2-20-120672/15 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Wxxxxx Kxxxxxxxx osaühingu LAENUKESKUS kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing LAENUKESKUS esitas 29.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Wxxxxx Kxxxxxxxx 1375,43 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 09.06.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku tähtaja jooksul kätte toimetada. 08.09.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing LAENUKESKUS esitas 19.10.2020 kohtule hagiavalduse, milles palus Wxxxxx Kxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 1354,57 eurot, 19.10.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 59,33 eurot ja täiendava viivise seadusjärgses määras alates 20.10.2020. 21.10.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 13.02.2021 avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 08.01.2020 kompromissilepingu, millega lahendasid poolte vahel 28.06.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevad vaidlused. Kompromissilepinguga oli poolte ühine tahe luua iseseisev ning sõltumatu võlakohustus. Kompromissilepinguga tunnistas kostja võlgnevust 1354,57 eurot. Kostja pidi nimetatud summa tasuma osamaksetena alates

2-20-120672 29.02.2020. Kostja ei teinud ühtegi osamakset. Kompromissilepingus leppisid pooled kokku viivisemääras 0,2% päevas. Lepingus oli kokku lepitud ka selles, et kui kostja viivitab rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 14 päeva, muutub kogu võlgnevus terves ulatuses sissenõutavaks. Kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks 14.03.2020, sest kostja ei teinud ühtegi makset. Hageja on arvestanud viivist 14.03.2020-19.10.2020 seadusjärgses viivisemääras, kokku summas 59,33 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et põhivõlgnevus 1354,57 eurot ja hagi esitamise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis 59,33 eurot on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised seadusjärgses määras. Perioodi 20.10.2020 kuni 19.03.2021 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 44,77 eurot (8%/365px1354,57€x151p). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1458,67 eurot, millest 1354,57 eurot moodustab põhivõlg ja 104,10 eurot 19.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 225 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista ka hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 690,80 eurot (sh 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu hind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tunnitasumäär põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabile hagimenetluses kulunud kokku 4h 18min. Kohus hindab, arvestades hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni,