Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-21-2302

Kohtu põhjendused hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hagi toimetati käesolevas asjas kostjale kätte 16.02.2021, seega saabus hagile vastamise tähtaeg 02.03.2021. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kostja lepinguline esindaja esitas

2 (5)

2-21-2302 pärast hagile vastamise tähtaja lõppu 03.03.2021 kohtule taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kostja lepinguline esindaja väidab oma taotluses, et kostja seaduslikud esindajad pöördusid tsiviilasjas nr 2-21-2302 kostja esindamiseks ja õigusabi saamiseks lepingulise esindaja poole ja 03.03.2021 edastas kostja lepingulisele esindajale vastava volikirja. Kohus leiab, et eeltoodud väited ei ole käsitletavad mõjuva põhjusena hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kostja juhatuse liikmete kohustus on korraldada oma tööd nii, et kui soovitakse kohtumenetluses kasutada lepingulise esindaja abi, siis tuleb lepingulisele esindajale esitada õigeaegselt ka volikiri ja asja materjalid. Hageja ega kohus ei saa lähtuda kostja suvast oma asjade korraldamisel ja kostjal puudub alus eeldada, et kohus rahuldaks kostja poolt pärast hagile vastamise tähtaja möödumist esitatud taotluse tähtaja pikendamiseks. 16.02.2021 käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmise määruses on kostjat hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest: kohus selgitas, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi hageja nõusolekul tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodud kaalutlustel jätab kohus rahuldamata kostja lepingulise esindaja 03.03.2021 taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks. Kuna kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, siis TsMS § 407 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).  Hageja on taotlenud välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis vastavalt VÕS § 113 lõige 1 teises lauses sätestatud viivise määrale tasu summalt 707,04 eurot hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras 3 (5)

2-21-2302











tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa ning kahju hüvitise summalt 854 eurot hagi kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi seadusjärgses määras tähtaegselt tasumata põhinõudelt kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni kostja poolt, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades eeltoodut on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kostja poolt tähtaegselt täitmata rahaliste kohustuste eest protsendina põhinõudelt viivituses oldud aja eest. Seega mõistab kohus hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise järgmiselt: 1) hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras tasu summalt 707,04 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Viivis alates 12.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2021 on 3,10 eurot (s.o viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras 20 päeva eest nõudelt 707,04 eurot); 2) hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kahju hüvitise summalt 854 eurot ja edasi viivise võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude rahuldamiseni. Viivis alates 12.02.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2021 on 3,74 eurot (s.o viivis VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras 20 päeva eest nõudelt 854 eurot). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle tasunõude ja kahju hüvitise nõude summade. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulud 672 eurot, kokku 897 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 192 eurot/h (käibemaksuga) on käeoleva lihtmenetluse kohtuasja jaoks ebamõistlikult suur. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 140 eurot/h (käibemaksuga), arvestades mh vaidluse sisu ja asjaolusid. Tegemist ei ole keeruka ega mahuka vaidlusega. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10), mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga summana. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu suhtluseks hagejaga, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kokku 3,5 h on põhjendatud. Seega 4 (5)

2-21-2302 määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuluks 490 eurot (3,5 x 140). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 715 eurot (225+490) ning menetluskuludelt (715) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.