Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
18. märts 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-106304
Tsiviilasi
Eesti Inkasso OÜ avaldus Anne Oderi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anne Oderi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Anne Oder (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja
esindajad
Vastustaja: Eesti Inkasso OÜ (registrikood 12438291), lepinguline esindaja Julia Vaganova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määrus Eesti Inkasso OÜ avalduse rahuldamise ulatuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Eesti Inkasso OÜ avaldus osaliselt. Lugeda Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2020 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Mõista Anne Oderilt Eesti Inkasso OÜ kasuks välja põhivõlg 408,95 eurot.
3.Rahuldada Anne Oderi määruskaebus osaliselt.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Eesti Inkasso OÜ (avaldaja) esitas 14. veebruaril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anne Oderilt (puudutatud isik) 1305,96 euro saamiseks. Puudutatud isik esitas avaldusele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 29. aprillil 2020 maakohtule avalduse, milles palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1136,24 eurot, s.o põhivõlgnevus 1084,24 eurot ja 52 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30. aprillist 2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi aadressil X omanik ning X (korteriühistu/esialgne võlausaldaja) liige. Puudutatud isikul on võlgnevus perioodi 31. märts 2019 kuni 31. detsember 2019 eest 1084,24 eurot. Korteriühistu loovutas 23. jaanuaril 2020 võlanõude avaldajale ning teavitas puudutatud isikut nõude loovutamisest. Vastuseks puudutatud isiku vastuväidetele märkis avaldaja, et korteriühistu ja avaldaja vahel on koostööleping, mille raames loovutati korteriühistu nõue puudutatud isiku vastu. Tõele ei vasta puudutatud isiku väide, et teda pole teavitatud nõude loovutamisest. Puudutatud isik pöördus pärast loovutamise teate saamist avaldaja poole maksegraafiku koostamiseks. Korteriühistu arvetele märgitu eest vastutab korteriühistu. Viivisenõude osas reguleerib nõude loovutust koostöölepingu p 3.2, mille kohaselt loovutati nõue koos kõrvalnõuetega. Korteriühistu põhikirja p 4.2.11 kohaselt kohustub ühistu liige tasuma ühistu arvetel märgitud kululiikide eest. Korteriühistu arved ei ole üksnes raamatupidamise dokumendid, vaid on aluseks kulude tasumise kohustusele. Avaldaja ei pea esitama majanduskava, kuivõrd selles märgitud korteriomanike kohustuste jaotus on vaid informatiivse tähendusega. Kindlustuse maksmine (üks kord aastas) otsustati korteriomanike poolt 10. mai 2017 korteriühistu üldkoosoleku otsusega, mistõttu kajastub see ka ühel arvel (X). Prügiveo osas kajastub elanike arv arvetel. Vee ja kanalisatsiooni ülekulu kajastub samuti kord aastas arvetel (aastal 2019 arve nr X) vastavalt korteriühistu 10. detsembri 2018 üldkoosolekul otsustatule. Korteriühistu 30. mai 2019 üldkoosolekul otsustati tõsta remondifondi tasu suvekuudel 0,40 eurolt 0,50 eurole m2 kohta. Puudutatud isik ei ole nimetatud otsustele varasemalt vastu vaielnud ega taotlenud nende kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Tegemist on kehtivate otsustega.
3.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda.
Nõude loovutamise leping on tühine ning seega ei ole avaldaja õigustatud nõudma puudutatud isikult kohustuse täitmist. Loovutamisleping on tühine, sest selles ei ole kokkulepitud lepingu olulises tingimuses – tsessioonitasus ning korteriühistu kajastab loovutatud nõuet jätkuvalt oma arvetel. Puudutatud isiku arvates oli nõude loovutamisega tegemist näiliku tehinguga, kuna pooltel ei olnud kavatsust luua õiguslikke tagajärgi. Varjatud tehinguks on käsundusleping. Loovutuse saaja ei saanud reaalseid õigusi ja kohustusi. Loovutamislepingu nimetusest võib eeldada, et avaldaja osutab korteriühistule lihtsalt võla sissenõudmise teenust. Samuti viitavad koostöölepingu punktid, et tegemist ei ole loovutamisega, vaid käsundisuhtega. Korteriühistu ei ole puudutatud isikut teavitanud nõude loovutamisest. Seega ei ole puudutatud isiku suhtes nõude loovutamist toimunud. Isegi, kui eeldada, et tegemist on kehtiva nõude loovutamislepinguga, on avaldaja viivisenõue (52 eurot) tühine. 23. jaanuari 2020 nõude loovutamise akti p 3.2 kohaselt on loovutatud viivisenõude suurus 0 eurot. Seega leppisid pooled kokku üksnes põhinõude loovutamises. Viivisenõuet ei ole loovutatud. Avaldaja ei ole põhinõude suurust tõendanud. Puudutatud isik nõustus vee- ja kanalisatsioonikuluga. Ülejäänud kuludele vaidles puudutatud isik vastu. Esitatud ei ole ühtegi tõendit (mh majanduskava koos seda kinnitava üldkoosoleku protokolliga), millest tulenevalt oleks võimalik tuvastada nõude tekkimise aluseid. Avaldaja peab tõendama nii kulude jaotust kui ka teenuste olemasolu. Avaldaja on esitanud üksnes raamatupidamise dokumendid (arved). Arvetel märgitud kuluartiklid ilmuvad ja kaovad juhatuse või raamatupidaja soovil. Näiteks kajastub kindlustuse summa üksnes arvel nr X, vee ja kanalisatsiooni ülekulu kajastub üksnes arvel nr X. Remondifondi tasumist nõutakse ainult arvetega nr X, X, X, X ning X, teistel arvetel seda pole. Ka tariifid kõiguvad: X oli remondifondi tariif 0,40 eurot/m2 kohta, kuid arvetel X, X, X ning X on remondifondi tariif 0,50 eurot/m2 kohta. Prügiveo osas ei ole esitatud andmeid elanike arvu kohta kuus, mistõttu ei saa arvete õigsust kontrollida. Avaldajal tuleb esitada detailselt võlgnevuse kujunemise faktilised asjaolud ja tõendid ehk raamatupidamisdokumendid, majanduskava, igakuiselt majas tarbitud teenuste andmed (vesi, elekter, kanalisatsioon, prügi jne) ning andmed selle kohta, kuidas ja mille alusel on teenuste maksumus arvutatud. Kui puudutatud isikul ei võimaldata korteriühistu poolt dokumentidega tutvuda, võib puudutatud isik keelduda vastavate kulude kandmisest (KrtS § 40 lg 3). Avaldaja nõuet ei tõenda korteriühistu üldkoosoleku 10. mai 2017 üldkoosoleku protokoll, kuivõrd üldkoosolekul otsustati küsimusi (kindlustus ja prügiarvestus), mida ei olnud päevakorras ning otsused on seega tühised. Samuti puudub osavõtjate nimekiri. Dokument võib olla võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse 25. augustil 2017 ning asutati 20. juuli 2017 üldkoosolekul. Samuti ei ole 30. mai 2019 üldkoosoleku otsusega otsustatud remondifondi suurendamist, kuivõrd seda küsimust ei olnud päevakorras. Avaldaja nõuet ei tõenda korteriühistu juhatuse 10. detsembri 2018 juhatuse koosoleku protokoll, kuivõrd juhatusel ei ole pädevust tariife määrata. Avaldaja taotlus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ei arvesta puudutatud isiku põhjendustega avaldaja arveid mitte tasuda. Avaldaja nõudis (sh maksekäsu kiirmenetluses) puudutatult isikult teadlikult suuremaid summasid kui oli puudutatud isiku tegelik võlgnevus vastavalt korteriühistu arvetele. Puudutatud isik kaalub avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks esitamist. Seega tuleb jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Maakohus rahuldas hagi ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 1084,24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 52 eurot ja alates 30. aprillist 2020 viivise põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega summaarselt võrdsustub põhinõudega. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulude katteks välja 1106 eurot. Maakohus leidis, et avaldus on põhjendatud. Maakohus viitas avalduse rahuldamisel KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2 ning korteriühistu põhikirja p-dele 4.2.1 ja 4.2.11. Avaldaja ja korteriühistu vahel on sõlmitud koostööleping, mis reguleeris mh korteriühistu nõudeõiguste loovutamist avaldajale. Nimetatud lepingu raames loovutas korteriühistu oma nõudeõigused puudutatud isiku vastu avaldajale. Poolte tahe ja nõude loovutamine on selgelt ja ühetähenduslikult tõendatud mõlema poole poolt kirjalikult vormistatud ja allkirjastatud vastavasisulise nõude loovutamise aktiga, millest teavitati puudutatud isikut kirjalikult. Täiendavalt on avaldaja esitanud ka volikirja, mis kinnitab A.A. esindusõigust lepingu sõlmimisel. Maakohus asus seisukohale, et avaldaja on nõude omandanud seaduslikult ning nõude loovutamise käigus omandas avaldaja puudutatud isiku vastu suunatud nõude koos kõrvalnõuetega (koostöölepingu p 3.2). Puudutatud isik nõustus vee- ja kanalisatsioonikuluga. Ülejäänud kuludele vaidles puudutatud isik vastu. Avaldaja on esitanud kohtule tõendid, mille alusel on toimunud korteriühistu arvete väljastamine: -
-
-
Kindlustuse kulu tekib üks kord aastas korteri pinna järgi arvestades 0,14 eurot ühe ruutmeetri kohta (10. mai 2017 korteriühistu üldkoosoleku protokoll, - dtl 127). Seega on arvel nr X kajastatud kindlustuse kulu summas 9,07 õiguspärane; Prügiarvestus toimub omaniku poolt teatatud korteri elanike arvu järgi, mis on kajastatud arvetel (10. mai 2017 korteriühistu koosoleku protokoll, – dtl 127). Vee ülekulu arvestus kajastub arvel üks kord aastas ja seda üldveenäidu ja esitatud korterite veemõõturite näitude vahel tekkinud vahe tõttu. Korteriühistu on otsustanud kord aastas rakendada tasaarveldust, kuna see vesi on juba ühistu poolt kinni makstud veefirmale. Vee ülekulu on seega arvestatud arvel nr X korrektselt (10. detsembri 2018 korteriühistu koosoleku protokoll – dtl 128). Arvete nr X, X, X, X ning X alusel peab korteriomanik tasuma remondifondi eest, teistel arvetel seda teenust pole. 30. mai 2019 korteriühistu üldkoosoleku protokolli (dtl 130) päevakorra p-s 3 on otsustatud tõsta remondifondi raha suvekuudel 0,40 eurolt 0,50 eurole ruutmeetri kohta. Remondifondi makstakse ainult suveperioodil, s.o mittekütteperioodil (aprill-september). Seega ka antud kulud on õigesti kajastatud vastava perioodi arvetel.
Käesoleva vaidluse puhul on rahalised kohustused kinnitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsustega. Maakohus leidis, et puudutatud isik ei saa keelduda talle esitatud arvete tasumisest vaid seetõttu, et talle ei ole esitatud koos arvetega ka korteriühistu majanduskava. Avaldaja on tõendanud arvetel kajastuvate summade tekkimisi ning puudutatud isik on kohustatud tasuma kommunaalteenuste eest vastavalt arvetele. Maakohus jättis tähelepanuta puudutatud isiku väited üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta, kuna need väljuvad käesoleva asja raamidest. Kuna korteriühistu otsuseid ei ole vaidlustatud, siis on need kehtivad ning puudutatud isikul tuleb tasuda talle esitatud arved.
Maakohus leidis, et kõik arved on puudutatud isikutele korrektselt kätte toimetatud ning avaldajal on õigus võlgnevust puudutatud isikult nõuda. Korteriühistu põhikirja p 4.2.12 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist seaduses sätestatud alustel ja korras. Avalduse esitamise seisuga on puududutatud isikult väljamõistetava viivise suurus 52 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohus jättis tähelepanuta, et avaldaja nõudeõigus ei olnud tõendatud. Loovutatud nõue kajastub jätkuvalt korteriühistu arvetel. Korteriühistu tahe ei ole olnud nõuet loovutada. Nõude loovutamise leping on kehtetu, sest selles puudub tasukokkulepe. Maakohus luges piisavaks, et puudutatud isikut oli kirjalikult teavitatud nõude loovutamisest. Nõude loovutaja (korteriühistu) ei ole esitanud puudutatud isikule nõude loovutamise teatist. Avaldaja esitatud võlateatisi ei saa käsitleda nõuetekohase loovutusdokumendina, kuna nendel puudub senise võlausaldaja või tema esindaja allkiri (VÕS § 168 lg 2 ja § 172). Puudutatud isik ei nõustu, et nõue on loovutatud koos kõrvalnõuetega. 23. jaanuari 2020 nõude loovutamise akti kohaselt on loovutatud viivisenõude suurus 0 eurot. Maakohus hindas ebaõigesti avaldaja esitatud tõendeid. 10. mai 2017 üldkoosoleku protokoll on puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse alles 25. augustil 2017. 20. juulil 2017 toimus üldkoosolek (asutamiskoosolek), millega kinnitati põhikiri. Seega ei saanud enne asutamiskoosolekut läbi viia korralist üldkoosolekut. Järelikult on arvel nr X kindlustuse summa õigusvastane. Prügiarvestus on samuti ebaõige. Maakohus nimetas 10. detsembri 2018 dokumenti ebaõigesti korteriühistu koosoleku protokolliks, kuna tegemist juhatuse koosoleku protokolliga. Juhatus ei saa tariife määrata. Tariifide määramine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Järelikult on ka vee ülekulu arvestatud arvel nr X ebaõigesti. Avaldaja nõue on tõendamata. Esitatud pole majanduskava ega korteriühistu elamu majandamiseks ostetud teenuste arveid. Riigikohtu praktika kohaselt ei teki korteriühistu liikmele kohustusi üksnes majandamiskulude arvete esitamisega. Puudutatud isikul õigus tutvuda arve aluseks olevate kuludokumentidega. Kui korteriühistu seda ei võimalda, on puudutatud isikul õigus vastavate kulude kandmisest keelduda (KrtS § 45 lg 1 ja § 40 lg 3). Eeltoodust tulenevalt on avaldus üldelektri, haldus-hooldustasu, sooja vee soojendamise, prügiveo, kütte soojuse, remondifondi, vee ja kanalisatsiooni ülekulu ja kindlustuse, vee ja kanalisatsiooni osas tõendamata, kuna on teadmata andmed, mis on vajalikud arvete kontrollimiseks ning avalduse pidi kohus jätma täielikult rahuldamata tõendamatuse tõttu. Puudutatud isik ei ole nõus hüvitama avaldaja esindaja kulusid, sest need on ülepaisutatud. Korteriühistu oleks olnud ise võimeline oma huve kaitsma. Maakohtu määrus ei ole menetluskulude väljamõistmise osas põhjendatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Avaldaja (vastustaja) palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda.
Korteriühistu on avaldajale nõude kehtivalt loovutanud. Puudutatud isik ei ole kordagi väitnud, et ei olnud nõude loovutamisest teadlik. Viited VÕS § 168 lg-le 2 ja § 172 ei ole asjakohased. Puudutatud isik on kinnitanud, et teda teavitati nõude loovutamisest. Kokkulepe viivisenõude osas on sätestatud koostöölepingu p-s 3.2, mille kohaselt korteriühistu loovutas nõude määruskaebuse esitaja suhtes koos kõrvalnõuetega.
10.mail 2017 toimunud üldkoosoleku otsused on vastu võetud vastavalt seaduse nõuetele ning on kehtivad ja kõigile liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kuna neid ei ole vaidlustatud. Samuti ei ole puudutatud isik vaidlustanud juhatuse 10. detsembri 2018 otsuseid tariifide vastuvõtmiseks. Puudutatud isik ei vaidlusta 30. mai 2019 üldkoosoleku protokolli sisu, millega kinnitati remondifondi suurus. Puudutatud isik ei ole ühtegi korteriühistu otsust vaidlustanud. Avaldaja ei nõustu puudutatud isikuga majanduskava osas. Rahaliste kohustuste jaotus on kinnitatud korteriühistu põhikirja ja üldkoosoleku otsustega, mitte aga majanduskavaga, millel on vaid informatiivne väärtus. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega seoses menetluskuludega. Korteriühistu ei ole menetlusosaliseks. Kohtumenetluse osapoolel on õigus kaitsta oma huve lepingulise esindaja abil. Kõik avaldaja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistetud summa osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 408,95 eurot (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Puudutatud isiku määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Asjas puudub vaidlus, et puudutatud isik on korteriühistu X liige ja korteriomandi X omanik. Avaldaja väidab, et on omandanud nõude korteriühistult ja nõuab puudutatud isikult majandamiskulude tasumist KrtS § 40, korteriühistu põhikirja ja puudutatud isikule esitatud arvete alusel. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu määrust täies ulatuses, leides, et avaldaja nõue tuleks jätta rahuldamata.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega, et korteriühistu on nõude kehtivalt loovutanud avaldajale nõude loovutamise aktiga (dtl 48; VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamise aktist ning avaldaja ja korteriühistu koostöölepingust (dtl 84-86) tuleneb selgelt, et korteriühistu tahe on olnud loovutada arvetest nr X – X tulenevad nõuded summas 1084,24 eurot avaldajale. Puudutatud isik esitas ka ise tõenditena avaldaja võlateatised (dtl 7172), millest nähtub, et nõue on loovutatud avaldajale. Nõude loovutamise aktil, mida ringkonnakohus käsitleb loovutamisdokumendina (VÕS § 172), on ka esialgse võlausaldaja esindaja allkiri. Nõude loovutamise kehtivust ei muuda kehtetuks asjaolu, et korteriühistu kajastab loovutatud nõudeid jätkuvalt oma arvetel võlgnevusena (dtl 200). Koostöölepingu p-st 5.2. nähtub, et loovutuse saaja kohustub tagastama korteriühistule võlgnikult saadud raha. Seega võib korteriühistu arvetel märgitud võlgnevuse kajastamise põhjuseks olla asjaolu, et puudutatud isik ei ole võlgnevust likvideerinud ning avaldaja ei ole korteriühistule saanud raha tasuda. Ka ei nõustu ringkonnakohus avaldajaga, et loovutamislepingus ei oleks kokku lepitud loovutamise tasus. Tasus on kokkulepitud koostöölepingu p-s 5.1. Järelikult tuvastas maakohus õigesti, et avaldaja ja korteriühistu vahel on kehtiv nõude loovutamise leping.
10.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et korteriühistu arvete kogusumma ja loovutatud (ning nõutava) nõude summa ei ühti. Nõude aluseks olevate loovutatud korteriühistu arvete nr X – X (dtl 37-46) kohaselt on puudutatud isikule esitatud arveid summas 1228,27 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult korteriühistu ees perioodil 31. märts 2019 kuni 31. detsember 2019 moodustunud põhinõude tasumist summas 1084,24 eurot. Sama summa on märgitud nõude loovutamise akti.
31.detsembri 2019 arve nr X tasumise tähtaeg saabus 25. jaanuaril 2020, s.o pärast nõude loovutamise akti koostamist 23. jaanuaril 2020. Kuigi VÕS § 165 kohaselt on lubatud loovutada ka tulevikus tekkivad nõudeid, tingimusel, et need on piisavalt määratletud, nähtub nõude loovutamise aktis märgitud loovutatud nõude summast (1084,24 eurot), et loovutatud ei ole kõigis loovutamise aktis märgitud arvetel toodud summasid. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eelnevast, et avaldaja ei nõua puudutatud isikult arve nr X tasumist ning ringkonnakohus jätab nimetatud arvega seotud poolte seisukohad ja tõendid tähelepanuta. Arvel nr X on kajastatud ka vee ülekulu (1,20 eurot) ja kanalisatsiooni ülekulu (1,80 eurot), millele puudutatud isik on vastu vaielnud, mistõttu ringkonnakohus neid nõudeid ei käsitle ega hinda selles osas avaldaja nõude põhjendatust.
11.Ülejäänud arvete kogusumma on 1083,87 eurot (arve nr X summas 157,40; arve nr X summas 151,70 eurot, arve nr X summas 121,44 eurot; arve nr X summas 102,58 eurot; arve nr X summas 102,19 eurot; arve nr X summas 78,95 eurot; arve nr X summas 122,29; arve nr X summas 112,33 eurot; arve nr X summas 134,99 eurot). Avaldaja nõuab aga 1084,24 euro tasumist. Kuivõrd avaldaja tugineb nõude esitamisel korteriühistu arvetele ega ole eraldi selgitanud, kust tekib nõue summas 1084,24 eurot, tuleb avaldaja nõue jätta 1083,87 eurot ületavas osas rahuldamata.
12.Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et nõude loovutamine ei hõlmanud viivisenõuet. Kuigi koostöölepingu p-s 3.2 on kokku lepitud, et loovutaja loovutab nõude koos kõrvalnõuetega, siis nõude loovutamise aktis (millega on konkreetsed puudutatud isiku vastu olevad nõuded avaldajale loovutatud) on loovutatud kõrvalnõude suuruseks märgitud 0 eurot. Maakohus on nimetatud asjaolu tähelepanuta jätnud. Seega on avaldaja viivisenõue põhjendamatu ning maakohtu määrus tuleb viivise nõude rahuldamise osas rahuldamata jätta.
13.Avaldaja on maakohtus nõustunud arvetel märgitud vee- ja kanalisatsioonikuluga (arvetel märgitud kui külm vesi, kanalisatsioon ja sooja vee soojendamine). Järelikult on põhjendamatud puudutatud isiku määruskaebuses esitatud etteheited nimetatud kuluartiklite tõendamatuse osas. Avaldaja ei pidanudki nimetatud osas tõendeid esitama, kuivõrd puudutatud isik ei vaielnud sellele asjaolule vastu. Seega rahuldas maakohus avalduse põhjendatult summas 245,20 eurot (arvel nr X kokku 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X kokku 28,12 eurot (8,4+12,6+7,12) + arvel nr X 31,68 eurot (8,4+12,6+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 34,68 eurot (9,6+14,4+10,68) + arvel nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot (7,2+10,8+7,12) + arve nr X 15,56 eurot (4,8+7,2+3,56) + arvel nr X 25,12 eurot (7,2+10,8+7,12).
14.Ülejäänud osas vaidleb puudutatud isik arvetel märgitud summadele vastu. Õige on puudutatud isiku seisukoht, et avaldaja peab nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Riigikohus on märkinud, et korteriühistu peab tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud selles ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab näiteks tõendada korteriühistu otsustega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki
majandamiskulude suurus. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus nr 3-2-1-53-10, p 14). Majandamiskulude suuruse tõendamiseks ei ole tingimata vajalik majanduskava esitamine, kui kohustuste jaotust korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel on võimalik tõendada teiste tõenditega. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole asjakohased puudutatud isiku väited korteriühistu otsuste tühisuse osas. Vastupidi, korteriühistu majandamiskulude aluseks saavad olla vaid kehtivad korteriühistu üldkoosoleku otsused (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12).
15.Avaldaja on esitanud arvel nr X märgitud kindlustuse nõude (9,07 eurot) tekkimise aluse tõendamiseks korteriühistu 10. mai 2017 üldkoosoleku protokolli (dtl 127). Puudutatud isik vaidleb nimetatud tõendile vastu leides, et üldkoosolekul otsustati küsimusi (kindlustus ja prügiarvestus), mida ei olnud päevakorras ning otsused on seega tühised. Samuti võib otsus olla puudutatud isiku hinnangul võltsitud, kuna korteriühistu kanti registrisse 25. augustil 2017 ning asutati 20. juuli 2017 üldkoosolekul. TsÜS § 26 lg 2 järgi tekib eraõigusliku isiku (korteriühistu) õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga, et korteriühistu asutamine toimus pärast 10. maid 2017. Avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et asutamiskoosolekul või hilisema üldkoosoleku otsusega oleks kinnitatud enne korteriühistu asutamist tehtud otsused (sh 10. mai 2017 otsus). Seda ei nähtu ka äriregistrist kättesaadavas korteriühistu 20. juuli 2017 asutamiskoosoleku protokollist. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit kindlustuskulu jaotamiseks korteriomanike vahel, mistõttu on arvel nr X märgitud kindlustuse summa (9,07 eurot) osas avaldus põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
16.Maakohus tuvastas 10. mai 2017 üldkoosoleku otsuse alusel, et prügiarvestus toimub korteri elanike arvu järgi. Tegemist on samuti otsusega, mis on tehtud enne korteriühistu registrisse kandmist, mistõttu otsuse täitmine ei ole korteriühistu liikmele kohustuslik. Ringkonnakohus märgib, et 10. mai 2017 üldkoosoleku otsusega ei ole ka tehtud otsust prügikulude jaotamise osas. Otsus sisaldab üksnes meeldetuletus, et korteriomanikel tuleb teavitada elanike arv. Puudutatud isikule esitatud arvetel on prügiarvestuse aluseks elanike arv (5), mis vastab põhikirjas sätestatule (dtl 88), kuid ühiku hind arvetel on erinev. Kokku nõuab avaldaja arvete alusel prügiveo eest 59,86 eurot (5,19 + 6,54 + 5,71 + 5,71 + 6,38 + 5,62 + 9,45 + 7,63 + 7,63). Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuksid prügiarvestuse ühiku arvestamise alused. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus prügiveo tasu osas põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
17.Avaldaja nõuab arvete nr X, X, X, X, X alusel remondifondi tasu (kokku summas 163,75). Nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud korteriühistu 30. mai 2019 üldkoosoleku protokolli (dtl 130). Protokolli kohaselt on päevakorra p-s 3 pealkirjaga „Remondifondi kasutamine“ otsustatud 2019. aasta remondifondi kasutamine ja remondifondi tasu tõstmine suvekuudel 0,40 eurolt 0,50 eurole ruutmeetri kohta. Puudutatud isik on seisukohal, et koosoleku päevakorras ei olnud remondifondi tasu tõstmist, mistõttu on üldkoosoleku otsus selles osas tühine (KrtS § 29 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mida ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Seejuures tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada. Ringkonnakohtu hinnangul pidi käesoleval juhul mõistlik korteriühistu liige aru saama, et remondifondi kasutamine võib
hõlmata ka remondifondi tasu suuruse muutmist (vt ka Riigikohtu 13. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 14). Eeltoodust tulenevalt on avaldaja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud remondifondi tasu nõude alus ning maakohus on avaldaja nõude 163,75 euro ulatuses põhjendatult rahuldanud.
18.Maakohus ei ole arvetel märgitud üldelektri osas avalduse tõendatust hinnanud. Kõigil vaidlusalustel arvetel (X, X, X, X, X, X, X, X, X) on nõutud puudutatud isikult üldelektri eest tasumist, kokku summas 7,99 eurot (1,16 + 1,19 + 0,85 + 0,51 + 0,55 + 0,54 + 0,75 + 1,24 + 1,20). Igal arvel on märgitud üldelektri koguseks 1 ning koguse hind erineb igal arvel. Korteriühistu põhikirja p 4.2.11. (dtl 88) kohaselt arvutatakse üldelekter vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvetele jagatuna korteriomandite arvule. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid (korteriühistu elektritarnija arveid) ega arvutusi, mille alusel saaks kontrollida arvetel märgitud üldelektri summat. Seega tuleb jätta avaldaja nõue üldelektri osas summas 7,99 eurot rahuldamata.
19.Maakohus ei ole haldustasu osas avalduse tõendatust hinnanud. Kõigil vaidlusalustel arvetel on nõutud puudutatud isikult haldus-hooldustasu maksmist kokku summas 148,59 eurot (igal arvel summas 16,51 eurot). Korteriühistu põhikirja p 4.2.11. kohaselt makstakse halduskulusid korteromandi 1 m2 kohta. Arvetel on märgitud ühiku hinnaks 0,25 eurot. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks otsus halduskulude hinna määramise kohta. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue, mis puudutab haldustasu summas 148,59 eurot, tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
20.Maakohus ei ole küttekulude tõendatust hinnanud. Kõigil vaidlusalustel arvetel on nõutud puudutatud isikult „kütte soojuse“ tasumist kokku summas 422,76 eurot (99,86 + 64,07 + 33,94 + 12,42 + 10,87 + 7,97 +37,71 + 71,39 + 84,53). Korteriühistu põhikirja p-s 4.2.11. küttekulu arvestust reguleeritud ei ole. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest tuleneks arvetel märgitud küttekulu arvestamise alus ja suurus. Seega on avaldaja nõue tõendamata ka küttekulude summas 422,76 eurot osas.
21.Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus puudutatud isik vaidles arvetel märgitud majandamiskulude nõudele algusest peale selgelt vastu, pidi avaldaja oma nõuet tõendama (TsMS § 230 lg 1 koosmõjus §-ga 477 lg 1). Avaldaja taotles täiendavat tähtaega tõendite esitamiseks (dl 113), kuid jättis ikkagi olulises osas asjakohased tõendid esitamata. Eeltoodule tuginedes on avaldaja põhivõla nõue põhjendatud 408,95 euro (245,20 + 163,75) ulatuses ning seda summat ületavas osas kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
22.Maakohtu määruse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3 esimene lause). Arvestades avaldaja nõude ning määruskaebuse osalist rahuldamist, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja § 171 lg 1)
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.