Võlaõigus › Kompromissilepingud

2-20-14033

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank, märkides tasumisel selgituseks isiku nime, kelle eest tasutakse, tsiviilasja numbri ja makse liigi. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjatele Avaliku E-toimiku kaudu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja II Läänekeskus OÜ ja hageja vahel sõlmitud läga laotamise lepingust, mille raames esitas hageja kostjale II arve nr x ja x summas 16 208,95 eurot. Kostja II hageja poolt esitatud arveid ei tasunud. Õigusrahu huvides on hageja ja kostja II vahel 19.05.2020 sõlmitud kokkulepe-maksegraafik, mille järgi võttis kostja II endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel võlgnevuse summas 6208,95 eurot, viivise 1213,67 eurot ja maksekohustuse täitmisest tingitud kahjuhüvitise 745,08 eurot. Nimetatud kokkuleppega ühines XX kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Kostjad kokkuleppest tulenevat kohustust ei täitnud, mistõttu nõuab hageja kostjatelt 25.09.2020 seisuga põhivõlga 8167,70 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõue põhivõla osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

2-20-14033 kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostjad ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda 19.05.2020 kokkulepitud määras (p 2.5). Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 3 756,41 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud leppetrahvi nõue summas 300 eurot maksegraafiku rikkumise eest vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppe p-le 2.4. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hageja õigustatud esitama oma nõude mõlema kostja vastu. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjad. Kuna otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad TsMS §165 lg 3 alusel menetluskulude eest solidaarselt. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu on hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 350 eurot (käibemaksuta). Nimetatud hageja meneluskulu on vajalik ja põhjendatud ja selle menetluskulu peavad kostjad kandma täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.