste eest. Põhikirja punkti 3.2 alapunkti 7 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt, st üks kord kuus ühistu kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste, sh vesi ja kanalisatsioon, vesi ja soojuse küttevee valmistamise kulud (avalduse lisa 2). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isikud on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nad oleksid tasunud avaldaja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks või seniajani, siis tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista avaldaja kasuks võlgnevus kokku summas 1 694,11 eurot. Avaldaja palub lisaks välja mõista viivised põhinõudelt 1 694,11 eurolt alates 29.12.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Alates 2018. a algusest on avaldajal õigus arvestada viivist KrtS § 42 kohaselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna vaidlust ei ole, et puudutatud isikud on viivituses põhivõlgnevuse 1 694,11 euro tasumisega avalduse esitamisest käesoleva ajani, siis on põhjendatud puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista viivis põhivõlgnevuselt 1 694,11 eurolt alates avalduse esitamisest, s.o. 29.12.2019 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 13 ja § 613 lg 1 p-st 1 tuli asi vaadata läbi hagita menetluses. Seetõttu kuulus käesolevalt asjalt vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 5 tasumisele riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 225 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et puudutatud isikutelt on põhjendatud avaldaja kasuks välja mõista riigilõiv summas 50 eurot ehk summas, mis tuli avalduse esitamisel tasuda. Kohus selgitab, et tagastab liigselt tasutud riigilõivu, kui avaldaja esitab kohtule vastava taotluse.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja menetluskuludeks on õigusabiga seotud kulu 250 eurot (materjali kogumine ja analüüs 0,5h, avalduse koostamine ja edastamine 2h, ühe tunni maksumus 100 pluss km). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 100 eurot käibemaksuta on mõistlik. Puudutatult isikutelt kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 300 eurot, so riigilõiv 50 eurot ja esindaja õigusabikulu 250 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.