Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-17-14534 teises lauses ettenähtud ulatuses.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on A Osa hagi OÜ Skyyren vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on 25.02.2021.a esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et ta on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Hageja palub kohtul määrusega tsiviilasja menetlus lõpetada ja tagastada hageja poolt tasutud riigilõivust pool, s.o 500 eurot hageja esindaja õigusbüroo arveldusarvele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). Hageja on 25.02.2021.a esitanud kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja on kinnitanud, et ta on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Üldjuhul näeb TsMS § 168 lg 2 ette, et menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud hageja, kui sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul lasub menetluskulude kandmise kohustus hagejal. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist ja lg 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

2-17-14534 menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Kostja on 18.02.2021.a esitanud kohtule lahendi tegemiseks endapoolse menetluskulude nimekirja. Kostjale on õigusabi osutatud järgmiselt: Osutatud õigusteenused Kogus (h) Hind (eur/h)  Hagiavaldusega tutvumine ja õiguslik analüüs 2.50

 Menetlusliku positsiooni kujundamine

 Vastuse koostamine hagiavaldusele

 Hageja seisukohtadega tutvumine kostja vastusele ja õiguslik analüüs 2 h 125  Seisukohtade koostamine hageja seisukohtadele 4.50

 Ettevalmistamine 05.09.18 kohtuistungiks

 Kostja esindamine 05.09.18 kohtuistungil 1.50

 Menetluse peatamise taotluse koostamine (21.02.19) 1.25

 Kompromissläbirääkimised (suhtlus vastaspoole esindajaga, nõupidamine kliendiga) 0.75

 14.01.2021 seisukohtade koostamine 4.00

 14.01.2021 hageja seisukohtadega tutvumine ja õiguslik analüüs 1.50

 20.01.2021 hageja seisukohtade tutvumine ja õiguslik analüüs 1.00

 Kohtuistungiks ettevalmistamine (s.h kirjalike kohtukõne teeside koostamine) 2.50 145  Menetluskulude nimekirja koostamine 0.50

 Kostja esindamine 21.01.21 kohtuistungil 2.00

 11.02.2021 hageja seisukohtadega tutvumine, õiguslik analüüs ja 18.02.2021 seisukohtade koostamine 3.50

Kokku on kostjale õigusabiteenust osutatud 36,5 tunni eest summas 4887,50 (käibemaksuta). Kostja märgib, et tsiviilasjas nr 2-17-14534 kantud menetluskulude näol on tegemist selgelt põhjendatud, vajalike ja mõistlike kuludega. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 125 eurot (ilma KM-ta) ja 145 eurot (ilma KM-ta). Kostja palub määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suuruse ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 4887,50 eurot (käibemaksuta).

Hageja on 25.02.2021.a menetlusdokumendis seisukohal, et kostja 18.02.2021 menetluskulude nimekirjas ei ole alljärgnevad lepingulise esindaja menetluskulud põhjendatud ega vajalikud. Hageja esitab alljärgnevalt ka oma vastuväidete osas põhjendused. Alustades kostja dokumendis kronoloogilises järjekorras ajaliselt kõige hilisemalt kantud kuludest. Kostja menetluskulu viimasel real on töötunnid kostja 18.02.2021.a menetlusdokumendi koostamiseks 3 t ja 30 min. Menetlusdokument ise on natuke pikem kui 2 lehekülge ja sisuliste põhjenduste maht selles on umbes ühel leheküljel. Lepingulise esindaja menetluskulude väljamõistmisel peetakse põhjendatud ajakuluks menetlusdokumendi ühe sisulise lehekülje koostamisele tavapäraselt ühte töötundi. Seega ei saa antud kostja menetluskulu olla põhjendatud rohkem kui 1 t ja 30 min. ulatuses ja kahe töötunni ulatuses on tegemist põhjendamatu ja mittevajaliku kuluga, arvestades ka tutvumist vastaspoole dokumendiga. Kuna midagi uut võrreldes oma eelneva (14.01.2021) menetlusdokumendiga kostja oma 18.02.2021 menetlusdokumendis sisuliselt ka ei ütle. Kohus nõustub siinkohal osaliselt hageja esindaja põhjendustega – 18.02.2021.a menetlusdokument on oma olemuselt kokkuvõtliku iseloomuga ning koostatud

2-17-14534 kaheleheküljelises sisulises mahus. Kohus loeb kostja 11.02.2021.a toimingute ja 18.02.2021.a dokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit.

Kostja märgib lepingulise esindaja menetluskuluks kostja esindamisele 21.01.2021.a kohtuistungil 2 tundi. Ometi kestis kohtuistung 20 minutit, milline asjaolu nähtub ka 21.01.2021 istungi protokollist. Seega ei ole põhjendatud välja mõista sellest kulust 1 t. ja 40 min eest menetluskulu ja põhjendatud saab olla üksnes 20 min. Kohus nõustub siinkohal hageja esindajaga ning loeb kohtuistungi protokollis märgitud istungi kestvust arvesse võttes põhjendatud ajakuluks 20 minutit.

Kostja on nimetanud, et valmistas ette 21.01.2021.a. kohtuistungiks 2 t ja 30 min ja koostas ka kirjalikud kohtukõne teesid. Tegu oli eelistungiga, mis kestis 20 minutit. Seega sai selliseks istungiks advokaadist esindajal olla põhjendatud ettevalmistamise ajaks mitte rohkem kui 30 minutit ja põhjendamatu kulu on seetõttu 2 töötunni kulu. Kohus nõustub siinkohal hagejaga osaliselt – kohtu hinnangul ei saa alahinnata ka eelistungiks ettevalmistumise olulisust. Kohus loeb kohtuistungiks ettevalmistumise ja kirjalike teeside koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

Kostja väidab, et hageja 20.01.2021.a. menetlusdokumendiga tutvumisele pidi ta kulutama ühe tunni. Hageja nimetatud dokument kujutab endast sisuliselt hageja taotlust anda tähtaeg vastata kostja 14.01.2020 menetlusdokumendile, mistõttu pole põhjendatud kulu sellega tutvumisele rohkem kui 20 minutit. Kohtu hinnangul on hageja 20.01.2021.a esitatud sellises mahus, mis on kostja poolt tinginud sellesse süvenemise ja analüüsi vajaduse. Kohus loeb kõnesoleva toimingu põhjendatud ajakuluks taotles märgitud ühe tunni.

Kostja nõuab enda 14.01.2021 menetlusdokumendi koostamise eest 4 töötunni osas menetluskulu väljamõistmist. Menetlusdokument ise on 3 lk. pikkune, kuid sisuline osa moodustab sellest kaks lehekülge. Seega saab olla põhjendatud menetluskulu sellise menetlusdokumendi koostamise eest mitte rohkem kui 2 töötundi. Põhjendatud ja vajalik kulu ei ole selle dokumendi koostamise eest seega 2 töötunni ulatuses. Kohus nõustub siinkohal hagejaga – 14.01.2021.a menetlusdokumendi olemust ja selle sisulist mahtu arvestades tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 2 tundi.

Kostja nõuab menetluse peatamise taotluse koostamise eest 21.02.2019.a lepingulise esindaja tasu 1 tunni ja 25 minuti eest. Sellise dokumendi koostamisele, mille sisuline osa moodustab vaid ühe lause, ei saa põhjendatult advokaadil kuluda üle 25 minuti. Seega pole sellest kulust põhjendatud kulu 1 tunni ulatuses. Kohus nõustub hagejaga osaliselt – 21.02.2019.a menetluse peatamise taotluse sisuline osa moodustab neli lühikest lõiku umbes poolel leheküljel. Taotluse põhjalikkust arvesse võttes, tuleb selle koostamise põhjendatud ajakuluks lugeda pool tundi.

Kostja nõuab 05.09.2018.a kohtuistungi ettevalmistamise eest 2 töötunni menetluskulu ja istungil osalemise eest 1 tunni ja 30 minuti eest. Samas kestis 05.09.2018.a. kohtuistungi protokolli kohaselt kohtuistung 36 minutit. Järelikult ei ole põhjendatud mõista välja esindaja kulu sellel istungil osalemise eest 1 töötunni ulatuses. Advokaadi puhul saab pidada eelistungi ettevalmistamiseks kulunud põhjendatud aega mitte rohkem kui 1 töötunni ulatuses, arvestades eriti antud asja keerukust. Seega pole selle eelistungi ettevalmistamiseks kulunud aeg põhjendatud 1 töötunni ulatuses. Kohus nõustub hagejaga selles, et 05.09.2018.a istungil esindamise põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda 36 minutit. Samas ei saa teha kostjale etteheiteid selleks istungiks ettevalmistumise ajakulu osas.

2-17-14534

Kostja nimetab enda menetluskuluks 4 t ja 30 min, mis tal kulus seisukohtade koostamisele hageja seisukohtadele. Hageja saab aru, et tegu on kostja 29.08.2018.a menetlusdokumendiga, mis ise on kahe ja poole lehekülje pikkune dokument, kuid millest sisuline osa ei ole pikem kui üks ja pool lehekülge. Seega ei saa olla põhjendatud aeg advokaadil valmistada sellist dokumenti ette kauem kui 1 tund ja 30 min. ja 3 tundi on sellest menetluskulust põhjendamatu ja ebavajalik. Kostja nõuab eraldi real hageja 23.01.2018 seisukohaga tutvumise ja õigusliku analüüsi eest 2 tundi, millest saab olla põhjendatud kulu mitte rohkem kui 1 töötund. 29.09.2018.a seisukoht koosneb kostjal kahest sisulisest leheküljest. Võttes arvesse selle põhjalikkust, tuleb põhjendatud ajakuluks lugeda 2 ja pool tundi. Kohtu hinnangul ei saa kostjale teha etteheiteid hageja seisukohtadega tutvumise ja analüüsi osas – selleks põhjendatud kuluks loeb kohus hageja menetlusdokumendi mahtu arvesse võttes 2 tundi.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus

2-17-14534 või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kuna kohus on hagist loobumise avalduse käesoleva määrusega vastu võtnud, siis kuulub hagejale tagastamisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv pooles ulatuses, s.o summas 500 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb määruse jõustumisel kanda hageja poolt määratud arvelduskontole.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.