Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kättetoimetamisest. Võlausaldaja sai määruse kätte 15.02.2021, deposiiti ei ole tasutud. Võlgnikule on määrus ja pankrotiavaldus saadetud 16.02.2021 postiga registrijärgsele aadressile, ning PankrS § 6 lg 3 alusel loetud kättetoimetatuks viie päeva möödumisel saatmisest. Võlgnik avalduse osas seisukohta ei esitanud. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 11 lg-le 1 võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. PankrS § 15 lg 41 sätestab: „Kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks.“ Kuna võlausaldaja ei ole deposiiti tasunud, jätab kohus ajutise halduri nimetamata. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 kohaselt peab võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Võlausaldaja (töötaja) nõude aluseks on töövaidluskomisjoni 19.10.2020 teatavaks tehtud otsus asjas nr 4-1/2305/20, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja töötasu 2020. aasta mai eest 504 eurot, juuni eest 924 eurot, juuli eest 1081,50 eurot ja augusti eest 672 eurot; koondamishüvitis 956,05 eurot; puhkusehüvitis 642,46 eurot; töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest hüvitis 917,80 eurot; lisatasu 824,25 eurot; viivis töötasu maksmise kohustuse täitmisega viivitamise eest perioodil 01.01.2020-02.09.2020 summas 33,91 eurot. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tõendanud oma nõude olemasolu (tõendina esitatud töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/2305/20) ning põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust. Kohus on seisukohal, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on 05.03.2021 maksuvõlg summas 336 759,17 eurot, võla alguskuupäev on 10.04.2019. Registritest nähtuvalt ei ole võlgnikul kinnisasju, sõidukeid ega väikelaevu. Võlgniku suhtes on pooleli mitu täitemenetlust. Viimase majandusaasta aruande on võlgnik esitanud 2017.a kohta. Eelneva tõttu leiab kohus, et võlausaldaja on tõendanud oma nõude olemasolu, põhistanud piisavalt võlgniku maksejõuetust ning võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Kui kohus jätab ajutise halduri nimetamata põhjusel, et deposiiti ei tasutud, siis on töötajal töötuskindlustusseaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4 järgi võimalik pöörduda avalduse ja kohtumäärusega Töötukassasse hüvitise saamiseks pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. PankrS § 150 lg 3 kohaselt kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Kohus jätab menetluskulud võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg 5 järgi võib ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud isik. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.