lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-135818/17

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-135818/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
10.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2391
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 4Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing N-PROJEKT11482054(Puudutatud isik)Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistu80427965(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

10. märts 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-135818

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistu avaldus Osaühingu

N-PROJEKT

vastu 1459 euro 55 sendi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. detsembri 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Osaühingu N-PROJEKT määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistu (registrikood 80427965), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): Osaühing N-PROJEKT (registrikood 11482054), seaduslik esindaja juhatuse liige Igor Nalivayko

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde Osaühingu N-PROJEKT 24. detsembri 2020. a määruskaebusele lisatud dokumentaalsed tõendid.
2.Jätta Viru Maakohtu 9. detsembri 2020. a määruse resolutsioon muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 318 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine saaja seaduslikule esindajale
TsMS § 323Menetlusdokumendi kättetoimetamine äriruumis
TsMS § 422 lg 1Mõjuv põhjus kohtuistungilt puudumiseks või muu menetlustoimingu tegemata jätmiseks
TsMS § 652 lg 3Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 198 lg 1Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 76Kohustuse täitmine
4.Jätta määruskaebuse N-PROJEKT kanda.

menetlemisega

seotud

menetluskulud

Osaühingu

5.Määrata Osaühingu N-PROJEKT poolt Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistule hüvitatavate määruskaebemenetluse kulude suurusena kindlaks ning mõista Osaühingult N-PROJEKT Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistu kasuks välja 350 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (350 eurot) tuleb Osaühingul NPROJEKT tasuda Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistule viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kohtla-Järve linn, L. Koidula tn 5 korteriühistu (avaldaja) esitas 29. septembril 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu N-PROJEKT (puudutatud isik) vastu 1509 euro 55 sendi saamiseks. Kohus tegi 30. septembril 2020 puudutatud isikule makseettepaneku. Kohus luges makseettepaneku puudutatud isikule kättetoimetatuks avaldaja nõudele vastuväite esitamisega 24. oktoobril 2020. Pärnu Maakohus lõpetas
2.novembri 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Avaldaja esitas 16. novembril 2020 Viru Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult välja mõista 1459 eurot 55 senti. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Kohtla-Järvel aadressil L. Koidula 5-9 asuv korteriomand (korteriomand). Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid, arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isik on rikkunud korteriühistu põhikirjast ja seadusest tulenevat nõuet tasuda esitatud arved õigeaegselt. Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse tasumist ajavahemiku 31. juuli 2016 kuni 30. september 2020 eest.

Puudutatud isik vastust avaldaja avaldusele ei esitanud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4.Maakohus rahuldas 9. detsembri 2020. a määrusega avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud isikult kostja kasuks välja 1459 eurot 55 senti ajavahemiku 31. juuli 2016 kuni 30. september 2020 eest. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 270 eurot koos kohustusega tasuda menetluskuludelt (270 eurot) viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Määruse põhjenduste kohaselt oli puudutatud isikul avaldaja avaldusele vastamise tähtaeg
3.detsembril 2020. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Maakohus leidis, et asjas on võimalik teha sisuline lahend. Puudutatud isik on jätnud ajavahemikul 31. juulist 2016 kuni 30. septembrini 2020 tasumata majandamiskulud 1459 euro 55 sendi ulatuses (sh administratiiv- ja remondikulud, hooldusja kommunaalteenused). Puudutatud isik on kohustatud tasuma majandamiskulude eest korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 40 ning VÕS § 76 ja § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel. Võlgnevuse arvestuse kujunemine on avalduses arusaadav ja jälgitav. Puudutatud isik vastuväiteid võlgnevusele esitanud ei ole.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Puudutatud isik palub 24. detsembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks läbivaatamiseks ja menetluse jätkamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse kohaselt sõitis puudutatud isiku seadusjärgne esindaja (juhatuse liige) Valgevenesse 11. oktoobril 2020 ning naasis Eestisse 26. novembril 2020. Kuna puudutatud isiku esindaja haigestus Valgevenes X haigusesse, jäi ta haiguslehele ning vastavalt Terviseameti 28. novembri 2020. a korraldusele X kuni 10. detsembrini 2020. Puudutatud isiku esindaja sai 14. detsembril 2020 talle ja tema abikaasale kuuluvas poes (X) asukohaga X kolmandalt isikult, kes töötab teises äriühingus, kätte maakohtust saadetud asja materjalid. Maakohus tegi aga määruse 9. detsembril 2020. Menetlusdokumente ei ole puudutatud isikule kätte toimetatud ka elektrooniliselt, kuna avaldaja esindaja on andnud kohtule ebaõige e-posti aadressi (X). Seega rikkus kohus oluliselt menetlusdokumentide kättetoimetamise korda, kui tegi määruse ilma puudutatud isikut ära kuulamata. Maakohus ei ole puudutatud isikule andnud võimalust vastuväidete esitamiseks ega kompromissi sõlmimiseks. Korterelamus, milles asub puudutatud isikule kuuluv korteriomand, toimus veeavarii – pööningul lõhkes kõikide korteriomanike eriosasse kuuluv veetoru, mille tagajärjel tekkis kahju esimesel ja teisel korrusel. Tekitatud kahju tõendab puudutatud isiku ja avaldaja esimehe O. Bažavanovitsi vahel sõlmitud akt, OSAÜHINGU VÄRIMAL remonditööde hinnapakkumine ja fotod. Kuivõrd maakohus puudutatud isikut ära ei kuulanud, esitab puudutatud isik eeltoodud tõendid koos määruskaebusega.
6.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses välja toonud veenvaid põhjuseid, miks ta ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul avaldusele vastust. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid, et menetlusdokumendid toimetati kätte hilinenult. Kuivõrd puudutatud isiku esindaja saabus Eestisse 26. novembril 2020, oli tal piisavalt aega dokumentidega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks või tähtaja pikendamise taotlemiseks. Puudutatud isik oli ka teadlik tema vastu esitatud nõudest, kuna ta esitas makseettepanekule vastuväite. Eksitav on puudutatud isiku väide, et e-posti aadress X on ebaõige. Avaldaja on puudutatud isiku andmed saanud äriregistrist ning puudutatud isik on ise makseettepanekule esitatud vastuväites märkinud sama e-posti aadressi. Puudutatud isik on määruskaebuses esitanud nõude avaldaja vastu. Ringkonnakohus ei saa seda ise läbi vaadata. Puudutatud isikul tuleb avaldusega pöörduda maakohtusse.

7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusdokumentide kättetoimetamise korda, kuna menetlusdokumendid (kohtumäärus avalduse menetlusse võtmise kohta koos avalduse materjalidega) toimetati kätte isikule, kes ei ole puudutatud isiku töötaja. Ringkonnakohus puudutatud isiku nende etteheitega ei nõustu.
9.1.TsMS § 318 lg 2 kohaselt toimetatakse juriidilise isiku puhul menetlusdokument kätte seaduslikule esindajale, kui TsMS-ist ei tulene teisiti. Praeguses asjas ei ole menetlusdokumendid puudutatud isiku seaduslikule esindajale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Määruskaebuses esitatud väidete põhjal ei olnudki see võimalik, sest juhatuse liige I. Nalivayko viibis ajal, mil kohus püüdis menetlusdokumente kätte toimetada, Valgevenes. Määruskaebusele lisatud tõenditest nähtub, et koos temaga viibis Valgevenes ka puudutatud isiku teine juhatuse liige, A.A.. Maakohus on lugenud menetlusdokumendid puudutatud isikule kättetoimetatuks 19. novembril 2020, kui dokumendid anti Kohtla-Järvel aadressil X allkirja vastu üle B.B.-le. Väljastusteatele on märgitud dokumendi vastuvõtja ja saaja seose kohta, et B.B. on müüja.
9.2.TsMS § 323 näeb ette võimaluse, mil menetlusdokumendi saab lugeda juriidilisele isikule kättetoimetatuks vaatamata sellele, et seda ei ole üle antud juriidilise isiku seaduslikule esindajale. TsMS § 323 lg-d 1 ja 2 kohaselt loetakse juriidilisele isikule menetlusdokument kättetoimetatuks ka juhul, kui dokument toimetatakse kätte tema äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule, kui isik ise ei viibi tavalisel tööajal äriruumis või kui ta ei saa dokumenti vastu võtta. Viidatud sätetest tulenevalt saab menetlusdokumenti lugeda kättetoimetatuks eelkõige eeldusel, et koht, kus dokumenti proovitakse üle anda, on juriidilise isiku (saaja) äriruum (vt ka Riigikohtu
9.novembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-6-10, p 7).
9.3.Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on puudutatud isiku aadress X, kus dokumendid 19. novembril 2020 B.B.-le ka üle anti. Ringkonnakohtu hinnangul sai kättetoimetajal olla veendumus, et kui ta annab menetlusdokumendid üle puudutatud isiku äriruumis isikule, kes tutvustab end müüjana, siis on TsMS §-s 323 sätestatud tingimused täidetud, et lugeda menetlusdokumentide puudutatud isikule kättetoimetatuks. Ringkonnakohtu arvates ei välista TsMS § 323 kohaldamist praegusel juhul asjaolu, et B.B. ei ole puudutatud isiku töötaja (dtl 184). Puudutatud isiku väitel on B.B. X (registrikood X; X) töötaja. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on X juhatuse liikmeteks samuti I. Nalivayko ja A.A.. Seega on puudutatud isikul ja X-l samad juhatuse liikmed, ühingud on omavahel tihedalt seotud ning tegutsevad eelduslikult samas äriruumis. Ringkonnakohtu hinnangul saab lugeda menetlusdokumendid TsMS § 323 tähenduses kättetoimetatuks mh isikule, kes viibib püsivalt puudutatud isikuga samas äriruumis, olles samas äriruumis tegutseva ja seotud isiku töötaja ning võtab dokumendid vastu sel ajal, kui saaja seaduslik esindaja või töötajad eemal viibivad. Järelikult on maakohus põhjendatult lugenud menetlusdokumendid 19. novembril 2020 puudutatud isikule kättetoimetatuks, kui dokumendid anti üle allkirja vastu B.B.-le. Arvestades eelmärgitut, ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel määruskaebuses esitatud väidetele menetlusdokumentide elektroonilise kättetoimetamise kohta.
10.Samas leiab ringkonnakohus, et puudutatud isikul esines mõjuv põhjus, mis takistas tal maakohtu poolt 17. novembri 2020. a määruses antud tähtaja jooksul (14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest) avaldusele kirjalikult vastata. Mõjuvaks põhjuseks hagita menetluses esitatud avaldusele vastamata jätmiseks saab TsMS § 422 lg 1 ja § 477 lg 1 koosmõjus olla eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus. TsMS § 422 lg-s 1 sätestatud loetelu mõjuvatest põhjustest ei ole siiski ammendav. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka igasugune muu takistav asjaolu, mis üldhinnangu järgi võis menetlusosaliselt mõistlikult oodatavat hoolsust järgides põhjustada avaldusele reageerimata jätmise (vt nt Riigikohtu 3. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-121-17, p 15.1). Praegusel juhul nähtub esitatud määruskaebusest ja selle lisadest, et puudutatud isiku mõlemad juhatuse liikmed viibisid kuni 26. novembrini 2020 välisriigis ning sellele vahetult järgnevalt kuni 10. detsembrini 2020 Terviseameti korralduse alusel (koduses) X (dtl-d 134– 135). Lisaks oli mõlema juhatuse liikme puhul ajavahemikul alates 26. novembrist kuni 10. detsembrini 2020 avatud töövõimetusleht (dtl-d 146, 147). Ringkonnakohtu hinnangul saab viidatud Terviseameti kehtestatud X pidada käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et juhatuse liikmete välisriigis viibimine võiks olla mõjuvaks põhjuseks juhul, kui selle tingiks mõni ootamatu asjaolu või sündmus. Praegusel juhul puuduvad andmed, et tegemist olnuks sellise olukorraga. Siiski ei pruukinud ajavahemik alates 19. kuni 26. novembrini (millesse jääb ainult neli tööpäeva) olla piisav avaldusele kirjaliku vastuse koostamiseks ja selle kohtule esitamiseks. Samuti ei pruukinud see olla piisav kohtuasjaga tegelemiseks ja vastuse koostamiseks sobiva lepingulise esindaja leidmiseks.
11.Eelmärgitut arvestades on maakohus rikkunud puudutatud isiku õigust olla menetluses ära kuulatud (TsMS § 477 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik see maakohtu viga määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada. Ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 3 p 2 ja § 477 lg 1 ning § 662 lg 3 alusel arvestada määruskaebuse lahendamisel selles esitatud uute asjaoludega. Samadest sätetest lähtuvalt võtab kohus asja materjalide juurde kaebusele lisatud tõendid (dtl-d 128–151). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik ei ole määruskaebuses küll selgelt märkinud, kas ta taotleb kaebusele lisatud tõendite vastuvõtmist, kuid kohus eeldab, et puudutatud isik soovib tõendite vastuvõtmist ja nendega arvestamist määruskaebuse lahendamisel.
12.Määruskaebuse väited ei anna siiski alust maakohtu määrust selle lõppjäreldustes muuta. Maakohus on avaldaja nõude õiguslikku põhjendatust kontrollinud ega ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Maakohtu tuvastatu kohaselt on puudutatud isik jätnud ajavahemikul alates 31. juulist 2016 kuni 30. septembrini 2020 tasumata avaldajale majandamiskulud 1459 euro 55 sendi ulatuses. Maakohtu järeldust avaldaja nõude suuruse kohta ei ole määruskaebuses ka vaidlustatud ning asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja nõue oleks täitmisega lõppenud.
13.Seonduvalt määruskaebuse väidetega märgib ringkonnakohus, et need ei anna alust avaldaja nõude rahuldamata jätmiseks. Määruskaebuses kirjeldatud asjaoludest ja koos kaebusega esitatud tõenditest ei nähtu, et puudutatud isikul oleks kindlas rahalises suuruses sissenõutavaks muutnud nõue (VÕS § 82 lg 7) avaldaja vastu. Puudutatud isiku ja avaldaja esimehe O. Bažavanovitsi vahel allkirjastatud aktis (dtl 141) on kirjeldatud eelkõige korteriomandi kahjustusi, kahjustuste kõrvaldamise kulude suurust sellest aktist ei nähtu. Samuti ei ole avaldaja võtnud selle aktiga kohustust kahju hüvitada. Lisaks ei nähtu määruskaebusest, et puudutatud isik oleks enda väidetava nõude avaldaja nõudega tasaarvestanud (VÕS § 197 lg 1). VÕS § 198 lg 1 esimese lause järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Puudutatud isik ei ole teinud avaldajale tasaarvestusavaldust, sellist avaldust pole tehtud ka määruskaebuses.
14.Eelmärgitust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse rahuldamata jätmisele vaatamata on puudutatud isikul võimalik pöörduda avaldaja vastu kohtu poole võimalike veeavariist tulenevate kahju hüvitamise nõuetega.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku (kaebuse esitaja) kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.1.Avaldaja esitas määruskaebemenetluses kantud kulude kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja 25. veebruaril 2021 (dtl-d 188–189). Nimekirjast nähtuvalt on puudutatud isik kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid kokku 350 eurot. Kulud

koosnevad lepingulise esindaja kulust. Avaldaja esindaja M. Fedotov on nimekirjast nähtuvalt osutanud õigusabi 3 tundi 30 minutit tunnitasuga 100 eurot. Esindaja on teinud järgmised toimingud: tutvustas avaldajale määruskaebust ja konsulteeris korteriühistu juhatusega (1 tund 30 minutit) ning koostas määruskaebuse vastuse (2 tundi).

16.2.Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude kohta seisukohta esitanud.
16.3.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus leiab, arvestades asja sisu ja mahtu, et avaldaja esindaja taotluses toodud õigusabile kulunud aeg (3 tundi 30 minutit) määruskaebemenetluses on põhjendatud ja vajalik. Avaldaja esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 100 eurot on TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
16.4.Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus määruskaebemenetluses tekkinud avaldajale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 350 eurot (3,5 × 100) ning mõistab nimetatud summa puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust ei ole avaldaja esitanud, kuid samas ei nähtu kulude nimekirjast, et avaldaja sooviks menetluskulude hüvitamist koos sellelt arvestatava käibemaksuga.
16.5.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.6.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja