Määruse tegemise aeg ja koht 08.03.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number
2-19-133265
Tsiviilasi
Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu avaldus A. K.i vastu võla nõudes
Menetlusosaline
Avaldaja: Jõelähtme vald, Kostivere korteriühistu (registrikood xxxx)
alevik,
Xxxx
Avaldaja seaduslik esindaja: M. K. (e-post: xxxx) Puudutatud isik: A. K. (isikukood xxxx, aadress: xxxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Välja mõista A. K.ilt Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu kasuks perioodi 30.04.3019-30.11.2020 korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus seisuga 25.12.2020 summas 2916,36 eurot (põhivõlg 2754,75 eurot ja viivised 161,61 eurot).
3.Menetluskulud jätta A. K.i kanda.
4.Välja mõista A. K.ilt Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu kasuks menetluskulud 50 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu esitas 11.11.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Harju Maakohtu 13.05.2020 määrusega kohus jätkas Jõelähtme vald, Kostivere alevik, Xxxx korteriühistu avalduse menetlemist. Avaldaja täpsustas 14.12.2020 nõuet ja esitas nõude aluseks olevad tõendid. Võlg avalduse esitamise seisuga 14.12.2020 on 2736,51 eurot. Avaldaja esitas tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude, mille kohaselt võlg seisuga 26.12.2020 on 2919,76 eurot. Võlgnevus tuleneb
perioodil 30.04.2019-30.11.2020 korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud arvetest (dtl 97-98).
2.A. K. sai menetlusse võtmise määruse ja avalduse materjalid kätte 28.01.2021, kuid antud tähtaja (20 päeva) jooksul vastust avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 kohaselt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus vaatab asja läbi ja lahendab kirjalikus menetluses (TsMS 477 lg 2). Kohtu hinnangul on esitatud ja kogutud materjalide põhjal võimalik teha asjas sisuline lahend.
4.Kohus kontrollis kinnistusraamatust, et A. K. on xxxx omanik alates 27.04.2015. Seega on A. K. avaldaja liige korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 4 tähenduses. KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Puudutatud isiku liikmelisust kinnitab ka avaldaja põhikirja p-d 2.1. ja 2.2.
5.Avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevust, mis on tekkinud seoses majandamis- ja kommunaalteenuste (edaspidi teenuste) osutamisega talle kuuluvale korteriomandile. Avaldaja tõendab oma nõuet teenuste arvetega (dtl 79-96) ning 2019 ja 2020 aastate eest arvete ja laekumiste alusel koostatud arvestustega (dtl 97-98). Avaldaja esitas ka nõude teenuse arve osas, mis ei olnud hagi esitamisel veel sissenõtavaks muutunud (dtl 98). Avaldaja 30.11.2020 arve nr 20121 tuli tasuda hiljemalt 25.12.20201. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud esitatud arvetel kajastatud teenuste maksumusele.
6.Avaldaja on veenvalt põhistanud, et ta on esitanud igakuuliselt arved korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Puudutatud isik ei ole arveid tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldjuhul saab võlausaldaja täitmist nõuda siis, kui nõue on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82). Hagi võib tulevase nõude täitmiseks esitada kui on täidetud TsMS §-s 369 sätestatud eeldused. Hagejal tuleb tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et hageja nõue muutub sissenõutavaks konkreetsel kuupäeval. Samuti peab hageja tegema usutavaks eelduse, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida. Selleks tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada väited, mille alusel saab kohus jõuda järeldusele, et kostja tõenäoliselt hagetavat kohustust õigel ajal ei täida.
7.Puudutatud isik ei ole arveid tasunud ligi 1,5 aastat. Seega on üsna tõenäoline, et puudutatud isik ei tasunud ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud 30.11.2020 arvet summas 183,25 eurot. Puudutatud isik ei ole vastuväiteid esitanud, et järeldada vastupidist.
8.Esitatud tõendite kohaselt on põhivõlgnevus 2754,75 eurot (vt allolevat tabelit). KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu
Esitatud arvetelt nähtub, et nende tasumise tähtaeg on arve esitamisele järgneva kuu 25. päev.
nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 ls 2 kohaselt viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Arvetel on märgitud viivise määraks 0,022% päevas, mis vastab VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärale. Viivist on kohus arvestanud 25.12.2020 seisuga määruse p-des 6 ja 7 toodud põhjendustel. Kohtu arvutuste kohaselt on viivis 161,61 eurot. Võlgnevuse ja viivise arvutuskäik. Arve nr Kuupäev Summa 19041 31.03.2019 153,89 19051 30.04.2019 111,21 19061 31.05.2019 105,31 19071 30.06.2019 161,87 19081 31.07.2019 129,09 19091 31.08.2019 130,01 19101 30.09.2019 128,17 19111 31.10.2019 113,66 19121 30.11.2019 132,87 20011 31.12.2019 103,57 20021 31.01.2020 157,43 20031 29.02.2020 124,69 20041 31.03.2020 126,47 20051 30.04.2020 108,58 20061 31.05.2020 105,21 20071 30.06.2020 104,09 20081 31.07.2020 137,91 20091 31.08.2020 141,83 20101 30.09.2020 145,97 20111A 31.10.2020 149,67 20121 30.11.2020 183,25 Kokku 2754,75
9.Kohus rahuldab korteriühistu avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse majandamis- ja kommunaalteenuste eest 25.12.2020 seisuga 2916,36 eurot (2754,75 + 161,61). Võrreldes avaldaja esitatud nõudega 2919,76 eurot on nõue kohtu arvutuste kohaselt 3,40 eurot väiksem. Kohus rahuldab avalduse osaliselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus teeb lahendi puudutatud isiku kahjuks, siis on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
12.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 45 ja hagilt täiendavalt 5 eurot. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 172 lg 10 ls 3 kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus lahendas asja hagita menetluses (TsMS 475 lg 1 p 13 alusel). RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Põhjendatud on avaldaja kohtukulu 50 eurot ning kohus mõistab selle puudutatud isikult välja.
13.Avaldaja tasus Harju Maakohtu 01.09.2020 määrusele esitatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse, millega kohus keeldus avaldaja avaldust menetlusse võtmast. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kohus ei pea õiglaseks jätta määruskaebuselt tasutud riigilõivu puudutatud isiku kanda. Kohus tagastab avaldajale määruskaebuselt 14.09.2020 tasutud riigilõivu sellekohase avalduse esitamisel (TsMS § 150 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.