OÜ MARTINEX hagi Inge Ritson vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2214,67 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ MARTINEX, registrikood 10766329 Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaspar Lind Kostja: Inge Ritson, isikukood xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista Inge Ritsonilt välja OÜ MARTINEX kasuks 2080,17 eurot, sh põhinõue 1681,24 eurot ja 02.02.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 398,93 eurot.
3.Mõista Inge Ritsonilt välja OÜ MARTINEX kasuks viivis põhinõudelt 1681,24 eurot alates 03.02.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 1681,24 eurot ulatuses.
4.Jätta menetluskulud täies ulatuses Inge Ritsoni kanda.
Määrata hageja menetluskulude suuruseks 718 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 468 eurot.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 718 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 02.02.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse Inge Ritsoni vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palub hageja: 1) mõista hageja kasuks kostjalt välja põhivõlg summas 1681,24 eurot; 2) sissenõutavaks muutunud viivis 398,93 eurot; 3) viivis võlgnetavalt põhisummalt (1681,24 eurot) alates 02.02.2021 VÕS § 113 lg 1 määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 4) mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja andnud kostjale kasutada korteri asukohaga xxx. Hageja töötaja andis kostjale korteri üle 22.10.2017. Kuigi hageja esitas kostjale kirjaliku üürilepingu, siis kostja seda ei allkirjastanud ning hageja kahtlustab, et tegemist oli teadliku tegevusega. Veebruariks 2018 oli selge, et kostja ei soovi või ei suuda hageja poolt esitatud arveid maksta, veel 17.05.2018 on kostja lubanud võla tasuda. Kostja kasutas korterit 7,5 kuud ajavahemikul 22.10.2017 kuni 31.05.2018 ning ta ei ole tasunud ühtegi esitatud arvetest. Kokku on kostjal tasumata 9 arvet. Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud üürileping VÕS § 271 tähenduses. Üüri ja sellega kaasnevate teenuste kohta esitas hageja kostjale igakuiselt arve ning kuna kostja ei ole täitnud üüri tasumise kohustust, siis on ta olnud maksmisega viivituses ning seetõttu on tekkinud hagejale õigus nõuda viivist lähtudes seaduslikust viivisemäärast 8% aastas tulenevalt VÕS § 113 lg 1.
3.08.03.2021 vastuses leiab hageja, et kostja väited on põhistamata ja tõendamata ning jäävad seetõttu palgasõnaliseks. Kostja ei ole tõendanud ega arusaadavalt selgitanud seda, milline nõue on tal just hageja vastu, mis suuruses see nõue on ning kuidas tal on võimalik olnud sellega tasaarvestus teha. Hagejal ei ole võimalik selliseid väiteid mitte ainult ümber lükata, vaid neist ei ole hetkel võimalik mõistlikult isegi aru saada. Samas võib järeldada vastusest seda, et kostja ei vaidlusta hagiavalduses väljatoodud asjaolusid üürisuhtega seonduvalt ehk hagiavalduses toodud nõudele sisuliselt vastu ei vaielda.
2(7)
Kostja vastuväited
4.Kostja on esitanud oma seisukohad 05.02 ja 22.02.2021 e-kirjades. Esitatud vastustes selgitab kostja, et korter oli täielikult sisustatud kostja mööbli ja elektroonikaga, kuid T. K. vahetas ilma ette hoiatamata lukud ja omastas kogu kostja mööbli, elektroonika, dokumendid, riided ehk kõik eluks vajaliku ning seejuures jäid ka lapsed asjadest ilma, kes elasid sel hetkel seal korteris (väimees T. T. ja tütar R.R. oma tütrega). Isegi lepingukoopiat ei ole T. K. saatnud. Seoses eelnevaga leiab kostja, et ta on kompenseerinud T. K.le oma võla. Kostja on hetkel töötu, operatsiooni ootel ja töövõimetuspensionil. Kostja soovib kõiki oma asju tagasi või nende kompenseerimist.
5.28.02.2021 seisukohas selgitab kostja, et jääb oma eelnevalt antud seisukoha juurde leides, et kuna ta oma asju tagasi ei saa, siis pakub välja omapoolt jätta asi nii, nagu on ning lisab, et topelt karistust ei ole ta lapsega väärt. Kohtuotsuse põhjendused
6.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus analüüsib esmalt, kas ning milline leping oli poolte vahel sõlmitud ja kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (III). I
Üürilepingust tulenev nõue
9.Hageja esitatud asjaolude pinnalt võib hageja põhinõue kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, § 101 lg 1 p 1 ning § 108 lg 1 alusel.
10.Hageja väitel oli menetlusosaliste vahel sõlmitud üürileping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Seaduses ei ole sätestatud üürilepingu kohustuslikku vormi, seega võib üürilepingu sõlmida ka suuliselt.
11.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et kostja kasutas korterit aadressil xxx (dtl 57, 60). Kostja ei ole sellele vastuväited esitanud. Nähtuvalt hageja esitatud kirjavahetusest kostjaga oli hageja ja kostja vahel kokkulepe, mille kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri ning kostja oli kohustatud tasuma hageja poolt esitatud arved (dtl 35-39).
12.Kohus leiab, et pooled sõlmisid üürilepingu VÕS § 271 tähenduses. Käesoleval juhul on tegemist korteri omaniku ja üürilevõtja vahelise võlaõiguse vaidlusega, milline on tekkinud üürisuhtest ning asjas tuleb kohaldada VÕS 15. peatükis sätestatud üürilepingut reguleerivaid sätteid. 3(7)
VÕS § 271 tulenevalt on üürileandja põhikohustus anda asi teisele isikule, üürnikule kasutada ja üürniku kohustus on maksta asja kasutamise eest üüri. Hageja on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud – andnud kostjale kasutada asja (korteri). Kostja on võtnud korteri kasutusse, kuid ei ole täitnud kohustust tasuda hagejale korteri kasutamise eest üüri.
13.VÕS § 292 lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele maksma muid üüritud asjaga seotud kulusid, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja esitatud arvetega (dtl 43-51) ning kirjavahetusest kostjaga (dtl 35-39), kus kostja kinnitab arvete kättesaamist, on tõendatud asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe selles, et kostja kohustus lisaks üüri maksmisele tasuma ka muid üüriga seotud kulusid.
14.Kostja on kohtule oma seisukohtades avaldanud, et tal on vastunõue hageja vastu seoses asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja omastas kostjale kuuluvad esemed korterist, ning tasaarvestuse tulemusena on kostja kompenseerinud hagejale oma võla (kostja kirjad dtl 57, 60, 64).
8.veebruari 2021 kirjas selgitas kohus kostjale, et tal on õigus esitada vastuhagi, mida kostja käesolevas menetluses teinud ei ole. Kohtu hinnangul on kostja väited e-kirjades tõendamata, põhistamata ning üldsõnalised (TsMS § 230 lg 1). Muuhulgas ei ole kostja asjakohaselt selgitanud ega tõendanud väidetavat tasaarvestuse tegemise õigust.
15.Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VÕS § 100 mõttes ning hagejal on tekkinud õigus VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist.
16.Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata põhikohustus kokku 1681,24 eurot, mis tuleneb üheksast täielikult tasumata arvest (arved nr 17425, 17426, 17456, 18025, 18059, 18091, 18127, 18164 ja 18211). Kohus loeb esitatud tõenditega (st arved dtl 43-51 ja kirjavahetus poolte vahel dtl 3539) tuvastatuks, et kostjal on 02.02.2021 seisuga olnud kohustus tasuda hagejale põhivõlgnevus 1681,24 eurot. II
Viivis
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8 protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
19.Hageja on esitanud hagis viivisearvestuse, kus viivisenõue on arvestatud igalt õigeaegselt tasumata arvelt eraldi ning millest tulenevalt on üheksast tasumata arvest
4(7)
tulenev sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis 02.02.2021, s.o hagi esitamise seisuga kokku 398,93 eurot. -
Arve nr 17425, periood 29.10.2017-02.02.2021, summalt 132,26 eurot, viivitatud päevi 1191, viivis 34,55 eurot;
-
Arve nr 17426, periood 19.11.2017-02.02.2021, summalt 186,34 eurot, viivitatud päevi 1170, viivis 47,83 eurot;
-
Arve nr 17456, periood 20.12.2017-02.02.2021, summalt 236,69 eurot, viivitatud päevi 1139, viivis 59,14 eurot;
-
Arve nr 18025, periood 20.01.2018-02.02.2021, summalt 229,07 eurot, viivitatud päevi 1108, viivis 55,68 eurot;
-
Arve nr 18059, periood 20.02.2018-02.02.2021, summalt 210,83 eurot, viivitatud päevi 1077, viivis 49,81 eurot;
-
Arve nr 18091, periood 20.03.2018-02.02.2021, summalt 194,11 eurot, viivitatud päevi 1049, viivis 44,67 eurot;
-
Arve nr 18127, periood 20.04.2018-02.02.2021, summalt 196,62 eurot, viivitatud päevi 1018, viivis 43,91 eurot;
-
Arve nr 18164, periood 20.05.2018-02.02.2021, summalt 195,32 eurot, viivitatud päevi 988, viivis 42,34 eurot;
-
Arve nr 18211, periood 20.06.2018-02.02.2021, summalt 100 eurot, viivitatud päevi 957, viivis 21 eurot.
20.Hageja on esitanud vastava arvestuskäigu hagis (dtl 33) ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
21.Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates 02.02.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 02.02.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 03.02.2021.
22.Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 03.02.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (1681,24 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue. III
Menetluskulud
23.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
5(7)
25.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 718 eurot, mis koosneb riigilõivust 250 eurot ja õigusabikulust kohtumenetluses 390 eurot (ilma käibemaksuta). Käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetluses õigusteenust ostutatud hagiavalduse koostamisel 3 tunni ulatuses summas 390 eurot (ilma käibemaksuta), st tunnihinnaga 130 eurot/tunnis. Hageja kinnitab, et kuigi hageja on käibemaksukohustuslane, siis ei saa ta käibemaksu maha arvata, sest üür on maksuvaba käive tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 2, § 29 lg 1. Kokku on seega hageja kulu esindajale 468 (sh käibemaks). Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas oma seisukohta kohtule esitanud.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
27.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 3 h. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 130 eurot. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane, kuid tulenevalt KMS § 16 lg 2 p 2 on üür maksuvaba käive. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 468 euro ulatuses (3 x 130 + käibemaks = 468 eurot).
29.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 250 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1 (hagilt hinnaga 2214,67 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot). 6(7)
Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kokku on hageja kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 718 eurot (468 eurot õigusabikulud + 250 riigilõiv).
30.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
31.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.