V S hagiavaldus Enefit Solutions AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, hüvitisena saamata jäänud töötasu või töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
4451,78 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: V S (ik XXX; elukoht: XXX) Lepinguline esindaja: Sergei Ivanov) Kostja: Enefit Solutions AS (registrikood 10633284, aadress: Malmi tn 8, Jõhvi linn, 41537, Jõhvi vald) Kostja seaduslik esindaja: XXX)
Aleksandr Zahharov (e-post:
Kostja lepinguline esindaja: Svetlana Ivantsova Asja läbivaatamise kuupäev
04.02.2021
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada V S hagi Enefit Solutions AS vastu.
2.Tuvastada V S ja Enefit Solutions AS vahel 15.05.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 04.04.2020;
Mõista Enefit Solutions AS-lt V S kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3882 eurot (bruto).
4.Mõista Enefit Solutions AS-ilt V S kasuks välja viivised punktis 3 sätestatud hüvitisnõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest 04.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
5.Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks
1 / 10
2-20-10023 mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus
1.02.03.2020 esitas V S töövaidluskomisjonile avalduse Enefit Solutions AS-i vastu. Oma avalduses palus töötaja tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus ja jätkata töösuhet, kui tööandja soovib töösuhte lõpetamist TLS § 107 lg 2 alusel, siis nõuda tööandjalt sisse kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitis summas 3882 eurot. Töövaidluskomisjon rahuldas 10.06.2020 otsusega töötaja avalduse täies ulatuses. Töövaidluskomisjon tuvastas, et V S ja Enefit Solutions AS-i vahel 15.05.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 04.02.2020.a on tühine ning lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 04.04.2020. Töövaidluskomisjon mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu töötaja kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 3882 eurot (bruto).
2.Kostja esitas 10.07.2020 avalduse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile 02.03.2020 esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Kohus luges V S poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ja võttis V S nõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitise saamata jäänud töötasu või töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes menetlusse. Tööandja avaldus (29.07.2020)
4.15.05.2013 oli V S ja Enefit Solutions AS vahel sõlmitud tööleping nr 2387. Töölepingu nr 2387 muutmise kokkuleppe punkti 1.1. kohaselt töötas hageja kostja juures Enefit Solutions AS tootmisdivisjoni metallkonstruktsioonide jaoskonna meistri ametikohal alates 01.01.2014 ning punkti 1.2. kohaselt arvestati pidevat tööstaaži kostja juures alates 15.05.2013. Kostja ütles hagejaga töölepingu üles 04.02.2020, tuginedes TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, usalduskaotuse tõttu. Töölepingu ülesütlemise aluseks oli kostja uurimise tulemusena tuvastatud asjaolu, et hageja varjas tööõnnetust. Kostja, olles teadlik tööpostil aset leidnud õnnetusest, ei teavitanud sellest oma otsest juhti, ühtegi 2 / 10
2-20-10023 teist töötajat ega soostunud ka kukkumist põhjustanud põrandast väljaulatuvat armatuuri (töökeskkonna riski) eemaldama. 16.01.2020 laekus anonüümselt kostja töökeskkonna peaspetsialistile T J informatsioon kahe võimaliku toimunud tööõnnetuse kohta (tööõnnetused on aset leidnud ühes ja samas üksuses erinevatel kuupäevadel kahe töötaja suhtes) Enefit Solutions AS-i territooriumil aadressil XXX. Kostja juhtkonnal tekkis kahtlus, et tööõnnetusi võidi vahetute juhtide poolt varjata. Kostja moodustas uurimiskomisjon, kes viis läbi uurimise sündmuste asjaolude väljaselgitamiseks. Töötajate vahetuks juhiks oli tootmisdivisjoni metallkonstruktsioonide jaoskonna meister V S. Ühe juhtumi kohta oli uurimiskomisjon seisukohal, et olemasoleva info põhjal ei ole võimalik kostjal juhtumit registreerida ja tööõnnetusena arvele võtta. Teise juhtumi (Enefit Solutions AS-i elektri ja gaaskeevitaja G V) asjaolude välja selgitamisel tuvastas uurimiskomisjon, et hageja otsealluvuses töötanud elektri- ja gaaskeevitaja G V kukkus teel tööle raudtee juures. Seejärel kukkus G. V taaskord tööpostil (V paarmehe V. M seletuste kohaselt umbes kell 10.00), viibides kostja ettevalmistustsehhis, olles komistanud põrandast väljaulatuva (ca 1cm kõrguse) armatuuri otsa. Töölt lahkumiseks ning arsti juurde minekuks küsis G. V luba otse hageja käest (hageja seletuste kohaselt kl 12.30), pärast mida lahkus töölt ning suundus arsti juurde. Hageja ei teavitanud sellest oma otsest juhti ega ka kostjat.
5.Peale kukkumist tundis G. V valu oma parema käe väikeses sõrmes. Antud asjaolu selgub G. V seletuskirjast ning tema paarimehe V. M seletusest. Uurimise käigus kogutud videomaterjalist selgus, et 08.01.2020 saabus G. V tööle ilma selgelt väljenduvate vigastuste tunnusjoonteta. Kandis pääslas kilekotti väidetavalt vigastunud parema käega ja avas parema käega ukse. Hageja enda selgituste kohaselt soovis G. V töölt lahkuda keskpäeval, seega oli vajalik arsti poole pöörduda vaid seetõttu, et G. V kukkus tööl ettevalmistustsehhis. Videokaamera lindistusest nähtub, et hageja ja G. V viibisid peale kukkumist ettevalmistustsehhis ja sel ajahetkel on G. V parem käsi mähitud valgesse lahasesse, mis tähendab, et G. V oli saanud esmaabi. G. V tunnistati kuni jaanuari lõpuni ajutiselt töövõimetuks. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud küsima arsti juurde pöördumise põhjust, kui G. V teatas, et soovib keset tööpäeva töölt lahkuda. Hageja ei esitanud kostjale olemasolevaid andmeid toimunud tööõnnetuse kohta ja viis tööandja sellega eksitusse.
6.Kostja toob välja asjas kogutud materjalide vastuolud. Hageja ja tunnistaja A S seletuskirjad ja töölt lahkumise põhjused on vastuolulised. Hageja seletuste kohaselt on G. V pöördunud hageja poole selleks et minna perearstile ning alles õhtul helistas ja teatas, et kukkus arsti juurde töölt minnes ja vigastas kätt. Tunnistaja A S seletuste kohaselt pöördus G. V tema poole, et lahkuda töölt lahkuda perekondlikel põhjustel ning alles 09.01.2020 teatas, et murdis sõrme ning see toimus töövälisel ajal ja töövälises kohas. G. V seletuste kohaselt kukkus ta esimest korda tööle tulles. Samas videost nähtub, et juhul kui G. V tööle tulles kukkus ja käe murdis, siis poleks ta üldse võimeline mitu tundi tööd tegema. Ka G. V seletuskiri ja töövaidluskomisjonis antud ütlused on vastuolulised. Näiteks seletuskirjas G. V kirjutas, et ta kukkus ja tundis valu ja pärast seda pöördus ülemuse poole, et too lubaks arsti juurde minna. Samas tema ütluste kohaselt, ta ütles otsesele juhile, et tunneb ennast halvasti, kuna tarbib vererõhu tablette. Töötaja V. M 23.01.2020 antud kirjalike seletuste kohaselt kukkus G. V tööl kella 10 paiku, mis on vastuolus G.V antud tunnistustega istungil ja ka kirjalike selgitustega. Kostja leiab, et V. M sõnu, et G. V kukkus tööl kella 10 paiku kinnitab ka 3 / 10
2-20-10023 08.01.2020 kl 10.22 tehtud videosalvestis. Kostja registreeris G. V toimunud tööõnnetuse. 31.01.2020 esitas kostja tööinspektsioonile tööõnnetuse raporti.
7.Kostja leiab, et ta ei olnud kohustatud järgima etteteatamistähtaega. Etteteatamistähtaja järgimine on põhjendatud selliste töölepingu ülesütlemisaluste korral, mis ei too kaasa usalduse kaotust. Tööandjalt ei saa nõuda sellise olukorra tolereerimist ning asetada tööandjat olukorda, kus ta töösuhte etteteatamistähtaja võrra jätkaks töötajate tervisega riskimisega ja tööandja mainekahju tekkimisega jms.
8.Kui töötaja on käitunud seadusevastaselt või muul moel põhjustanud tööandja usalduse kaotuse enda vastu, siis ei saa eeldada, et tööandja enne töölepingu erakorralist ülesütlemist pakuks töötajale teist tööd, annaks töötajale tähtaja oma käitumise muutmiseks ja piirduks hoiatamisega või peaks kinni etteteatamistähtaegadest. Kui töötaja kohustuste rikkumine häirib töötaja ja tööandja vahelise usalduse alust, ei või see järelikult sõltuda sellest, kas eelnevalt on toimunud hoiatamine või mitte. Usalduse rikkumist ei saa hoiatusega kõrvaldada.
9.Töötaja peab käituma lojaalselt, hageja seda ei teinud. Vaatamata oma ametialastele kohustele ei hakanud hageja uurima niivõrd suure tööõnnetuse kahtlusega olukorda. Töösuhte jätkamisel oleks kostja näidanud, et on valmis hageja käitumist aktsepteerima ja usaldama.
10.Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata. Juhul, kui kohus loeb töölepingu ülesütlemise tühiseks, siis palub kostja vähendada hüvitist ühe kuu töötasuni ehk 1294 euroni. Hageja hagiavaldus
11.15.05.2013 sõlmisid V S ja E AS tähtajalise töölepingu, mille kohaselt töötaja alustas tööd lukksepana. Hiljem muutus tööleping tähtajatuks ja 01.01.2014 viidi hageja üle metallkonstruktsioonide tsehhi meistri ametikohale. Hageja töötasu oli vastavalt töölepingu tingimustele 1294 eurot kuus. 04.02.2020 lõpetati tööleping TLS § 88 lg 1 p 5 alusel. Töösuhte lõpetamise põhjus oli tööandja arvamusel see, et avaldaja ei teatanud tööõnnetusest tootmises, mistõttu kaotas ta täielikult tööandja usalduse. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine ja hageja soovib töösuhet jätkata. Juhul, kui kostja taotleb töösuhte lõpetamist, siis palub hageja nõuda temalt sisse hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja täiendavad seisukohad (15.10.2020)
12.Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles, kuna hageja pani toime teod, millega põhjustas kostja usalduse kaotuse enda vastu. Tööõnnetusele viitavatest asjaoludest teada andmata jätmisega on hageja rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lg 1 p 6 ning kostja ohutusjuhendi OT.1 p 2.1.7; teadvalt valede ütluste ning selgituste andmisega on hageja rikkunud TLS § 16 lg 1 ning § 15 lg 2 p 5 tulenevaid kohustusi täita oma töökohustusi lojaalselt; hageja on rikkunud ametijuhendi punktidest 6 ja 12 tulenevaid kohustusi kontrollida oma töötajate töökeskkonda ja tagada tööohutusnõuete täitmine tööpostil. Hoolsuse määra hindamisel on vajalik lähtuda töötaja töötamise kestusest alates 15.05.2013 – 04.02.2020. Hagejale ei ole tehtud ühtegi hoiatust töökohustuste rikkumise kohta. Kostja leiab, et olukorras, kus töötaja eiras töökohustusi ja on käitunud tööandjaga ebaausalt , võib töötaja vastu 4 / 10
2-20-10023 usalduse kaotada ka juhul, kui eelneva töötamise aja jooksul ei ole tehtud hoiatusi töökohustuste rikkumise kohta. Kostja viitab kohtupraktikale, mille kohaselt piisab usalduse kaotuseks, et töötaja on tööandjat petnud, temalt varastanud või talle ebaõigeid andmeid esitanud või viinud ta tahtlikult eksitusse või käitunud muul viisil tööandjaga ebaausalt. Sel juhul ei oma tähtsust, et töötaja on pikka aega töötanud ja käitunud tööandja suhtes lojaalselt ja korrektselt ja täitnud oma töökohustusi. Kohustus teavitada tööõnnetusest tuleneb kostja ohutusjuhendist OT.1 p 2.1.7. Hagejale on nimetatud ohutusjuhendit tutvustatud.
13.Juhul, kui kohus loeb töölepingu ülesütlemise tühiseks, siis palub kostja vähendada hüvitist ühe kuu töötasuni ehk 1294 euroni. Hüvitise vähendamise juures tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, poolte käitumist ja mõlema poole huve. Hüvitis ei ole tööandjale karistus seoses ebaõige töölepingu ülesütlemisega, vaid kahju hüvitamine, mida töötaja on saanud töölepingu ülesütlemisega. Hageja seisukohad
14.Hageja täpsustas oma nõudeid ning palus kohtul tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus. Nõuda tööandjalt sisse hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu suuruses summas 3882 eurot. Lisaks palub hageja kohtul mõista välja viivis 8% aastas summalt 3882 eurot alates 05.02.2020 kuni 30.10.2020 summas 258,80 eurot ja arvestada viivist kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
15.Kostja taotluse osas vähendada hüvitist leidis hageja, et tema soov oli töösuhet jätkata, kuna kostja töösuhet jätkata ei soovinud, siis kolme kuu hüvitis tegelikkuses ei kata hagejale tekkinud kahju.
16.Kui tööandja väidab, et hageja varjas talle teadaolevalt tööõnnetust, siis on tööandja kohustatud esmalt tõendama, et tööõnnetus toimus ja teiseks tõendama, et hagejat teavitati tööõnnetusest. G. V registreeris arsti juures oma vigastuse olmevigastusena ja seda ei registreeritud tööõnnetusena. Kostja ei tõendanud tööõnnetuse olemasolu ja seda pole ka toimunud. Isegi, kui hageja oleks pannud toime talle süüks pandud teo, siis oleks kostja hea usu põhimõtte kohaselt pidanud hagejat esmalt hoiatama. Töölepingu ülesütlemine on viimane abinõu. Hagejaga lepingu lõpetamine oli kostja varjatud soov vältida töösuhte lõpetamist töötajate arvu vähendamise tõttu. Tehasesse, kus hageja töötas, jäi tööle ainult 7 töötajat. Kohtuistung
17.Pooled jäid varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et kostja ei ole tõendanud, et tööõnnetus juhtus. G. V on väitnud, et tegemist on töövälise õnnetusega. Asjaolu, et G. V komistas ei tõenda tööõnnetuse toimumist. Hageja ei vastuta tsehhi tööohutuse eest. G. V küsis ennast töölt ära seoses oma kõrge vererõhuga, käevalu või vigastust ei ole mainitud. G. V teatas hagejale, et talle pandi kips, tal oli tööväline trauma, ta komistas vastu raudteerööbast ja kukkus. A S sõnade kohaselt plaanis tööandja koondamisi ja hageja kuulus koondavate nimekirja. Hageja on palunud tööandjal säilitada kõik 08.02.2020 videod, aga väidetavalt olid sel päeval kaamerad hoolduses. Nimetatud väide tekitab põhjendatud kahtlust. Kostja ei ole esitanud ühtegi kohast tõendit, et hageja teadis tööõnnetuse toimumisest. Tsehhi juhataja jäi tööle, samas kui hageja tööleping öeldi üles.
5 / 10
2-20-10023
18.Kostja esindaja selgitas, et hagejal süüks pandav ei ole seotud mitte tsehhi ja kohaga, aga sellega, et tegemist oli tema alluvaga. Hageja rikkus ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Teades, et toimus kukkumine, oleks hageja pidanud teavitama tööõnnetusest. Kostja viitab uurimiskomisjoni kokkuvõttele ja teiste töötajate seletuskirjadele. Tööandja on seisukohal, et arvestades toimunut on tal õigus leping üles öelda ilma hoiatuseta. Kuigi ka teistel töötajatel oli vastutus teost raporteerimiseks, siis kuna hageja oli isiku vahetu juht, siis tema vastutus oli kõrgem.
19.Pooled on nõus hüvitise arvestusega. Kostja lõppseisukoht
20.Kostja kordab varasemalt esitatud seisukohti. Hageja lõppseisukoht
21.Hageja rõhub oma lõppseisukohas asjaolule, et olenemata sellest, et ka teistel töötajatel oli kohustus teatada tööõnnetusest või selle tekkimise ohust, siis ainult hagejaga öeldi leping üles.
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb rahuldada.
23.Poolte vahel ei ole vaidlust, et: a. 15.05.2013 on poolte vahel sõlmitud tööleping (dtl 10 jj, dtl 107 jj, dtl 210 jj, dtl 258 jj, dtl 333 jj), mida muudetud 03.01.2013 (dtl 16, dtl 113, dtl 216, dtl 264, dtl 339). b. Alates 01.01.2014 töötab hageja kostja juures meistri ametikohal. Alates 01.01.2019 on hageja töötasu suurus 1294 eurot kuus (bruto) (dtl 17, dtl 114, dtl 217, dtl 265, dtl 340). c. 04.02.2020 on kostja andnud hagejale teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta TLS § 88 lg 1 p 5 alusel alates 04.02.2020 (viimane tööpäev) (dlk 18 – 19, dtl 105 – 106, dtl 218 – 219, dtl 266 – 267, dtl 341 342).
24.Pooled vaidlevad selles osas, kas töölepingu ülesütlemine oli tühine ja kas hagejal on õigus TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisele ning milline peaks olema hüvitise suurus. Töölepingu ülesütlemise tühisus
25.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu.
6 / 10
2-20-10023
26.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tõenditest nähtub, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ei ole tingimuslik (TLS § 95 lg 1) (dlk 18 – 19, dtl 105 – 106, dtl 218 – 219, dtl 266 – 267, dtl 341 - 342). Ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja tahe vabastada töötaja töölt vastavalt TLS § 88 lg 1 p-le 5. Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 04.02.2020. Seega on kostja töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud TLS § 95 lg 1 formaalseid tingimusi.
27.Järgnevalt analüüsib kohus, kas töölepingu ülesütlemine vastab materiaalõiguslikele normidele. Tööandja väidab, et usalduse kaotus on tingitud asjaolust, et hageja varjas toimunud tööõnnetust. Kohus leiab, et kogutud tõendite pinnalt on ebaselge, kui palju hageja täpselt toimunud võimalikust tööõnnetusest teadis. Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes on tuvastatud, et G. V tunnistas, et temaga juhtus tööõnnetus 08.01.2020 ettevalmistustsehhis, aga kuna ta sai juba hommikul tööle tulles kukkudes vigastuse, siis ei olnud tal vaja sellest teavitada. G. V tööõnnetuse toimumist nägi pealt V. M. Töötaja vahetu juht väidab, et tema ei teadnud tööõnnetusest midagi ja on olemas videosalvestis, kus on näha, et 08.01.2020 on G. V käsi sidemes. Kokkuvõttes on tehtud ettepanek registreerida tööõnnetus, koostada raport ja edastada see tööinspektsioonile, lõpetada hagejaga tööleping usalduse kaotuse tõttu ning teha A. S kirjalik hoiatus (dtl 32 jj, dtl 55 jj, dtl 159 jj, dtl 280 jj, dtl 303 jj). Kostja koostas tööõnnetuseraporti (dtl 62 jj, dtl 232, dtl 310, dtl 355), viidates, et tegemist on puuduliku töökeskkonna sisekontrolliga.
28.Kostja on kogunud isikute seletuskirju. G. V kirjeldab oma seletuskirjas, et kukkus teel tööle ja ka tööl umbes kell 12. Tundis valu paremas käes. Palus meistrilt luba minna arsti juurde, ei mäleta, kas ta teatas kukkumisest hagejale (dtl 36, dtl 38, dtl 142, dtl 284, dtl 286, tõlge dtl 169, dtl 467). V. M seletuskirjast ilmneb, et ta nägi, kuidas G. V kukkus kella 10 paiku ja peale kukkumist tundis käes valu. G. V läks meditsiiniasutusse, kui oli meistriga kokku leppinud (dtl 35, dtl 39, dtl 143, dtl 283, dtl 287, tõlge dtl 170, dtl 468). Hageja seletuskirja kohaselt palus G. V 8.01.2020 kell 12.30 luba minna arsti juurde. Hageja lubas. Samal õhtul helistas G. V hagejale, et kui ta läks arsti juurde, siis ta komistas kell 15 raudteel ja murdis sõrme, talle pandi kips ja nüüd on ta haiguslehel (dtl 40, dtl 59, dtl 144, dtl 288, dtl 307, tõlge dtl 171, dtl 469). A. S seletuskirja kohaselt palus G. V 08.01.2020 luba töölt lahkumiseks perekondlikel põhjustel. Järgmisel päeval tuli ta tööle ja teatas, et on murdnud sõrme, ütles, et see juhtus töövälisel ajal (dtl 41, dtl 60, dtl 145, dtl 289, dtl 308, tõlge dtl 172, dtl 470).
29.Töövaidluskomisjoni istungil (dtl 68 jj, dtl 179 jj, dtl 316 jj) on tunnistajana ütlusi andnud G. V, kes on selgitas, et kukkus teel tööle. Peale lõunat kella 12.00 – 12.30 vahel kukkus tööl. Läks ennast ära küsima, kohal oli tsehhi juhataja ja meister. Tööl keegi tema kätt ei sidunud. Meistrile ei rääkinud, et traumapunkti läks. Kavatses minna perearsti juurde, ütles, et tunneb ennast halvasti. Ei tea, kas tööandja oli teadlik, et ta tarbib vererõhu tabelette. Perearstile ütles, et kukkus hommikul ja too soovitas traumapunkti minna. Tunnistajana andis ütlusi ka A. S, kes selgitas, et 08.01.2020 läks ta hageja kabinetti ja seal oli G. V, kes küsis ära, et minna perearsti juurde. Kell oli 7 / 10
2-20-10023 peale 12. Füüsiliselt oli G. V kõik hästi, käsi ei olnud seotud. Tunnistaja teadis, et ta võtab vererõhu tablette. Hagejat sooviti koondada.
30.Eelnimetatud tõendid tõendavad küll seda, et G. V kukkus tööl, kuid ei tõenda üheselt seda, et ta oma käe tööl katki tegi. Juhul, kui ta kätt tööl vigastas, siis eelnimetatud tõendid ei tõenda veenvalt, et hageja oleks seda teadnud. Puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et G. V oleks töökohal viibinud lahases käega. Kostja esitatud videost „tsehhi vaate salvestus“ ja saa teha tõsikindlat järeldust, et isiku käsi oleks lahases. Kohus nendib, et hageja oleks võinud enam uurida, miks hageja arsti juurde pöördub, kuid see ei tähenda automaatselt seda, et hageja oleks pidanud kahtlustama tööõnnetuse toimumist. Kohus on nõus, et hagejal oli vastavalt üldisele ohutusjuhendile kohustus teavitada tööandjat õnnetusest või selle ohust (dtl 404, dtl 405), kuid juhul, kui isikul puudus võimalus asjaolust teada, siis ei olnud tal võimalik sellest ka kedagi teavitada. Isiku käest arsti juurde minemise põhjuse uurimata jätmine aga ei ole selline tegu, mida saaks pidada piisvaks, et õigustatud oleks töölepingu ülesütlemine. Esmast informatsiooni tööõnnetuse toimumise kohta oleks hageja pidanud saama G. V või siis kukkumist ise nähes. Kostja ei ole tõendanud, et G. V oleks hagejale sellist infot jaganud ning samuti ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks kukkumist ise pealt näinud.
31.Lisaks sellele ei olnud hagejale tema karjääri jooksul tehtud ühtegi hoiatust. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on selgitanud, et: „Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2)“. (16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
32.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna hageja tegevuses ei ilmne TLS § 88 lg 1 p 5 tegu, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist.
33.Töövaidluskomisjon on tuvastanud tööandja soovi töösuhe lõpetada ja lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel s.o 04.04.2020. Kohtumenetluses on pooled vaielnud hüvitise suuruse osas, millest on võimalik järeldada, et pooled on jätkuvalt soovinud töösuhte lõppemist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12 märkinud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2 ja TLS § 97 lg-tega 1, ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja lõppemisel. Juhul kui tööandja ei ole töösuhte lõppemisest ette teatanud või vähem ette teatatud aja eest hüvitist maksnud, lõpetab töövaidlusorgan töösuhte ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel. TLS § 97 lg 2 p 1 kohaselt peab tööandja erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui töösuhe tööandja juures on kestnud viis kuni 10 tööaastat - vähemalt 60 kalendripäeva. Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et tööandja lõpetas töölepingu ilma etteteatamiseta ning tõendatud ei ole, et kostja oleks mingit hüvitist hagejale maksnud. Kohus leiab, et tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2
8 / 10
2-20-10023 alusel ajast kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel s.o alates 04.04.2020. TLS § 109 lg 1 hüvitis
34.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise. Kostja on palunud hüvitise summat vähendada 1 kuu keskmise tasu suuruse summani. Pooled summade arvestuse üle ei vaidle (dtl 495).
35.Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“
36.Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata ning samuti ka arvestades hageja pikka staaži kostja juures on põhjendatud hüvitise suuruseks hageja kolme kuu keskmine töötasu. Kohus leiab, et puuduvad alused hüvitise vähendamiseks. Hageja on kohtuistungil ka selgitanud, et oma uuel tööl saab ta vähem tasu, seega on tema sissetulek kostja tegevuse tõttu vähenenud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja 3882 eurot (bruto). Viivise nõue
37.Hageja taotleb hüvitisnõudelt summas 3882 eurot viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates 05.02.2020 kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni.
38.Kohus leiab, et viivise nõue on osaliselt põhjendatud. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla 9 / 10
2-20-10023 summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
39.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 3882 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest 04.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni (TLS § 84 lg 1).
40.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
41.Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastab V S ja Enefit Solutions AS vahel 15.05.2013 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lõike 2 alusel alates 04.04.2020. Kohus mõistab Enefit Solutions AS-lt V S kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 3882 eurot (bruto). Kohus mõistab Enefit Solutions AS-ilt V S kasuks välja viivised 3882 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest 04.04.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõude summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
44.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
10 / 10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.