Muud › Muud hagiasjad

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule 20.04.2020 esitatud hagiavaldusest nähtub, et Mittetulundusühing LASTE PÄEVAKESKUS LAD (hageja) põhikirja p. 2.2 kohaselt on hageja ülesanne laps- ja noorukitest invaliididele abi osutamine. Hageja asutajateks on N K , S V , J I ja L O . 16.12.2019 sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis ETV+ oli avaldatud videoreportaaž „Lastekeskus M , meid hukutavad ametnike täielik vale ja bürokraatia“. Videoreportaažis arutleti Narva linna poolt hagejale ja Lastekeskusele M toetuse andmise teemat. Avaldatud videoreportaaži kommenteeris M P (kostja), kes avaldas tõlgituna eesti keelde järgmist: „vaadake Lad (hageja) asutajate nimekirja. Ning linnavolikogu (Narva Linnavolikogu) nimekirju + M ei soovi osaleda rahastamises „otkat“ (altkäemaksu) eest. Vastates teise kommentaatori küsimusele avaldas kostja: „N S , ei võta, vaid annab (altkäemaksu) või kas te teate rohkem? Nende skeemid on huvitavad. Ning mina ei tee vihjeid, vaid räägin sellest otsese“ (tõlge eesti keelde). Mainitud kostja kommentaarid loovad koostoimes määratlemata lugejate ringile mulje, et hageja sai Narva linnalt toetust oma tegevuse korraldamiseks järgmistel põhjustel - hageja asutajad on Narva Linnavolikogu liikmed, hageja andis altkäemaksu toetuse saamise eest ning hageja kasutab korruptiivseid skeeme toetuste saamiseks. Kostja faktiväited ei vasta aga tõele. Hageja soovib antud faktiväidete ümberlükkamist. Narva Linnavolikogu liikmete nimekirjast ja hageja asutamislepingust nähtub, et hageja asutajatest vaid üks on Narva Linnavolikogu liige, s.o L O . Seega ei vasta tõele kostja faktiväide, et hagejale anti toetust põhjusel, et tema asutajad on Narva Linnavolikogu liikmed. Lisaks loovad kostja kommentaarid lugejates mulje justkui sai hageja toetust altkäemaksu eest. Andmete avaldamist väidetava altkäemaksu kohta nimetatakse VÕS § 1047 tähenduses faktiväite avaldamiseks. Altkäemaks on karistusseadustiku järgi kuritegu. Põhiseadusest ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kohtuotsus, millega hageja või tema juhtimisorganite liikmed oleksid mõistetud süüdi, puudub. Seega ei vasta tõele ka antud kostja faktiväide. Üheaegselt sisaldavad kostja kommentaarid ka kaudseid faktiväiteid. Kaudseks faktiväiteks tuleb lugeda kostja väidet selle kohta, et hageja sai toetust „skeemide“ (korruptiivsete suhete olemasolul hageja ja Narva Linnavolikogu vahel) alusel. Antud kaudne faktiväide on kontrollitav, kuna korruptsioonivastane seadus kehtestab korruptsiooni mõiste. Korruptsioon eeldab erinevate karistusseadustikus toodud kuritegude toimepanemist. Arvestades süütuse presumptsiooni võib faktiväide korruptsiooni olemasolu kohta olla esitatud vaid juhul, kui on olemas sellekohane ja jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Arvestades eeltoodut on hageja seisukohal, et tal on õigus nõuda tõele mittevastavate andmete ümberlükkamist. Hageja palub seega kohustada kostjat lükkama ümber 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates omal kulul ja avalikult 16.12.2019 sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis ETV+ avaldatud videoreportaaži „Lastekeskus M , meid hukutavad ametnike täielik vale ja bürokraatia“ all olevad kostja kommentaarid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja 08.05.2020 vastus Kostja tunnistab toimepandut, kuid hagiga on nõus osaliselt. Kostja on nõus oma kommentaare eemaldama. Tegemist oli kõigest kostja isikliku järeldusega, mis ei ole dokumentaalselt ega kohtu otsusega kinnitatud. Kostja ei tahtnud riivata hageja mainet ega väärikust (kuna leiab, et hageja tegevus on väga oluline ja nõutud). Kostja soovis vaid, et volikogu liikmed toetaksid nii Lastekeskust M kui ka hagejat. Kostja järeldused hageja ja linnavolikogu vaheliste „skeemide“ kohta põhinesid sellel, et proua P on ühtaegu nii hageja juhatuse liige kui ka Narva Linnavolikogu liige (Kodulinn Narva fraktsioon), mille esimees mõisteti süüdi kahtlaste „skeemide“ ning erinevate teenuste osutamisel oma huvide eelistamise eest. Kahtlustati ka teisi selle fraktsiooni liikmeid, sealhulgas proua P . Tegemist oli vaid kostja mõtteavaldustega. Kostja palub võtta arvesse, et ta ei tegutsenud isiklikust huvist, vaid lähtus rahaliste vahendite ebavõrdsest jaotusest kahe organisatsiooni vahel. Mõlemat organisatsiooni on tunnustatud regionaalsel ja Euroopa tasandil, sest nende tegevus on väga oluline. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et ta on oma kommentaarid eemaldanud ning ka avalikult vabandanud. Hageja 25.05.2020 seisukoht Kostja teavitas kohut, et tema kommentaarid on lükatud ümber samas sotsiaalvõrgus sama teema juurde tehtud kommentaariga. Tõepoolselt on kostja samas keskkonnas avaldanud, et tal ei ole dokumente ega fakte, mis tõendavad hageja altkäemaksude andmist või „skeemides“ osalemist. Kostja on ka avalikult vabandanud. Kostja on seega sisuliselt hagi omaks võtnud. Kuid üheaegselt teatas kostja, et tema kommentaarid olid põhjendatud seoses sellega, et hageja juhatuse liige J P kuulub Narva Linnavolikogu liikmete hulka ning temale oli esitatud kahtlustus. Lisaks sellele leiab kostja, et avaldades vaidlusaluseid kommentaare tegeles ta avalike huvide kaitsmise eesmärgil. Hageja on seisukohal, et kostja motiivid kommentaaride avaldamisel tähtsust ei oma. Iga inimene, kes avalikult avaldab faktiväite peab lähtuma sellest, et tegelikkusele mittevastavate faktiväidete avaldamine on ebaseaduslik. Seejuures hageja soovib toonitada, et isegi kui juriidilise isiku juhtivorgani liige oli kohtueelses menetluses kahtlustatav, siis süütuse presumptsioonist tulenevalt pole võimalik väita, et ta on süüteo toimepanemises süüdi. Kostja täiendavad seisukohad 01.06.2020 teatas kostja kohtule, et ta taganeb oma vabandustest ja ei ole nõus tema vastu esitatud hagiga. Vabandustest taganemine on tingitud sellest, et tal ilmnesid tõendid selle kohta, et tema kommentaarid olid siiski õiged. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 22.07.2020 teatas kostja, et Narva linna Sotsiaalabiamet andis positiivse vastuse R T taotlusele (Lastekeskus M ) toetusraha eraldamiseks ning suunas antud taotluse strateegilisele komisjonile läbivaatamiseks, mille liikmed otsustasid rahalist toetust Lastekeskusele M mitte osutada. Strateegilise komisjoni esimehe asetäitja on J. P , kes on ühtlasi hageja juhatuse esinaine ja Narva Linnavolikogu liige ning kes figureeris kahtlustatavana kriminaalasjas seoses korruptsiooniga. Kriminaalasi oli J. P suhtes lõpetatud mitte tema süü puudumise tõttu, vaid seoses sellega, et tema süü oli vähene. Narva linna strateegiline komisjon eraldas rahad päevakeskusele, mille juhatuse liige on Narva linna volikogu liige. Kommentaator (N. S ), kes provotseeris kostjat, on J. P perekonna tuttav või sugulane. Kostjal on olemas dokumendid, mis tõendavad, et J. P labaselt ja häbematult valetas oma intervjuus, et Lastekeskusele M ei eraldatud toetust linna eelarvest seoses asjaoluga, et linna ametitele ei laekunud Lastekeskuselt M ühtegi avaldust palvega toetada keskust rahaliselt.

Kostja arvamus tugines hageja juhatuse liikme J. P isiksusel ja skandaalidel, mis olid temaga seotud. See ei olnud põhjendamatu süüdistus, vaid kaalutud ning argumenteeritud kommentaar, mis tugines erinevatele allikatele interneti võrgust. 04.02.2020 kohtuistung Kohtuistungil teatas kostja, et ta ei ole väitnud, et hageja võtab altkäemaksu, vaid et hagejal on raha saamiseks huvitavad „skeemid“. Kostja kommentaar oli pigem suunatud sellele, et Lastekeskus M ei osale „skeemides“ raha saamiseks. Kostja poolt tõenditena esitatud fotod tõendavad, et hageja juhatuse liige J. P on seotud teise kommentaatori N. S , kuna fotodel on J. P poeg A koos N. S .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud pooled ära, tutvunud poolte seisukohtadega ning hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldas kostja 16.12.2019 sotsiaalvõrgustikus „Facebook“ grupis ETV+ avaldatud videoreportaaži „Lastekeskus M , meid hukutavad ametnike täielik vale ja bürokraatia“ all järgneva kommentaari: „Ответ прост.. Посмотрите учредителей Lad... И список гор.собрания+ М не хочет участвовать в финансирование ща откат!“ (tõlge „Vastus on lihtne... Vaadake LAD asutajate nimekirja... Ja linnavolikogu nimekirja + M ei taha osaleda rahastamises altkäemaksu eest!“). N S kommentaarile – „M P вы что, намекаете что в ЛАДе берут откат?“ (tõlge „M P kas te vihjate, et LAD päevakeskuses võetakse altkäemaksu?“, vastas kostja „N S нк берут, а дают или вам виднее? Схемы то у них интересные. И я не намекаю, я прямо об этом говорю.“ (tõlge „N S , mitte võtavad, vaid annavad või teate paremini? Skeemid on neil ju huvitavad. Ja ma ei vihja, vaid räägin sellest otse“) (dtl 128-129). Pooltel selle üle vaidlus puudub. Andmed, mille ümberlükkamist või parandamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 järgi nõutakse, peavad käima avaldaja kohta ning need peavad olema VÕS § 1046 tähenduses avaldatud. Asja materjalidest nähtuvalt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et andmed, mille ümberlükkamist hageja nõuab, käivad tema kohta. Kostjat kui internetikommentaaride kirjutajat saab lugeda andmete avaldajaks. Hageja on seisukohal, et kostja on eelnevaga avaldanud valed faktiväited selle kohta, et hageja sai Narva Linnavolikogult toetust põhjusel, et kõik hageja asutajad on üheaegselt Narva Linnavolikogu liikmed, hageja andis altkäemaksu toetuse saamise eest ning et hageja kasutab korruptiivseid skeeme toetuste saamiseks. Hageja taotles seega kostja poolt vale faktiväidete ümberlükkamist. Toimiku materjalidest nähtub, et kostja on pärast hagi esitamist enda avaldatud kommentaarid eemaldanud ning avalikult vabandanud - „Мой, комментария удален, в связи с тем, что у меня нет документов и фактов доказывающих, что финансирование MTÜ Laste Päevakeskus LAD было связанно с откатами или прочими черными схемами, между руководством данного MTÜ и гор. собранием Нарвы. Прошу, извенения за оговор“ (tõlge „Minu kommentaar on eemaldatud seoses sellega, et mul pole dokumente ega fakte, mis tõendavad, et MTÜ Laste Päevakeskus LAD rahastamine oli seotud altkäemaksudega või muude mustade skeemidega antud MTÜ juhatuse ja Narva volikogu vahel. Palun vabandust laimamise eest“) (dtl 33, 158). Kostja oli seega sisuliselt pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Seejärel leidis aga kostja, et tema poolt avaldatud kommentaarid olid siiski õiged. Hageja ja kostja vahel on vaidlus juriidilise isiku kohta avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete ümberlükkamise

nõude esitamine kostja vastu kõne alla tulla VÕS § 1047 lg 4 alusel. Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p 14). Vaatamata sellele, et kostja on oma kommentaarid menetluse kestel eemaldanud ja ka avalikult vabandanud, vaidlevad pooled selle üle, kas kostja avaldatu puhul on olnud tegemist faktiväidetega ning kas need vastavad tõele või mitte. Hageja nõue võiks seega kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel. Selle eeldused on: 1) hageja kohta on avaldatud andmeid; 2) nimetatud andmed on ebaõiged; 3) andmed avaldas kostja. Rikkumise õigusvastasus pole andmete ümberlükkamise puhul oluline. Samuti pole oluline nõude rahuldamiseks, kas avaldatud väide on au ja head nime teotav (see omab tähendust üksnes tõendamiskoormise jaotamisel). Samuti pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1) ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele. Samuti pole oluline avaldaja süü (RKTKo 3-2-1-166-12, p 13). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust (vt selle kohta nt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo nr 3-2-1-53-07, p 18). Avaldamise all mõeldakse andmete ja/ või väärtushinnangute teatavaks tegemist kolmandale isikule. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes (vt RKTKo nr 3-2-1-11-04, p 10). Ümberlükatavad on ka kaudsed faktiväited, st selliste väidete ning väärtushinnangute kogum, millest järeldub (mõistlikult võttes) teatav faktiväide (RKTKo 3-2-1-16105, p 12). Seda, kas avaldatu sisaldab faktiväiteid või väärtushinnanguid, tuleb välja selgitada avaldatu tõlgendamise teel (RKTKo 3-2-1-5-07, p 27). Kostja poolt avaldatut tuleb seega hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on ta üldsusele avaldanud. Kohtuistungil teatas kostja, et ta ole midagi väitnud, vaid ainult eeldanud. See, mida kostja väidetavalt ise kommentaaride postitamisel silmas pidas, ei ole kohtu hinnangul oluline. Oluline on, mida sai üldsus kostja avaldatust järeldada. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt avaldatud informatsioonis sisalduvad järgmised väited: 1) hageja sai Narva Linnavolikogult toetust põhjusel, et kõik hageja asutajad on üheaegselt Narva Linnavolikogu liikmed, 2) hageja andis altkäemaksu toetuse saamise eest ning 3) hageja kasutab korruptiivseid skeeme toetuste saamiseks. Kostja avaldatut muud moodi mõista ei ole kohtu hinnangul võimalik. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud väited on oma tähenduse poolest avaldatud pigem faktiväidetena. Tegemist on hageja ja tema tegevuse kohta andmeid sisaldavate väidetega, mida saab kontrollida ning mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Kõikidele eelnimetatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/ väär. Nõude (VÕS § 1047 lg 4 ) teine eeldus on, et avaldatud andmed peavad olema ebaõiged. Kuigi ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude rahuldamiseks pole vajalik, et andmed oleksid au teotavad, sõltub sellest aga tõendamiskoormis. Riigikohus on selgitanud, et ka VÕS § 1047 lg 4 puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse põhimõtet ehk juhul kui hageja kohta esitatud faktiväited on tema au teotavad, lasub selliste faktiväidete tõendamise koormus nende avaldajal ka VÕS § 1047 lg 4 puhul (RKTKo 3-2-1-144-15, p 11). Isiku au teotavad on faktiväited, mis kutsuvad tavapäraselt esile avalikkuse negatiivse suhtumise isikusse. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see

võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga (RKTKo 3-2-1-83-10, p 12). VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt RKTKo 3-2-1-161-05, p 13). VÕS § 1047 lg 2 kohaselt loetakse teise isiku au teotava asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Sellisest tõendamiskoormise jagamise põhimõttest tuleb lähtuda ka VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel (vt RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 13). Kostjal tuleb seega nõude rahuldamata jätmiseks oma faktiväiteid tõendada. Kostja väidete kohaselt oli tema poolt avaldatud informatsioon õige. Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja on oma kommentaarides muuhulgas avaldanud, et hageja asutajad on Narva Linnavolikogu liikmed. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et hageja asutajatest vaid üks (L O ) on ühtlasi ka Narva Linnavolikogu liige (dtl 24, 26). Seega nimetatud kostja faktiväide suures osas tõele ei vasta. Kohus on seisukohal, et kostja kommentaarid said muuhulgas luua lugejates arusaama, et hageja sai toetust altkäemaksu (vene keeles „откат“) andmise eest. Nii hageja kui ka kohus on kostjale selgitanud, et nii altkäemaksu andmine kui ka selle võtmine on karistusseadustikus sätestatud kuritegu, mille eest on ette nähtud kriminaalkaristus. Kohus on kostjale selgitanud ka, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus (süütuse presumptsioon). Sellekohast jõustunud kohtuotsust (või muid tõsikindlaid tõendeid) kohtule esitatud ei ole. Seega ei vasta tõele ka antud kostja faktiväide. Kohus nõustab hagejaga, et kostja kommentaarid sisaldasid ka kaudseid faktiväiteid. Kaudseteks faktiväiteks tuleb lugeda väidet, et hageja sai väidetavalt toetust „huvitavate skeemide“ (järeldus suhtest hageja ja Narva Linnavolikogu liikmete vahel) alusel. Antud kaudne faktiväide peab olema samuti kontrollitav, kuna „huvitavad skeemid“ ehk sisuliselt korruptsioon eeldab samuti erinevate karistusseadustikus sätestatud kuritegude toimepanemist. Arvestades süütuse presumptsiooni võib faktiväide (ka kaudne) korruptsiooni olemasolu kohta olla esitatud samuti vaid juhul, kui on olemas sellekohane ning jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Sellekohast jõustunud kohtuotsust (või muid tõsikindlaid tõendeid) kohtule aga esitatud ei ole. Ka kostja kohtule esitatud tõendeid (fotod), millest peaks tema hinnangul järelduma, et N S (teine kommentaator) ja J P (hageja seaduslik esindaja) on omavahel tuttavad ning seega ka mistahes ebaseaduslikul viisil omavahel seotud, nimetatud kostja faktiväiteid siiski kohtu hinnangul ei tõenda. Ka kostja esitatatud tõendid, millest nähtub, et MTÜ P (Lastekeskus M ) on samuti taotlenud Narva Linnavolikogult toetuse saamist, kostja avaldatud faktiväidete õigsust (s.o hagejal „huvitavad skeemid“, altkäemaks) siiski kohtu hinnangul ei tõenda. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et kõik kostja vastuväited on paljasõnalised ning TsMS § 230 lg 1 alusel tõendamata. Ühtegi usaldusväärset tõendit kostja oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et antud juhul on kostja poolt avaldatud faktiväited ebaõiged. Isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise korral näeb VÕS § 1047 lg 4 ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustuse sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest (vt ka RKTKo nr 3-2-117-05, p 27). Lahendi nr 3-2-1-161-05 p 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.

Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõiget informatsiooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud nõudma VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Hagi tuleb rahuldada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb aga arvestada, et kostja on menetluse kestel oma kommentaarid eemaldanud ning ka avalikult vabandanud.

MENETLUSKULUD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude hüvitatava suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.